Romaani stiili ülevaade (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Romaani ja Gooti kunst

Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD  Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini

Kunstiajalugu

2

rtf

Romaani arhitektuur

Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas

Kunstiajalugu

27

docx

Kunstiajaloo konspekt 10. klass

· K lassikaline · H ellenismi periood Templi ehitus oli kunstialaselt kõige tähtsam. Iseloomulik Meander oli kaksik e topeltantidega tempel(sammastega eesruum mõlemas otsas) Sammaste arvu kohta kehtis reegel: Pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui lühemal Munavööt küljel +1. Kreeka arhitektuuris esines kolme erinevat stiili sambaid: · D ooria (vanim,lihtsaim) Lainevööt  Poseidoni auks ehitatud tempel Topelt antidega tempel Vasakult:dooria sammas, ioonia sammas, korintose sammas. Vana-Mesopotaamia kunst Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas

Kunstiajalugu

68

pdf

Ajaloo üldkonspekt

Vaja laene Ajalugu Page 32 Haridus 22. jaanuar 2010. a. 9:54 Haridus seotud usuga. Kloostri ja kirikukoolid, linnakoolides käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Oxford, pariis, salerno, bologna, cambridge, salamanca. Üles ehitatud tsunftikorrale. Usuti Maa kerakujulisust. Maakeera universumi keskel. Lihtinimesele lame maa taevavõlviga. Jeruusalemm keskel. Ajalugu Page 33 Gooti ja romaani võrdlus 28. jaanuar 2010. a. 8:31 Gooti Romaani Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli Romaani stiil on esimene keskaja Lääne- valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale Euroopa kunstistiil. eelneb romaani stiil ja järgnebrenessanss. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16

Ajalugu

8

docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri Jumalaema. Kuulsamad ikoonimaalijad olid Andrei Rubljov "Kolmainsus" ja Theophanes "Kreeklane". Romaani stiil: X-XII saj.Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum

Kunstiajalugu

8

docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri Jumalaema. Kuulsamad ikoonimaalijad olid Andrei Rubljov "Kolmainsus" ja Theophanes "Kreeklane". Romaani stiil: X-XII saj.Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum

Kunstiajalugu

4

docx

Gooti stiil, bütsantsi kunst

Gooti stiil ­ · See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. · Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. · arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet.

Kunstiajalugu

4

docx

Romaani ja gooti kunst

11T 2009 Sissejuhatus Pärast Rooma keisririigi lagunemist arenes selle idapoolses osas juba 6. sajandil tugev ja ulatusliku mõjuväljaga bütsantsi kultuur, mis püsis vanavene kunsti kaudu elujõulisena kuni 17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle kogu Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)