Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poisid on... (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas siis muuta meest tundeliseks?
Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Poisid on…
Kellelt: Ingrid Kobin (Heinala)
Poisid on…
…täpselt samasugused nagu tüdrukud. Aga arvatakse, et poisid on Marsilt ja tüdrukud on Veenuselt . Veel mõnda aega tagasi, nagu mu isa väidab, ei olnudki sellist soloist küsimust, et kes on kes. Tüdrukud oli lihtsalt tüdrukud ja poisid olid lihtsalt poisid. Soorollid olid kindlalt paigas. Keegi ei arutanud ega imestanud, et miks arstid ja õpetajad olid naised ja kunstnikud ja poliitikud olid mehed. Arvatakse, et on mingisugune looduslik määratlus, miks naistele sobib rohkem õpetaja ja arsti amet ja meestele poliitiku raske töö, kus peab ööläbi konverentsidel või koosolekutel istuma. Samal ajal kui naine kodus kisavat last magama kussutab.
Tegelt on aga hoopis nii, et tänapäeval leitakse aina vähem olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. Poisid astuvad tüdrukutele kannale kõnelemises ja tüdrukud astuvad poistele kanda agressiivsuses. Ainuke erinevus on siinkohal selles, kui auahned on tüdrukud või poisid. Erinevus ongi siin, kus poisid on agressivsemad füüsiliselt, tüdrukud aga agressivsemad kõnes. Seda on hästi näha, kuidas poisid koolis oma asju lahendavad – kakeldes. Samas aga tüdrukud – teinetest sõnadega salvates. Siinkohal aga ei tohi unustada, et alati on erandeid , erandeid mida tänapäeval on üha enam näha – need on väga terava ja mürgise keelega poisid, kes võivad seljatada ka kõige ussilikuma naismao.
Mina siiski leian, et ainuke, miks tänapäeval täheldatakse veel soolist erinevust…seda ei tohiks otsida ajaloost. Ega ka inimeste kasvatusest , või nende pimedatest ajusoppidest. Põhjust tuleks otsida ühiskonnast. Aga siinkohal pean ma endale kahjuks vatsu rääkima, sest ühiskonnas on sarnasuse tõusu suurimaks põhjuseks on individualism idée levik ühiskonnas. Rahvas peab tähtsaks eneseteostust.
Veel mis ühiskonnas teeb poisid ja tüdrukud omavahel sootuks on tehnika. Ei saa ju öelda, et telekas on mees või arvuti on naine, või et mp3-e pleier on poiss või digifotokas tüdruk. Neid ei saa liigitada, sest nendel puuduvad soolised tunnused. Ja just sellepärast ei ole tööandjal, kelle firma töö käib põhiliselt näiteks arvutitega, eelistusi töövõtja soo suhtes. Tehnika teeb meid sootuks.
Aga poistest ehk meestest lähemalt. Naised tihtipeale küsivad, kes ei suuda mõista meeste tuneid, et miks mehed ei näita välja oma tundeid. Kuna mehed on pidanud aastasadu või isegi –tuhandeid võitlema enda ja oma pere ellujäämise eest, siis on sellega loodud väärkujutelm, et õige mees on karm, tõsine, jõhker ja tuim . Eestis on üldlevinud selline mõtteviis eriti maapiirkondades ja linnades n-ö. ‘getostunud’ linnaosades. See on levinud seal, kus elatakse ennast pettes, et tugevad on tegijad -
Siit aga tulebki problem. Nimelt mees, kes on pidanud elama lapsest saati ühiskonnas, kus valitseb vaid toores jõud ja ellu jääb ainult tugevam, kujuneb sellel poisil tahes- tahtmata jõhker iseloom. See poiss kasvab lihtsalt üheks tuimaks inimmassiks. Ainukeseks pääseteeks siin tundub olevat keskkonnavahetus. See võib-olla tõsi, kuid isegi siis ei pruugi tema tundemaailm muutuda.
Need ongi need poisid, kellelt ei tasu ilusaid sooju ja südamlikke sõnu oodata, sest nad ei tunne mitte midagi. Tavaliselt on need poisid elus palju vatti ja haiget saanud. Nad on loonud enda umber sellise kaitsekilbi millest ei pääse keegi läbi. Nende südamesse jääb isegi kõige lõpuks üks tuba, kuhu keegi mitte kunagi sisse ei saa. Sellest kilbist, mis ta enda ümber ehitanud on, on võimalik väga rasket tööst tehes läbi murda. Kuid nagu ka naistel – kui tehakse uuesti haiget, sulgub see kilp ja järgmisel on sinna veelgi raskem sisse saada. Nii ongi.
