saavutamine ühtlasi õnn. Religioosne hedonism ülim hüve saab meile omaseks alles hauataguses elus. Õnn peitub/ seisneb läheduses jumalaga. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Ekistentsialistlik eetika indiviidi vabaduse teostamine. Sotsiaalse hüve eetika armastus, kodumaa teenimine. Positiivse psühholoogia hüve subjektiivne hüve (välise imiteerimise kaudu, saavutad ka sisemise heaolu) 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Õnne toatlemine on inimesel loomuomane ning õnn on inimese ülim hüve. Kõikidel asjadel on oma eesmärk. Eesmärk on asja/ olendi loomuomane funktsioon. On olemas kahte tüüpi eesmärke: esmased eesmärgid, millegi saavutamiseks ja selle järgnev lõppeesmärk õnn (näiteks pilli valmistamine on esmane eesmärk lõppeesmärgi, muusika, saavutamiseks). Inimese lõppeesmärk peitub tema erilisuses: mõistus. Inimese
Kiriku sisehoone moodustas ühe suure saali. Barokk-kirikute eeskujuks sai Il Gesu kirik Itaalias. Roomas oli arhitektuuri loomine hoogne juba alates 16.sajandi lõpust. Loobuti tsentraalehitistest(kreeka risti kujulistest ehitistest said ladina risti kujulise põhiplaaniga ehitised). Barokk-kirikute eeskuju Il Gesu kirik Roomas. Itaalia kujutav kunst 17.sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. tekkis kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik. Naturalistliku suuna ehk ülimalt täpsust taotleva kujutusviisi suuna rajaja oli Caravaggio. Idealistliku ehk akadeemilise suuna rajajaks oli Carracci. Michelangelo Merisi da Caravaggio eluaastad: 29. september 1571 18. juuli 1610 itaalia maalikunstnik naturalistliku suuna rajaja "Pattukahetsev Magdaleena" Caravaggio Annibale Carracci eluaastad: 3. november 1560 15. juuli 1609 Itaalia baroki maalikuntsnik Idealistliku suuna rajaja "Kaks last paitavad kassi" Carracci kasutatud allikad 1
mitte, sest taotletavad eesmärgid on erinevad. Teadusfilosoofia tahab öelda, et teadusel puudub kindel filosoofiline põhi, kuid filosoofia on siiski vajalik eeldusteks ja põhjendusteks ehk kõik teadused on alguse saanud filosoofiliast või filosoofilisest ideest seejärel iseseisvunud ehk filosoofiast eraldisesivaks muutunud. Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne.
perspektiivi-näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigud.Lagedele maaliti pivi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. 3. Baroksed laemaalid-mida ja kuidas kujutati? Maalides taotleti piltliku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigus.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelesad antiikmüütidest. 4. Barokkmaali naturalistliku suuna esindaja Caravaggio.Mida uudset on tema tööde kompositsioonis ja valguses?Keldriluugivalgus. Caravaggio kujutas imesid ja märtrite kannatusi nagu igapäevast elu. Uudne kompositsioon-inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna,tegelased ei esine vaataja suunas.(vaataja tunneb end pildil kujutatud sündmuse osalisena). Sündmustik hargneb enamasti pimeduses,mida lõhestab poolviltu ülevalt langev ere valgus-’’keldriluugivalgus’’. 5
Karja Katariina kirik Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Leisi vallas Linnaka külas. Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Alg...
uutesse konfliktidesse, kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva. Caravaggio haud on teadmata. Looming · Tema barokkstiilis piibli ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusliku mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks. Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund). · Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakultkompositsiooni kes- kmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks. Maal · "Amor võitjana" · "Haudapanek" · "Maarja surm" · "Matteuse kutsumus"
muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand " · Veljo Tormis "Luigelend " · Eduard Tubin " Barbara von Tisenhusen" Eesti ooperidirigente : · Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid :
Jacob Isaackszon van Ruisdael Jacob Isaackszon van Ruisdael. 1628/291682 Kui 16. sajandil oli üldiselt maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, siis hollandlased panid 17. sajandil aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Jacob Isaackszon van Ruisdaeli (1628/91682) peetakse õigustatult parimaks ja mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja naturalistliku maastiku kujutusviisi ja emotsionaalse värvikasutuse tõttu. Tema meisterlik kompositsioon, täpne ja suurejooneline joonistusviis ning paks impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik, põnevateks vaatlusobjektideks. Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema ...
