Kunstiajalugu 10.klassile (pt 28-29 konspekt,romaani stiil) (1)

28
Romaani stiil- rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv)
Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid.
Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika . Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti ,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks.
Nelitis- pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile.
Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid .Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid
Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahulised jne).Erineveust samba ja piilari vahel ei ole.Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.
Trifoorium -empooride asemel paksu müüri sees asetsev kitsas käik mis avanes arkaadina kesklöövi
Pseudotrifoorium-kui müüris käik puudus,kesklöövi seinal ainult rida ümarkaarseid nisse(nn. Petikud)
Empoorid/Trifoorium võis ka puududa .Kõige raskemaks ül. Sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega .Silindervõlv oli lihtsamaid võlvitüüpe kuid oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume.Ristvõlvidega sai laiemaid lööve katta.Löövid jagunesid võlvikuteks e.traveedeksm,iga sellist ruumiosa kattis ristvõlv. Vöönkaar-traveesid kiriku pikusuunas eraldavad kaared.Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e. triumfikaar .
Romaani stiiliga omapäraseid kirikuid..
Saksamaal Hildesheimi toomkirik -koor nii idas kui läänes.Mõeldud keisrile
Toulouse ’i ehitatud palverändurite kirik Saint-Sernin –viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga.Sisemised külgloovid moodustavad jätkudes ümber koori kooriümbriskäigu.5kabelit moodustavad kabelipärja.Lae moodustavad silindervõlvid.Välisvaadet valitseb nelitistorn.
Maria Laachi kloostrikirik-selle eeskujuks oli Cluny kiriku arhitektuur (eri kõrgusega tornide hulk)
Romaani stili profanaarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused.Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid.paigutamisel üritati arvestada ooduslikke tingimusi-järske mäenõlvu,veekogusid.
29
10 saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu vaid kannatuse tundeküllane väljendamine.Paljudes euroopa osades hakati looma arhitekruuriga seotud skulptuuri.Enamasti reljeefid kiriku fassadidel. Mõnel juhul võeti eeskujuks Rooma triumfikaari.Reljeefide paigutamine tavaline portaali külgedele(palestikule) ja selle kohale,ümarkaarsele viiluväljale(tümpanonile).Reljeefe ka siseruumis(piilarite kapiteelidel).Reljeefid polnud mõeldud lähedalt vaatamiseks.Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe kuna kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale.
Romaani stiilil eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid ja imede kujutusi.Ei näe reljeefidel realistlikke vaid tinglikke ja sümboolseid kujutusi vastavalt temaatikale.Pühakuid kujutati mõne vastava esemega.
Romaani kirikuid kaunistas ka ornamentika .See on abstaktne ja skemaatiline,esinevad geomeetrilised motiivid ja ümber kujundatud ja stiliseeritud taime-loomakujutised.Kiriku seintele/võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene. Figuurid tasapinnalised ,moonutatud,mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena.
Miniatuurmaal – raamatumaalides valitses lineaarne ja pinnaline laad.kasutati ornamentikat, kadusid katsed kujutada ruumi.Uuslistel teemadel pildid fantaasiaküllased ja väljendusrikkad.Ei kujutata liikumist,figuurid tardunud .
Kullassepakunst-ülesandeks rekviaaride valmistamine.