Egiptus (2)

Egiptus
Tänapäev
• Kes soovib seilata mööda Niiluse mere
voogusid, sel peavad purjed olema kootud
kannatlikkusest
• Viisa
Viisa saab lennujaamast 15USD eest, aga
viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada
liimipulka, muidu võivad need passilehtedelt
kaduma minna (lahja liimi tõttu markide
tagaküljel).
Loodus
• Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse
jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad
liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi.
• Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad
piiratud üsna järskude kaljudega.
• Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise
vööndi osa mõnevõrra laiem.
• Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud
ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud
Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt.
• Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida
ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad
datlipalmid.
• Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt
vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna
suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha
kasvavast Egiptuse elanikkonnast.
Linnad
• Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima
õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas.
• Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja
vingune, et võtab koheselt kurku kraapima.
• Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki
Vahemere kallast ja seal puhub pehme meretuul.
• Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt
betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega
araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased.
• Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa
rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki
kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv
kogemus.
Tavad ja kombed
• Mosheedesse minekul jalatsid ära.
• Shortsid on naistele out ja väljaspool kuurorte bikiinide
väel ennast näidata võib ka väga teravaid reaktsioone
esile kutsuda.
• Pühapäeva eest on neil reede.
• Mõned väljendid
salam - lühike tervitusvorm
salam aleikum - olgu rahu sinuga (pikem tervitus)
aleikum as salam - vastus tervitus
sabah al-kher - tere hommikust
saba al-nur - vastus hommikutervitusele
shukran - tänan
Religioon
• Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju
kristlikke kopti kirikuid.
• Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on
mõnevõrra levinud.
• Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis
leidub üpris palju paiku, mida usklikud on Jeesuse perekonnaga
seostanud.
• Kopti kirik väidab erinevalt muust kristlusest, et Jeesus oli vaid
jumalikku päritolu, samas, kui meile omane kristlus tunnistab nii
jumalikku, kui ka inimlikku päritolu (teoloogid võivad muidugi seda
märksa põhjalikumalt seletada).
• Poole viiest ärgata esimese Alla'u akbar peale pole kõige halvem,
samas bussis sõites kuulata tundide viisi kassetilt tulevaid
koraanipalvusi, islami ja poliitika teemalisi jutlusi, võib pikapeale
üsna ära tüüdata.
Egiptuse kiri
• Märkidest:
http://www.kidzone.ws/cultures/egypt/hieroglyph
.htm
• Sinu nimi http://www.touregypt.net/ename/
Numbrid
• 1 on lihtsalt püstkriips
2 on nagu vene keele suur G
3 on 3 pikali aetud ja püstkriips alla
4 on meie 3 peegelpildis
5 on meie 0
6 on nende 2 peegelpildis, meenutab meie seitset
7 on linnuke alla - V
8 on linnuke üles
9 on sama
0 on väike must romb
Egiptus - kultuur
Birgy Lorenz
Ajaloost
• 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid
vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren,
Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid.
• 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a.
• 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima
võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida
Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon
ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse
kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud.
Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri
tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud
egituse vaarao matmispaik.
Uskumus
• Hing elab pärast surma edasi
– Surnukeha balsameeriti ja maeti kindlasse
haudehitisse
– Kaasas: tarbe- ja luksesemed
– Kaasas: vahel ka ohvrid (elusad inimesed)
Pühad loomad, jumalad
• Amon-Re
• Horos
• Osiris
• Kass
• Skarabeus
• Apis
Heal tasemel olid:
• Arstiteadus
• Geomeetria
• Aritmeetika
• Sinuhe jutustused
Balsameerimine on:
• menetlus koolnute kaitseks roiskumise vastu.
Selleks immutatakse koolnu keha
roiskumisvastaste
• a. antiseptiliste vahenditega.
• Täielik b. nõuab koolnu kudede kuivamist ning
sellest moonutub keha ilme.
• Balsameeritud koolnud säilivad vaid kuivas
kohas; niiskeis koobastes või haudades
lagunevad nad kiiresti. B-t tundsid vanad
egiptlased (-> M u u m i a) ja ka teised idamaa
rahvad.
Arhitektuur
Haudehitised
• Mastaba
• Astmikpüramiid (vanim Sakkaras)
• Tavaline püramiid (Giza püramiidiväli)
– Cheopsi püramiid
• Hauad
– Kaljude sees
– Kõrbeliivas (Tutanchamon leiti 1922a)
Püramiidid
• Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile.
• Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese
nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep
asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega
mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii
moodustus astmikpüramiid.
• Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest
asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune
vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse
vabalt Tallinna Oleviste kiriku.
• Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi
10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi
madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge.
Mastaba
Püramiid
Sfinks – inimese pea, lõvi keha
Templid ja peavärav
• Peavärav = püloon
• Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid -
neljatahulised teravatipulised kivisambad.
• Sambad jäljendasid taimi – papüüros,
lootos, palmid
• Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14.
saj. e.m.a. Abu Simbeli kaljutempel
Luxor
Abu Simbel
• Järgmine kord: egiptuse skulptuur ja
maalikunst; Tutanchamon jms.