tumedusele. Kogu valgus paistab Püha Peetrusele. Teoses on kasutatud tumedaid toone ning heledad toonid on tuhmid ja kulunud. Riiete värvidega ei ole rõhutatud uhkust, pigem lihtsust, mis on omane lihtrahvale. Samas on värvitoonid soojad, kuid mitte puhtad. Suurt tähelepanu on pööratud ka erinevate materjalide loomutruule kujutamisele. ANALÜÜS: Maali zanriks on religioon. Caravaggio on barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Maal on dramaatiline ning sisu on kujutatud üsna tõetruult idealiseerimata. Püha Peetruse pilk annab edasi kurbust ja jõuetust ning tema rahulik pingeasend kujutab justkui loobumist ja alistumist. Peetruse risti kandvate tegelaste poosid on rasked ja väsinud, samuti mingil moel jõuetud. Kuigi sisu on küllaltki vägivaldne, ei tekita see maal õõvastavat või eemaletõukavat tunnet. Julmus ja vägivald oleks justkui kõik möödas. Kunstnik pole
William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv
kapetad - mustriga villased põlvikud - Mis on ornament, missugused neid kasutati Muhu rahvarõivastel ? Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Muhu rõivastele iseloomulik männamotiividega geomeetriline ornament asendus algul geomeetriliste-taimeliste segakirjadega, seejärel naturalistliku lillkirjaga. Nii säilis või isegi suurenes paiguti regionaalne omapära, samal ajal kui üldine tendents oli paikkondlike erinevuste kadumine ja rõivastuse ühtlustumine. - Missuguseid tikandeid näeme Muhu rahvarõivastel / Missuguseid pisteid on kasutatud Muhu lilltikandis ? Hääbepistes, linnusilmapistetes, üksikpistetes, sõlmpisteis, tikitud lilltikandit ( Muhu tikand ). - Kus leiab kasutamist lilltikand, millal hakati teda kasutama rõivaesemetel ?
vihkab seda maad ja on psüühiliselt kurnatud, kardab vaimuhaigust · Märtsis 1866 saab ta rabanduse, järgneb halvatus · Ema viib ta Pariisi, kus ta aasta pärast 46-aastasena sureb. Luulet iseloomustab · Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus · ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges · vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale · Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas Luule teemad · Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mitte- poeetilise aine · Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine · Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite allikana Tähendus · Baudelaire'ga algab modernismiajastu · Baudelaire on sümbolismi eelkäija · Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks
kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv. Oma ooperite ainestiku võttis Wagner rahvalikust mütoloogiast või saksa- germaani esiajaloost. 19.saj. tekkisid Euroopa äärealadele muusikas rahvuslikud koolkonnad ning nende piirkondade heliloojad hakkasid ooperisse tooma rahvuslikku omapära. Sajandivahetuse naturalistlik näitekunst ei jätnud mõjutamata ka ooperit. Selle suuna peaeesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Naturalistliku ooperi peameistriks loetakse Giacomo Puccinit (1858-1924). MAAILMAKUULSAID OOPEREID Claudio Monteverdi, "Orfeus" Georg Friedrich Händel, "Julius Caesar", "Herxes" Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Gioacchino Rossini, "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner, "Lendav hollandlane" Mihhail Glinka, "Ruslan ja Ludmilla" Modest Mussorgski, "Boriss Godunov" Pjotr Tsaikovski, "Jevgeni Onegin", "Padaemand" Georges Bizet, "Carmen"
Kätlin Ilves 12B Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Filmi teemaline tööleht 1. Kui Wilde'i sümbolistliku fantaasialoo elegantne vaimukas stiil esindab estetismi, siis film kuulub oma üheselt mõistetava ja julma kujundikeelega pigem naturalistliku kunsti valdkonda. Meenuta naturalismi tunnuseid ja põhjenda selle mõiste kasutamist. Naturalismi tunnused:1) Inimeses on määravad bioloogilised mitte sotsiaalsed tegurid. Inimese käitumise määravad tegurid nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Dorian Gray filmis käitus Dorian vastavalt oma vajadustele, mõtlemata mida see kaasa toob. Naturalismis kirjeldati kiretult elu inetumat poolt ja inimese allakäiku.
° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid Johann Fischer von Erlach ° Karl Borromeuse kirik Viinis ° Itaalia vaimulikule, Milano peapiiskopile Carlo Borromeole ° Kiriku kuppel Rooma Peetri kirikut ° Sammasportikus Rooma Pantenoni ja sambad Trajanuse sammastelt ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL Kaks suunda Rooma barokkmaalis Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik Caravaggio ° Rajas barookk-kunsti naturalistliku suuna Annibale Carracci ° Idealistlik ehk akadeemiline variant Kahe suuna esindajate vahel pingeline võistlus Caravaggio loomingu uudsus ° Elu oli rahutu, seikluste ja kannatusterohke ° Pärit lihtrahva hulgast ° Igapäevase elu kujutamine ° Vastandas teda reaalse elu kujutamise tõttu maneristidele ° Uudne maalide kompositsioon ° Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna ° Piltide tegelased ei esine vaataja suunas
voluudid. Fassaad detailid on põhiliselt samad mis renessansipäevalgi, kuid üldmulje nendest on erinev. kõik detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahulik ja maaliline nagu siseruumilgi 6.) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. 7.) naturalistliku maalisuunale on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine,(esindaja naturalistlikul Caravaggio, teos: peetruse ristilöömine 8.) idealistlikule maali suunale: tegid Bologna koolkonna, need maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid idealistlikul Agostino ja Lodovico Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline
Mttemaailmad sarnased(ilu, surm, veidrused) KUNSTIKRIITIK Tunneb hsti kunstielu Kirjtab kunstikriitikat, esseesid, lesvaateid LUULEKOGU KURJA LILLED 6 luuletust keelsutatakse Ise ei saanud aru, et oli valesti kitunud 20. Sajandil tunnistatakse meisterteoseks Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor
nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Lorenzo Bernini. Rooma Peetri väljak koos kirikuga. Püha Peetri väljaku kolonnaad. Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas. Tüüpiline barokkkiriku fassaad. Francesco Borromini. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. Barokkmaal Itaalias. Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO oli barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Kujutas lihtrahva ja igapäevaelu. See oli vahendiks usuliste teemade lihtrahvani jõudmiseks. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikena. Vaataja tunneb ennast selle osalisena. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega, mis rõhutab ka teoste dramaatilisust. ANNIBEL CARRACCI koos oma venna Agostino ja nõo Lodoviciga panid aluse baroki idealistlikule e akadeemilisele suunale. Mõjus karmi ja proosalisena. Kasutasid kõrgrenessanssi pärandit. Maaliti põhiliselt
Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde "Dorian Gray portree". Charles Baudelaire Luulet iseloomustab: Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges vastuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale. Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas. Luulekogu ,,Kurjad lilled" Põhiteemaks ideaalide ja unistuste kättesaamatus, kurja valitsemine. Armastus halvab inimese mõistust, võib inimest hukutada. Luules on saatanliku naise motiiv, kes on meelas ja kirglik, aga hoolimatu, oma ilust teadlik ja manipuleeriv. Toob välja ka et kõik ulus on määratud närbuma. ,,Väikesed poeemid proosas" Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile
probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises,
Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Põhineb inimese sisemisel tuumal. Eksistentsialistlik eetika indiviidi vabadus. Oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika valitakse mingi sotsiaalne hüve, mille poole pürgitakse. Nt armastus, pere. Tähtis on au ja tunnustus. Positiivse psühholoogia hüved subjektiivne heaolu. Simulatiivne strateegia eneseabi käsiraamatutes. Nt naeratage hommikuti! 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Eudaimonia e õitseng ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks ja õnnelikuks. Soov õnnelik olla on inimesele loomuomane. Kõikidel asjadel on oma eesmärk (meditsiin tervis, haridus tarkus), need on millegi pärast loodud. Ka inimese elul on oma eesmärgiline funktsioon. On palju erinevaid variante. Põhilised kaks tüüpi: esimene eesmärk millegi muu jaoks, näiteks muusikariistade valmistamise eesmärk on muusika. Aga õnn on
prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid ISELOOMUSTUS Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. Kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas.
looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais'lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste ja iidolite maa peale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutuste väljanaermiseks. 3. Voltaire sattus mitmel korral vanglasse oma nõelteravate värsside ja epigrammide pärast. Teosed: ,,Oidipus", ,,Henriaad", ,,Filosoofilised kirjad", ,,Zadig", ,,Mikromegas", ,,Kohtlane", ,,Candide ehk Optimism". Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta 1750. aastal oma õukonda. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada
Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana. Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised. Ruumilisuse saavutas heletumedusega
füüsilised hädad siiski psühhosomaatilised. Roquentin mõtiskleb oma päeviku alguses: ,,Kummaline on see, et ma ei pea ennast põrmugi hullumeelseks, ma näen ilmselgelt, et ma pole seda..." Ka kogenematu internpsühhiaater võib juba taolise mõttekäigu peale eksimatult öelda, et mees eksis. Kui ,,Iiveldusele" midagi ette heita, siis selle filosoofiat filosoofia pärast. Ei olnud ei Sartre'il endal ega Roquentinil põhjust maailma läbi mustade prillide vaadata. Sartre'i teeneks on olnud naturalistliku detailitapsuse toomine väljamõeldud keskkonda. Detailitäpsuse laiem tähendus võiks olla aga mittearusaamine sellest, mis on elus oluline ja mis ei ole seda mitte.
