Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raha ei võrdu õnnega (0)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub
Raha ei võrdu õnnega
Tihtipeale kuuleme elutarkade ning kogenud välismaalaste suust sõnu: Money can’t buy happiness “. Võime ju mõelda, et tegemist on mingisuguse mujalt maailmast tulnud vanasõna taolise fraasiga millel alust ei ole, kuid tegelikult on sellel ikkagi väga suur tõepõhi all.
Loomulikult ei näe me kunagi Selveri või Rimi poelettidel toodet nimetustega „Õnn“ mida lihtsalt kindla summa eest endale soetada saame. Nii lihtne see nüüd ka ei ole. Iga inimene defineerib õnne omamoodi ning teab ise keda või mida tal õnneliku elu jaoks tarvis on ning just selle poole terve oma elu püüdlebki. Inimesed on erinevad ning igaüks väärtustab ka rikkust erinevalt. Leidub inimesi kellele on peamisteks perekond, tervis, sõbrad ning rahulolu, kuid kohe kindlasti pole kõik meie ümber sellised. Üheks erandiks saab siinkohal tuua näiteks A. Kitzbergi teose „Kauka Jumal“ peategelase, pereisa Märdi. Tal oli olemas armastav pere ja hea tervis, millest paljud ainult unistada võivad, kuid ometigi oli tema jaoks peamine raha. Ainult oma vara ja rikkuse peale mõeldes unustas Märt ära kõik moraalsed väärtused mida talle kunagi õpetatud olid ning keskendus ainult sellele ühele. Lõpuks maksiski see talle kurjalt kätte ning võib öelda, et tema näol on Eesti kirjandus saanud endale küllaltki sobiva näite inimesest, kelle käitumismustri järgi tegutseda ei tohiks.
Loomulikult ei ütle keegi suurele rikkusele kunagi niisama ära. Tahest tahtmata on raha meie elu vitaalseks osaks ning selle abil saab korda saata suuri tegusid nii enda kui ka kogu maailma heaks. Raha eest saab soetada endale peaaegu, et kõike. Toidupoest lapsele pulgakommi ostmisest kuni luksusautode, häärberite, jahtide, lõputu reisimise ning isegi täiesti oma saarteni. Samuti on suurte summade eest võimalik aidata ülejäänud maailma. Toetades heategevuslikke organisatsioone, aidates vaesemaid ning panustades keskkonnaprobleemide lahendamisele on võimalik muuta maailmat paremaks paigaks ning see on kindlasti suure rikkuse üks suurimaid plusse . Ometigi ei ole palju vara ning teiste aitamine tihtipeale n.ö õnnevalemiks, sest inimese hing vajab siiski ka midagi enamat . Näiteks raudset tervist, armastavat pere ning sõpru ja hingerahu ei ole võimalik mitte kuidagi osta ning just need ongi asjad mis tihti rikastel inimestel puuduvad.
Raha eest ei saa tõepoolest õnne osta, kuid siiski peab nentima , et raha on suuteline kasvõi mingiks ajahetkeks inimese õnnelikuks tegema. Inimesed on küll erinevad ja näevad maailma eri nurkade alt, aga raha väärtust ning võimu keegi eitada siiski ei saa. Rikkusel ei tohi lasta aga ennast ning oma põhimõtteid muuta ning tuleks meeles pidada, et elus on palju muudki tähtsat.
Alex -Sander Puhm
11.b
Raha ei võrdu õnnega #1 Raha ei võrdu õnnega #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alexpuhm Õppematerjali autor
Essee / arvamuslugu rahast ja selle olulisusest.

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma. Denis sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid. Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja ülekohtune, mille tulemusena Denise lahti lasti esmakordselt. Põhjuseks oli Jean, kes tembeltati Denise armukeseks, kuna ta tuli õe juurde, et raha küsida. Denise oli tüdruk, kes pühendus sajaprotsendiselt oma vendadele. Erinevalt teistest selle aja naistest/tüdrukutest ei olnud temal ei meest ega armukest. Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha. Nii palju vedas, et Denise sai tänu kuulutusele vanahärra juurde toa, kuid ka selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd, mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi aitas Denise vanahärrat.

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Tuglas, M. Under. Oluliseks kujuneb mida kirjutatakse. Eeskujuks on Lääne-Euroopa, Prantsusmaa rühmitus Clarte, mis võitles vägivalla, sõja, sotsiaalse ülekohtu vastu. Samadel seisukohtadel on ka Tarapita. Keskendutakse ühiskonnakriitilisele luulele, Tarapita on ka tüüpilise ajaluule esindaja. Nad protestivad mandunud väikekodanlase elulaadi vastu, neid häirib kultuuritus. Tarapitalt ilmub manifest, mille lõppsõnas: ,,Meid on ühte viinud opositsioon raha vastu." Ühiskonnakriitikaga minnakse nii kaugele, et neid süüdistatakse lausa kommunismis ­ meeletus, absurd. Visnapuu ja Gailit on vastased. Kuigi samas Visnapuu isamaaluule muutub ühiskonnakriitiliseks ­ autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud. 30-ndatel on palju katsetajaid, kuid tõsist jälge pole jäetud. ARBUJAD(1938-..

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Rindel tuleb Ernstil valvata nelja partisanist vene sõjavangi, kelle vastu Ernst on aga liialt heatahtlik, uskudes nende headusse ja süütusesse. Nende vabadusselaskmisel haarab üks partisanidest relva ja laseb Ernsti maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! ­ peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? ­ peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad. Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. "Saaremaa juturaamat" 1802-1812 Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega.

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Liikmeid oli kuus: Marie Under, Artur Adson- luuletaja; F. Tuglas- eestvedaja; August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper. Läksid ära Gailit ja Visnapuu. Tulid asemele August Alle- luuletaja; Johannes Vares Barbarus. Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetid ,, Ekstaas" ­,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema: 1) Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda 2) Kujunesid välja isiksusteks Sümbolism + impressionism= uusromantism Under ­ printsess Adson ­ tema paaz Visnapuu ­ vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Ta sai selle raamatuga ,,Pisuhänd" palju auhindu. Vestmanni tütar Laura oli aga tark ning oskas hinnata tõelist kultuuri, mida tema õde Matilde teha ei osanud. Matilde keksib raamatuga Laura ees. Laura ütleb, et teos on muidu väga kena, aga lõpp on kuidagi imelik. Piibeleht armub Laurasse ja nimetab teda öökulliks. Laura sai aru, kes Piibeleht tegelikult on. Et tema oli see sama inimene, kes teda päästis auto eest. Piibeleht tahab Laura kätt paluda, aga tal ei ole selle jaoks raha. Ta ei saa Vestmannile näidata, et ta on vaene. Piibeleht ostab Vestmanni rahaga omale krundi. Ja lõpus räägib Tiit kõik välja, kes ,,Pisuhänna" tegelikult kirjutas. Vestmann ütleb, et Piibeleht on ärimees, mis sest et ta on ka luuletaja. Isegi Vestmann üritas luuletusi kirjutama hakata. ,,Tabamata ime" (1912) : Tegevus toimub linnas. Põhiteemaks on kultuuri ostmine ja müümine. Pealkiri tuleneb sellest, et Leo ime jääb teoses tabamata

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,, 1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,,

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda - Anu ja

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun