Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust. Eesti naisuurimusja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 56 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus on soolistatud - on "tüdrukute nurk" vs "poiste nurk", mille läbi luuakse ja kinnistatakse kahte teineteisele vastanduvat ja eraldiseisvat soopõhist sfääri. Kuigi tüdrukutel ja poistel ei ole otseselt keelatud vastassoo
Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui tüdruklapsele ning see on normaalne, sest nad on erinevad
ka vigu. Muidgi arenevad seejuures välja uued seisukohad ja mõtteviisid, sest siis koged igapäev midagi uut ja huvitavat, saad ka katsetada erinevaid asju. Siis võivad muidugi armastus ja viha, armukadedus ja suuremeelsus, õnn ja pettumus, õrnus ja ägedus paari silmapilgu jooksul ühest teiseks üle minna. See on tohutult raske. Õnneks on möödas ajad, kus arvati, et poistel on vähem tundeid kui tüdrukutel. Võib-olla ei lobise poisid oma südameasjadest just nii palju, aga tunded on neil täpselt samuti kui neiudel. Isegi, kui poisid proovivad välja näidata ennast, kui väga lahedad ja sefid poisid, siis on nad tegelikult äärmiselt haavatavad. Murdeiga muudab poisse samamoodi nagu tüdrukuid. Poistel pole selles osas sugugi kergem, sest poisid võitlevad samuti muutuste, ebakindluse ja kõikvate meeleoludega. Poistel on muidugi see, et nemad jõuavad murdeikka hiljem , kui tüdrukud tavaliselt 13. või 14. eluaastal
kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
lääneühiskonnas muutumas, siis seda kindlamalt on väikeste laste puhul näha soolisi iseärasusi. Nancy Chodorow (1974) kirjeldas, kuidas toimub naisidentiteedi ja meesidentiteedi areng varajases lapsepõlves. Ta kirjeldas, kuidas tüdruk defineerib ennast oma emaga olevate suhete kontekstis ning poiss omakorda tunneb vajadust eemalduda emast, defineerides ennast maskuliinsema poolena, eemaldudes oma feminiinsuse poolest. Sellest tulenevalt kogevad poisid ja tüdrukud teistest inimestest sõltuvuses olemist väga teistsuguselt. Poistele on sõltumatus väga tähtis kui tüdrukud just defineerivadki ennast selle baasil, millised on nende suhted teistega ja sõltuvus nendest. Janet Lever (1976) uuris 181 viienda klassi last (valgenahalised ja kesklassist pärist), vaadeldes nende mängimisviise koolis vahetundidel, kehalises kasvatuse tundides ja isegi koostas päevikute kaudu aruandeid, kuidas lapsed veetsid aega väljaspool kooli. Lever
3 too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest
Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast
Sellest tulenevalt on sootundliku pedagoogika juures oluline õpetada lapsi teadvustama, et ei ole olemas universaalselt kehtivaid naiste ja meeste stereotüüpe, vaid tegelikult esineb väga suur soosisene mitmekesisus (Krabel & Cremers, 2008). Juba imikueast peale esinevad tüdrukute ja poiste vahel erinevusi. Näiteks eelistavad poisid mängida mehaaniliste ja struktureeritud mänguasjadega, seevastu tüdrukud mängivad meelsamini pehmete mänguasjadega. Poisid vaatavad objekte lühema perioodi vältel, kuid teevad seda aktiivsemalt, tüdrukud teevad seda pikema perioodi vältel, kuid vähem aktiivselt. Samuti on leitud, et tüdrukud hakkavad varem rääkima ning neil on suurem sõnavara. See on ilmselt selle tõttu, et emad tegelevad tüdrukutega aktiivsemalt ja räägivad nendega rohkem. Lasteaias võtavad poisid endale suurema pinna mänguväljakul, samas tüdrukud hõivavad väiksema ruumi ning tihtipeale on tihedalt üksteise vastas
Kõik kommentaarid