Samas on ju ka kindlasti erandeid. Ja on ka palju muid põhjuseid miks mehed oma tundeid välja ei näita. Näiteks üheks põhjuseks võib olla näiteks eelmises suhtes olnud naise vatsu usalduse kaotus. Ausalt , see ei ole harv juhus. Võib olla, et selle põhjuseks võib olla liigne surve. Või manipuleerimine . Kutt võib tunda, et temaga pigem mängitakse või ära kasutatakse. See võib olla ka hetkel kulgevas suhtes põhjuseks, miks mees oma tuneid ei esitle. Jama on muidugi siis, kui ühel hetkel tekivad naisel endale tunded aga tänu varasemasele käitumisele ei õnnestu tal oma varasema käitumise pärast mehelt midagi välja pigistada. Siin on vaja ainult soojust ja südamlikkust, et kõik korda saaks.
Aga lõppkokkuvõttes – kuidas siis muuta meest tundeliseks? Ega see kerge ei ole, ning tihtipeale eesti naine seda ka teha ei viitsi. Või ei taha. Sest olgem ausad, oleks väga imelik vaadata paneelmaja akna all serenaadi laulvat poissi. Ja tegelikult, vist on see isegi eesti seadustega keelatud. Rahu rikkumine ju.
Pean siin jällegi nentima fakti, et ühiskond on ka tüdrukutele teadvusesse süstinud seerumit, mille järgi peavadki poisid olema karmid, karvased, tundetud, jõhkrad, võimukad, tuimad ja kinnised. Vahel hoiavad isegi naised neid tagasi oma tundeid avaldamast. Poisid kardavad, et kui nad oma tundeid väljendavad, siis naise vatsukaja ei pruugi positiivne olla.
Kes aga soovib, et tema mees oleks tundelisem kui ülejäänud eesti jõhkardid, siis lihtsaim viis on kutilt teada saada, kas ja mida ta tunneb läbi šokiteraapia. Tuleb küsida näost näkku, otse ja keerutamata, mida mees tunneb. Samal ajal omalt poolt öeldes, millised tunded on naisel mehe vastu. See viis võib nii mõnegi mehe ära ehmatada, teistele võib aga selline küsimus olla just märgiks, et naine tõesti tahab teada, mida teine tunneb. Poisile või mehele, kes sellisele küsimusele otse ja adekvaatselt vastab, võib edaspidi oodata ausust ja otsekohesust. Olgu siis vastu ükskõik missugune – vähemalt on selgus majas ning on teada kuidas ja kas üldse edasi minna ja käituda.
Üks võimalus on kindlasti ka lasta ajal paranda oma haavad. Ehk siis lasta ajal lihtsalt oma töö ära teha, lootes et ehk mees ajapikku ühel hetkel lihtsalt murdub ja räägib oma tunnetest. Aga see võib viia ka tahes-tahtmata suhte kiirele lõpule, sest üks osapool võib enne teise avanemist alla anda.
Kindlasti, mis aga ei aita on mehe tuttavate või sõprade kaudu info pärimine selle kohta millised on mehe tunded. Sest nii, nagu mehed ei kipu naistele oma tundeid välja näitama, ei räägi nad nendest ka teistele. Kui ka poiss oma tundeid kellelegi räägib, on see üldjuhul nii usaldusväärne sõber, et tema juba seda edasi ei räägi.
Tegelikult, kui aus olla, ega ei ole üks-ühele lahendust , et kuidas meest avada ja rääkima sundida või utsitada. Ühe poisi puhul on see aja või sobiva hetke küsimus, teise poisi puhul aga selline asi ei tööta ja tema ei hakkagi kunagi oma tundeid välja näitama. Kõige kindlam on siiski anda poisile väheke aega, et endas selgusele jõuda ning kui see ei aita, siis tuleb see tema seest kuidagi lihtsalt välja meelitada. Kas siis kavaluse, õrnuse või julgusega – seda peab iga tüdruk või naine juba ise tunnetama , kuidas tema isane sulaks
Poisid on- #1 Poisid on- #2 Poisid on- #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingrid Õppematerjali autor
essee teemal poisid on...


