Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast (2)

Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast
Doris Lessing on öelnud : „Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste , kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime.“
Lugesin hiljuti ajalehte Sirp , kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles Aafrikast kõige vaesema ja Inglismaa kõige rikkama piirkonna elanikke. Esimese riigi mis ta näiteks tõi pole eriti võimalusi töötamiseks ja enese harimiseks . Sellistele inimestele ei ole raha ja võim tähtsad, kuna nad on harjunud oma vaese eluga. Lapsed rääkisid, et kui neil oleks raha siis ostaksid nad omale raamatuid – teadmiste täiendamiseks. Õpilastel oli koolis iga klassi peale ainult kaks raamatut, mis ei pakkunud neile üldsegi huvi , kuna need olid vanad ja ajaloolise sisuga.
Aafrika vastandiks tõi kirjanik Inglismaa kus inimestel on kõik eluks vajalik olemas – raha, haridus , karjäär ja võim , kuid igasugune vastutustunne puudub. Seal oli õpilastel väga palju erinevat kirjandust mida lugeda, kuid nad ei teinud seda, sest neil oli palju huvitavamaid asju millega tegeleda .
Aga kuidas on lood kirjandusega tänapäeval , kus on olemas arvutid ja Internett? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti. Esiteks inimesed kes ei külasta Internetti iga päevaselt, loevad palju rohkem kirjandust, aga need kelle jaoks on arvutid kõige tähtsamad ei huvitu raamatutest üldse. Tänapäeval ei pea isegi kohustuslikku kirjandust läbi lugema, sest arvutist saab võtta kokkuvõtteid. Postimees : „Kummaline on mõeldagi, et selline iidamast aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina vähemaks, rohkem käivad nad seal Interneti kasutamise eesmärgil.
Lugemine annab inimestele palju uusi teadmisi ja tarkus, ning häi õpetussõnu. Mulle meeldib raamatuid lugedes välja noppida kõige huvitavamaid tsitaate, et neid hiljem kasutada oma kirjandites. Muinasjutuvestja H. Andersen on öelnud: „ Raamatud on meie võlusilmad. Nad annavad teadmisi ja teavet, ning juhivad meid keerulisel ja konarlikul eluteel.“ Nendes sõnades on tõesti tõetera , kuna koolides surutakse õpilastele aina rohkem kohustuslikku kirjandust peale. See kõik on selleks , et arendada ja täiustada end.
Aegade jooksul raamatud aina huvitavamaks muutunud , väga palju on juurde tulnud armastus – ja seiklusromaane mida mulle väga lugeda meeldib. Kahjuks Peab nentima , et väga palju on tulnud ka ropu sisuga kirjandust . Hiljuti lugesin Kaur Kenderi „Iseseisvuspäeva“ , ning seal oli inetuid sõnu peaaegu igal leheküljel. Vanasti nii palju inetute väljendite kasutamist ei olnud.
Pidevad muutused on tekkinud sellest , et juurde tuleb noori ja andekaid kirjanikke, kellel on elust ja ühiskonnast teistsugune vaade kui vanadel vestjatel.
Fr. Tuglas on öelnud: „ Raamatud on tihedamad kui elu. Nies on elu ekstrakt .Need on valitud leheküljed elust: elu sügavus ja ilus, elu tühjus ja labasus.“ Nii see tõesti on, kuna kirjandus on ja jääb tähtsaks osaks paljude inimeste elus, sest ilma selleta ei saaks hakkama.