vapp-epitaafe 17-20. sajandist. · Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. aastal. · Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika põhimõtete järgi ehitatud 29 m laiune pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. · Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali.
germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV. Laiemaid lööve sai katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt
sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti viiemõikalise võlviga, selle päiskivi oli kaetud rikkaliku dekooriga. Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika põhimõtete järgi ehitatud 29 m laiune pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. lejäänud portaalid on
Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahulised jne).Erineveust samba ja piilari vahel ei ole.Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Trifoorium-empooride asemel paksu müüri sees asetsev kitsas käik mis avanes arkaadina kesklöövi Pseudotrifoorium-kui müüris käik puudus,kesklöövi seinal ainult rida ümarkaarseid nisse(nn. Petikud) Empoorid/Trifoorium võis ka puududa.Kõige raskemaks ül. Sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega.Silindervõlv oli lihtsamaid võlvitüüpe kuid oli
Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst.
Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst.
Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algselt sõjaväe telkimisplats, mis hiljem kujunes infopunktiks, turuplatsiks. Tekkis kahe peatee ristumiskohta ning sinna pääses ühest suure kaaravaga väravast. Foorumite ümber
kunsti ajaloos · Egiptuse poos: jalad külgvaates, näo vorm on külgvaates, silmad otsevaates, torso eestvaates. · Algsed jumalad sarnesid loomadega (inimese keha ja looma peaga) Sobek, Hathor, Thorth, Horus, hilisemaid kujutati inimestena (Osiris, Isis, Amon, Ra) · Templid: nelinurkne, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitisi nimetati pülooniks. Väravaehitise ees olid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad (jäljendasid taimi). · Kuulsad templid: Luksori, Karnaki ja Abu-Simbeli tempel (viimane saeti veeuputuse ohuga seoses tükkideks ja pandi kõrgemal uuesti kokku). · Pealinn oli Teeba. · Et kaitsta hauaröövlite eest peideti Uue Riigi ajal vaaraode muumiad kaljuhaudadesse paljud olid Kuningate orus.Tunduim neist on Tutanhamoni haud, sest see oli 20. Sajandini puutumatu. · Skulptuurikunstis on kaks erinevat suunda. 1
Matmiseks hakati kasutama hoopis haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla maeti. Siiski säilis 20.sajandini vaid üks Tutanchamoni hauakamber Kuningate orus. Selliseid ,,surnute linnu" valvasid sfinksid. Templid Templite müüridega ümbritsetud smmasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitiste kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Pülooni ees kõrhusid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad, mis jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost, palme). Skulptuuri omapära Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi on eriti ranged, suursugused ja üldistatu. Sedalaadi kunstile oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. Sfinksil, mis seisab Giza suurte püramiidide juures, arvatakse olevat vaarao Chefereni näojooned. Vaaraode täisfiguurid on tardunud istuvas või sirges poosis, vasak jalg sammu jagu
asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. • Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Mastaba Püramiid Sfinks – inimese pea, lõvi keha Templid ja peavärav • Peavärav = püloon • Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. • Sambad jäljendasid taimi – papüüros, lootos, palmid • Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14. saj. e.m.a. Abu Simbeli kaljutempel Luxor Abu Simbel • Järgmine kord: egiptuse skulptuur ja maalikunst; Tutanchamon jms.
Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks
Fourth level Fifth level Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405 1420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Click to edit Master text styles Second level Third level
Egiptuse templi Karnaki templi Ramses II hiigelkujud fassaad obeliskide ja sammassaali Abu Simbeli püloonidega. rekonstruktsioon. koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele
docstxt/.txt
leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära
Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule allutamist 14. sajandil ehitati esmalt välja linnuse põhjatiib, milleks taaniaegset linnust pikendati põhja suunas. Pealinnuse ida- ja läänetiib, samuti ka võimas lõunatiib, rajati 15.-16. sajandil. Sellega saavutas linnus ka oma lõpliku, - ligikaudu 15-meetrise kõrguse. Lõunatiiva nurkades paiknesid saledad neljatahulised tornid, mis ulatusid linnusemüüridest veel umbes kümne meetri võrra kõrgemale. Pealinnusest lõunasse piki Vallimäge püstitati veel pindalalt suur, kuid madalam eeslinnus, mille müüride ääres paiknesid mitmed hooned. Linnuse sissepääs asus ta idaküljel -- kagupoolse nurgatorni külje alla rajati väravaehitis koos seda kaitsnud poolümara rondeeli ehk suurtükitorniga. Linnusemäe idajalamile tekkis tõenäoliselt juba 13. sajandil alev, mis üsna pea arenes väikeseks linnaks. 15
Põhjalik kiriku ümberehitamine toimus aastatel 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale laekonstruktsiooni kandvale tugipostile ehk piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati tugipiilaritega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini.
Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus).
kuju on pärit 3. Aastatuhandest e.Kr ja on seepärast ka vanim tedaolev monumentaalne vaaraoportree. Templid Suurte võimsate püramiidide läheduses asusid ka paljud templid. Templi põhiosaks oli müüridega ümbritsetud sammasõu, kuhu pääses läbi väravaehitise, kust võisid sisse astuda ainult vabad inimesed. Väravaehitis ehk püloon koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid (neljatahulised teravatipulised kivisambad). Sambad, millega templeid kaunistati jäljendasid Egiptuses kasvavat taime papüürust, lootost ja palme. Pülooni taga asuva sammasõue sambad ja seinad olid aga kaunistatud rohkete värviliste hieroglüüfide ja reljeefidega. Sammasõue taga asusid põiksaal, mis oli mõeldud ülikutele ja templi pühamu, kuhu võisid minna vaid preestrid. Ka tagaruumide seinad olid kaetud värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest.
Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel. Templid ehitati traditsiooniliselt haudehitiste juurde jumalate austamiseks. Enamasti on temlid nelinurkse põhiplaaniga ja väljaspoolt müüriga varjatud. Sissepääs templisse toimus läbi värava- pülooni. Väravaehitise ees seisid obeliskid- neljatahulised teravatipulised sambad. Obeliskid jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost ja palme). Sammaste kõrval asusid ka pikad mastid, mille otsas lehvisid lipud. Usuti et lipud aitavad eemale hoida pahasid vaime. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto-dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne
Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus).
Aknad on v õrdlemisi suured, kaetud lameda kaarega ja raamitud tagasihoidliku profiiliga. krohvi ääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4ruudulised ülal 6ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda, 9 mille küljed lahtised, lamedat katust toetavad lihtsad neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes, säilinud ahjudkaminad. Erilist hindamist väärib malmivalu keerdtrepp vestib üülis. Omaaegset hõngu lisavad veel originaalse raamijaotusega aknad koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu v äikesed
säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks
1.1.2 Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. 1.1.3 Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. 1.2 Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 1.3 Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani
obeliskide ja püloonidega. rekonstruktsioon. Simbeli koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos-, papüürus- ja palmsambad. Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest
Kuumtsingitud nelikantpostid 2000mm kõrgused vahekaugusega 2,5m. Väravatena kasutatakse tiibväravat suurusega 5000x2000 ja jalgväravat suurusega 1000x2000. 3.Puittaimede koosseis Torkav kuusk Picea pungens Puu kasvab tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 60, harva kuni 90 cm. Tüve koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks, tugevasti lõhenenud ja väikeste plaatidena kestendav. Okkad on 2–3 cm pikkused, terava tipuga, jäigad, neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel
Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 14. ja 15. sajand Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. kiriku sisevaade Oleviste kirik
hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele
omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal kuni XVI saj, Itaalias taandub ta renessanss-stiili ees juba XV sajandil. Suurejoonelises laadis arenes gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida omakorda võis ümbritseda kraav. Müüris olid eenduvad neljatahulised Või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on
Linnused ja linnakindlused. Suurejoonelises laadis areneb gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajastul esines veel kohati puukindlusi, siis nüüd kattub kogu Prantsusmaa võimsate kivilinnustega. Kindlusarhitektuuri arengut mõjutas peale muu tutvumine bütsantsi ja araabia kindlusehitistega Süürias ja Palestiinas ristisõdade ajal. Keskaegne linnus koosneb tugevate ringmüüridega piiratud alast, mida võis ümbritseda kraav. Ringmüüris olid neljatahulised või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemisel serval asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Kaitsekäik ulatus tihti üle müüriserva ja toetus selgkividele; selgkivide vahel olid augud, kustkaudu pealetungijatele tulist tõrva ja keeva vett kaela valati. Säärast aukudega varustatud müüriserva nimetatakse maikuliiks. Müüri sees olid laskepilud. Linnuse keskse tähtsusega osa oli võimas peatorn donjon. See oli võitluse ajal viimne
fassaad obeliskide ja sammassaali Abu Simbeli püloonidega. rekonstruktsioon. koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse
koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti viiemõikalise võlviga, selle päiskivi oli kaetud rikkaliku dekooriga. Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika põhimõtete järgi ehitatud 29 m laiune pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. Ülejäänud portaalid on
Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone
Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone
võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ajastu ehitusmälestisi: Cluny abtkonnakirik Prantsusmaal (11. saj.) San Miniato al Monte Firenzes (11.saj) Pisa katedraal ja kellatorn Itaalias (11.-14. saj) Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised, kindlusehitised, tornid, kloostrid.
Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. ROMAANI SKULPTUUR Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala
nn. ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed (portaal) asusidmõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid piilarid (mitte samabad, nagu antiikajal) (võisid olla ümmargused, neljatahulised jne). Põhimõttelist erinevust samba ja piilari vahel pole. Sambaks tavatsetakse nim. ainult selliseid tugesid, nagu need esinesid antiikarhitektuuris (baasi ja kapiteeliga). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim. trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn
30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid aga mitte sambad nagu antiikajal, vaid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne.). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31
30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid aga mitte sambad nagu antiikajal, vaid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne.). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31
äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatud tänapäevani. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatustega on pikihoone ja koor säilinud tänapäevani. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks
tugevalt liigendatud tellisehitis on ehitatud arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi aastatel 1888- 1890. Härrastemaja taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. [21] Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on 12 mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise ümara põhiplaaniga ning samuti 2-korruseline ent tema katus on oluliselt teravama kaldega, kui ülejäänud majal. Peavarjuks on mõisal madal viilkatus, mis on ääristatud
a-5.) 80-90 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvus hallikaspruun. Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt). Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid. Pungad teritunud tipuga, pruunid, vaiguta. 4. Lehed ja pungad: kinnituvad võrsel olevale puidust näsale, 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga, valguse käes neljatahulised, varjus lamedad. Püsivad puul kuni 10 aastat. 5. Õied ja viljad: Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 6. Kasvunõuded: Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes
asetses korsten. Alumisel kaitsekorrusel paiknes ka veel dansker. Väga palju selliseid torne on säilinud. Peale pool- või kolmveerandringikujuliste tornide leidus Tallinnas aga ka sadultorne (konsooltorne) ning mõningaid neljatahulisi torne. Neist esimesed olid algselt madalad kaarkonsoolidele toetuvad ärklid ning sarnanesid samal ajal ehitatud Toompea sadultornidega. Hiljem ehitati all-linna sadultornid aga kõrgemaks, küündides kõrguselt 10-15 meetrini. Neljatahulised olid algselt Kitsetorn, Neitsitorn (Megede torn) ja Stoltingi torn. Neist Kitsetorn (asus praeguse Rüütli tänava käänukohas) hävis osaliselt juba Liivi sõja ajal, Stoltingi torn ehitati aga hiljem sõõrikujuliseks. Neitsitorn on aga säilinud ning restaureeritud 1970ndatel aastatel. Seega võib neljatahulist kaitsetorni pidada Tallinna linnamüüris erandlikuks nähtuseks. Seevastu olid neljatahulised aga kõik linna 8 väravatorni. Algkujul 14. sajandil olid nad madalad
sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. [redigeeri]Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad Tihti asendasid sambaid neljatahulised või olid piisavat paksud, et vastataümarvõlvide poolt väljaspoole ristikujulise läbilõikega piilarid. suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust alumised nurgad ümardati. paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. [redigeeri]Romaani skulptuur
Olavi saal on hilisgootikale iseloomulikult kahelööviline, 16 Mustpeade maja Olavi saal. Mustpeade Maja kuut võlvi toetavad kaks kaheksatahulist piilarit, millel profileeritud baasid ning seinakonsoolid. Saal on kaetud paarismõikaliste roiete ja roosimotiiviliste päiskividega kujundatud tähtvõlvidega. Saal on ühendatud kõrvalhoonega. All on täies ulatuses kelder, mille servjoonvõlve kannavad massiivsed neljatahulised piilarid. Gildisaalil on raidraamistuses aknad. Olavi gildi hoonet ja Mustpeade maja ühendab teravnurkse viiluga hilisgooti hoone, millel on alles 15 Mustpeade maja Valge saal. Foto: Mustpeade Maja kaubaluugid ja valgusavad, säilinud on 18. saj omanike vappidega raidtahvlid. Hoone alumine korrus on kujundatud teda Mustpeade majaga ühendava krohvrustikaga, algne sissepääsuportaal pole säilinud. 10
Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna
maeti suurnikke. Kiriku põhiplaan läheneb ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kesklöövi osas polnud. Uksed asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Romaani stiili silmapaistvamaid tunnuseid on ümarkaar. Kaari kandsid enam mitte sambad, vaid piilarid, mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne. Erilist vahet neil ei ole, aga sambal on baas ja kapiteel. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse nn petikuid, siis kui tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basiilikal olla arkaadid, empoorid või trifoorium ja valgmiks,
Kuna ei tasu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhustamine. 100 HARILIK PUKSPUU Iseloomustus Ladinakeelne Buxus sempervirens nimetus: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Areaal: Suurus: 6-10 m, meil kuni 1 m. Võra: kõrge põõsas või madal puu. Koor, võrsed: hallikas, peenerõmeline. Võrsed neljatahulised, rohelised. Lehed: igihaljas, lehed vastakud, terveservalised, nahkjad, ovaalsed või elliptilised, 1- 3 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb mais. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied kollakasrohelised. Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Aeglase
nad kasvatavad korralikku juurestikku. Ka potis kasvades on kasulik neid hoida jahedas esimesel talvel, ning maha istutada hiliskevadel (Plants For A Future). 13. Buxus sempervirens - harilik pukspuu 13.1.Iseloomustus Harilik pukspuu on pärit Lõuna-Euroopast, kus ta võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, 40 cm tüvediameetriga alusmetsarinde madalaks puuks ning moodustab harva ka puhtpuistuid.. Tüvekoor on hallikaskollane ja madalrõmeline, võrsed neljatahulised ja värvuselt rohelised. Lehed meenutavad mustika lehti, elliptilised kuni piklikmunajad, 1,5…3 x 0,5…1,5 cm, nahkjad, pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, lühikese rootsuga. Õied silmapaistmatud, rohekad, lehtede kaenaldes. Viljad munajas-kerajad, 0,7…1,0 cm pikad, tipus väikeste sarvekestega, valmivad sügisel hilja. Meil on harva seemned valminud. Põõsad on väga aeglasekasvulised ja väga varjutaluvad. Eelistab kasvada lubjarikastel muldadel
Basiilika kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kekslöövi ülaosas polnud. Uksed (keskaja arhitektuuris nim neid portaalideks) asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne). põhimõttelistelt sambal ja piilaril vahet ei ole. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis paksu müüri sees, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüri sees käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult üks rida ümarkaarseid nisse, nn petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalse ülesehitusega kiriku kesklööv olla seestpoolt kolmekorruseline.
annaabi.ee 