Sarnased õppematerjalid

Soorollid muutuvas maailmas
4
odt

Soorollid muutuvas maailmas

Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust. Eesti naisuurimusja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 56 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus on soolistatud - on "tüdrukute nurk" vs "poiste nurk", mille läbi luuakse ja kinnistatakse kahte teineteisele vastanduvat ja eraldiseisvat soopõhist sfääri. Kuigi tüdrukutel ja poistel ei ole otseselt keelatud vastassoo

Inimese õpetus
Nimetu
9
doc

Nimetu

Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui tüdruklapsele ning see on normaalne, sest nad on erinevad

Kategoriseerimata
Esimene armastus
11
docx

Esimene armastus

ka vigu. Muidgi arenevad seejuures välja uued seisukohad ja mõtteviisid, sest siis koged igapäev midagi uut ja huvitavat, saad ka katsetada erinevaid asju. Siis võivad muidugi armastus ja viha, armukadedus ja suuremeelsus, õnn ja pettumus, õrnus ja ägedus paari silmapilgu jooksul ühest teiseks üle minna. See on tohutult raske. Õnneks on möödas ajad, kus arvati, et poistel on vähem tundeid kui tüdrukutel. Võib-olla ei lobise poisid oma südameasjadest just nii palju, aga tunded on neil täpselt samuti kui neiudel. Isegi, kui poisid proovivad välja näidata ennast, kui väga lahedad ja sefid poisid, siis on nad tegelikult äärmiselt haavatavad. Murdeiga muudab poisse samamoodi nagu tüdrukuid. Poistel pole selles osas sugugi kergem, sest poisid võitlevad samuti muutuste, ebakindluse ja kõikvate meeleoludega. Poistel on muidugi see, et nemad jõuavad murdeikka hiljem , kui tüdrukud ­ tavaliselt 13. või 14. eluaastal

Isiksusepsühholoogia
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama

Kirjandus
Arengupsühholoogia referaat-Carol Gilligan
10
odt

Arengupsühholoogia referaat. Carol Gilligan

lääneühiskonnas muutumas, siis seda kindlamalt on väikeste laste puhul näha soolisi iseärasusi. Nancy Chodorow (1974) kirjeldas, kuidas toimub naisidentiteedi ja meesidentiteedi areng varajases lapsepõlves. Ta kirjeldas, kuidas tüdruk defineerib ennast oma emaga olevate suhete kontekstis ning poiss omakorda tunneb vajadust eemalduda emast, defineerides ennast maskuliinsema poolena, eemaldudes oma feminiinsuse poolest. Sellest tulenevalt kogevad poisid ja tüdrukud teistest inimestest sõltuvuses olemist väga teistsuguselt. Poistele on sõltumatus väga tähtis kui tüdrukud just defineerivadki ennast selle baasil, millised on nende suhted teistega ja sõltuvus nendest. Janet Lever (1976) uuris 181 viienda klassi last (valgenahalised ja kesklassist pärist), vaadeldes nende mängimisviise koolis vahetundidel, kehalises kasvatuse tundides ja isegi koostas päevikute kaudu aruandeid, kuidas lapsed veetsid aega väljaspool kooli. Lever

Arengupsühholoogia
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

3 too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast

Eesti keel
Sootundlik pedagoogika
8
docx

Sootundlik pedagoogika

Sellest tulenevalt on sootundliku pedagoogika juures oluline õpetada lapsi teadvustama, et ei ole olemas universaalselt kehtivaid naiste ja meeste stereotüüpe, vaid tegelikult esineb väga suur soosisene mitmekesisus (Krabel & Cremers, 2008). Juba imikueast peale esinevad tüdrukute ja poiste vahel erinevusi. Näiteks eelistavad poisid mängida mehaaniliste ja struktureeritud mänguasjadega, seevastu tüdrukud mängivad meelsamini pehmete mänguasjadega. Poisid vaatavad objekte lühema perioodi vältel, kuid teevad seda aktiivsemalt, tüdrukud teevad seda pikema perioodi vältel, kuid vähem aktiivselt. Samuti on leitud, et tüdrukud hakkavad varem rääkima ning neil on suurem sõnavara. See on ilmselt selle tõttu, et emad tegelevad tüdrukutega aktiivsemalt ja räägivad nendega rohkem. Lasteaias võtavad poisid endale suurema pinna mänguväljakul, samas tüdrukud hõivavad väiksema ruumi ning tihtipeale on tihedalt üksteise vastas

Haridusteaduskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun