Avatud uksed (7)

Avatud uksed
Nõukogude ajal, mil inimesed olid allutatud kommunistlikele tõekspidamistele, oli liidu piiride ületamine suhteliselt utoopiline unelm. Lahkuda sai vaid eritingimustel. Välismaal suurema raha teenimine ei tulnud kõne allagi. Nüüdseks on olukord täielikult muutunud. Piirid on ülemiseks vabad. Kas avatud uksed maailma on parandanud eestlaste heaolu?
Alates taasiseseisvumisest on inimesed rohkelt kasutanud võimalust reisida . Avardades silmaringi ning tutvudes erinevate kultuuridega, saavad nad meeldejäävad elamused , mis muudavad argipäevaelu kirkamaks. Hiina reisilt õpitud pulkadega söömine annab võimaluse seda teadmist tuttavatega jagada. Korraldades taolisi õhtupoolikuid, võib teistelgi tekkida huvi reisimise vastu. Inimesi on ikka meelitanud kõik uus ja tundmatu. Tänu sellele saab Eesti oma kultuuripärandit veelgi suurendada.
Peale gümnaasiumi lõppu algab noore inimese elus täiesti võõras eluetapp, milleks on tarvis juba varakult valmistuda ja eesmärke seada. Otsusele jõudmisele pole kuigi kerge. Võimalusi oma tulevikku kujundada on lõputult palju. Edasiõppimise ja töölemineku kõrval saab olla teatud aja jooksul vabatahtlik mõnes teises riigis. Ühinedes sellise programmiga, on maailm avatud. Kogu üritus on tasuta ning saadud kogemused hindamatud. Veetes aega välisriigis head tehes, võudab aega, et jõuda selgusele hilisemate plaanide teostamisel. Tänapäeva maailma kontekstis ehk ei peagi abiturient kohe kindlaks määrama oma tegevuskava, peab vaid oskama informatsiooni hankida ning pakutavat otstarbekalt kasutada.
Ka välismaalastel on võimalus tulla teatud ajaks Eestisse vabatahtlikuks. Riigi trumbiks võib olla just asjaolu, et ollakse küllaltki tundmatu. Väikese territooriumiga salapärane koht pakub nii mõnelegi huvi, ega muidu inimesed siia nii sageli tule. Kasu ei saa mitte ainult võõramaalased, kes siia tulevad, vaid ka eestlased, kes on võõrustajad.
Reisime pole ainult teadmiste ammutamiseks, vaid ka meelelahutuseks. Eesti pindala jääb seiklejatele kiiresti väikeseks ning geograafiline asend ei võimalda tegeleda maailmatasemel ekstreemspordiga. Adrenaliini saamiseks ning ohtudega silmitsi seismiseks, minnakse järjest kaugemale. Suusatada hiiglaslikel mäestikel, aerutada kiirevoolulistel jõgedel, vallutada kõrgeimaid mäetippe – kõik see on võimalik ainult reisides. Ideid erinevateks ettevõtmisteks ei pea kaugelt otsima , piisab vaid televisiooni vaatamisest. Omades piisavalt fantaasiat ja raha, võib elu kujuneda enneolematuks seikluseks.
Välismaale minnakse ka varandust ja edu otsima. Peamiselt valivad selle tee Eesti mehed, kes teenivad elatust ehitajatena Soomes. Minnakse juba üpriski noores eas, et kiiresti iseseisvalt majandamist alustada. Töölt tulles on suurem palganumber taskus ning nina uhkelt püsti. Raha kulutamise otstarbekusele eriti ei mõelda. Määravaks saab eakaaslastele silmade ettetegemine, et näidata oma üleolekut. Töötamine ja tulu saamine on muidugi positiivne, aga õppida tuleb ka mõistlikult elama. Kõik, mis on kergelt tulnud, ei pea sama lihtsalt kaduma.
Väga paljudes peredes viibib vähemalt üks vanematest välismaal, et võimaldada kodusolijatele luksuslikum elu. Heatahtlik soov toob endaga kaasa probleeme, mis on põhjustatud pikaajalisest lahusolekust. Sarnastes tingimustes elanud inimesed peavad seda pereelu surmaks. Kuid nad peavad nentima, et elus läbilöömiseks tuleb ohvreid tuua ja elada see periood üle. Praeguseks on üks kolmandik välismaal tööl käinutest leidnud töö isamaal ning on sellega igati rahul. Seega pole inimestele raha alati kõige olulisem ning lepitakse ka siinsete pakkumistega, kuid endiselt on soov kogeda erinevaid võimalusi elus toimetulemisel.
Leidub ka perekondasid , kes terve koosseisuga on asunud välismaale elama, lootes sealt leida oma õnne. Theodore Dreiseri teoses „Õde Carrie“ läks peategelane samuti kodust kaugele, et end tõestada ja saavutada soovitud edu. Hoopis teistsuguses ühiskonnas on täiesti loomulik, et asjaolud võivad võtta ootamatu pöörde ning muutuda vastupidiseks. Täpselt nii sai vaesest tüdrukustrikas ja tunnustatud näitleja ning jõukas Hurstwoodist allakäinud looder, kes kaotas kõik oma vara. Samamoodi on ka Eesti peredega, kes pole kodumaal suutnud end üles töötada. Nad võivad leida otsitud rahulolu mujalt, riigipiirid pole suletud, ning igaühel on võimalus leida oma õnn. Seda võib piirata vaid tahtmatus edasi liikuda.
Elades praegusel ajaperioodil, ei oska ma ehk väärtustada seda olukorda, kui on võimalik reisida ja tegeleda meelepäraste asjadega. Kõik see tundub mulle tavalise ja enesest mõistetavana. Olen täiesti kindel, et minust vanemad inimesed oskavad kõigest sellest suuremat rõõmu tunda, ning nagu minulgi võib neid takistada vaid rahapuudus. Avatud uksed on eestlaste heaolu kindlasti parandanud. Reisimine annab inimloomuse kujunemisele juurde ainult kasulikku materjali.