ajakirjanduses 1916. aastal ja leidis kiiresti koha koolilugemikes, püsides seal tänini. Eesti luuleklassika raudvarasse kuuludes on " Eesti pastoraal " olnud ühtlasi Alle tõlgitavamaid luuletusi. Kirjaniku teine luuletuskogu " Carmina barbata " jõudis avalikkuse ette 1921. a. kevadel, pakkudes Tuglase kinnitust mööda " õnneliku erandi viimase aja ajalaulude hulgas ", kuna Alle värsid olid vabad muude laulikute halemeelsusest või abstraktsusest, isikupärasemad oma naturalistliku lopsakuse, sarkasmi ja raevuka eitamispaatosega. Motiivide, meeleolude ja mõtteviisi poolest võiks " Carmina barbata'le " õige lähedaseks pidada põhiosas samuti 1921. a. kevadeks valminud poeemi " Laul kleidist 5 helesinisest ja roosast seelikust " ja luuletuskogu " Ummiklained ", kuna selles on rohkesti kahekümnendail aastail sündinud värsse. Kõiki kolme eespool nimetatud luuleraamatuid ühendavaks tunnusjooneks, ehkki
Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 18. juuli 1610) Biograafia Itaalia maalikunstnik Caravaggio elas baroki ajastul aastatel 1571-1610. Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. Teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Caravaggio on suutnud ühendada oma loomingus kõik tema suurte eelkäiate kaasmaalaste maalikunsti kogemused ja nende parima. 11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Simone Peterzano juures Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Ajavahemikus 1588 ja 1592, oli Caravaggio Roomas ja töötas, kui õpilane Giuseppe Cesari juures, tundud ka kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse. Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu ja tellimused tulid koguni kardin...
kom- positsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Click to edit Master text styles Second level Michelangelo da Caravaggio Third(1573-1610) level Fourth level Ø Fifth level naturalistliku suuna Itaalia maalikunstnik, kes oli tuntud ka kui barokkmaali ra- jajana Ø Michelangelo põlgas idealiseerimist ning püüdis elu ja inimesi kujutada just sellistena nagu ta neid nägi Ø Piibli ja mütoloogiaainelistel maalidel on maalitud lihtrahvas igapäevaelus, kasu- tades uut kompositsioonivõtet-tegelased ei poseeri,nende asendid on juhuslikud, nt seljaga vaataja poole.Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud Ø
Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused. Iseloomustab ilusa ja naturalistliku ühendamine, inetuse ilu, elu õite roiskumine, kurjuse kohalolek, pessimism. Luulekogu ,,Väikesed poeemid proosas"- kujut. Pariisi ning igatsust, viha, üksindust, igavust. Paul Verlaine prantsuse luuletaja, oli ka kirjanduskriitik. Oli abielus, tal oli armuke Arthur Rimbaud, kes oli noor luuletaja. Luulekogu ,,Galantsed peod"-teemaks vabameelsed ja kergemeelsed peod, mis on taustaks hingemaastikule. Hiljem mõjutas sübolismi ning luule oli sisendusjõuline, varjundi-ja tundmusrikas
Jeesust.Poja kätel võib näha naelte jälgi, pea on langenud kuklasse, surmakangestus pole veel jõudnud haarata tema keha. Pietad rõhutasid tavaliselt inimlikku kannatust ja sügavat leina, madonnade ilme väljendas ülimat meeleheidet.Teema oli Michelangelo töö valmimise ajal õsna levinud, kuid omapärane oli tema lähenemisviis, mis ületas renessanssiideaalid ning klassikalisele antiikskulptuurile omase naturalistliku kujutusviisi.Omapärane on ka see, et Madonnat kujutatakse väga noorena, kuigi ta pidanuks olema viiekümne ringis naisterahvas, sellega rõhutab kunstnik tema neitsilikkust ning puhtust.See stseen kujutab küll leina, kuid on samas nii kaunis ning ülev, et surm ei tundugi kohutav.Maarja ilmest ja olekust õhkub rahu, isegi mõningast kergendust, surm on kaasa toonud maistest piinadest ja kannatustest vabanemise.
ROKOKOO Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... Arhitektuur...................................................................................................... Maalikunst...................................................................................................... Skulptuur........................................................................................................ Tarbekunst..................................................................................................... Muusika.......................................................................................................... Mood.............................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................... Pilte............
SISSEJUHATUS METAFÜÜSIKASSE Kodutöö küsimused (tähtaeg 18. november 2014) 1. Quine ütleb, et nii fenomeniline kui füüsikaline mõisteskeem on omamoodi lihtsad. Selgitage, milles seisneb kummagi skeemi lihtsus. McX mõisteskeemi kohaselt, sellised asjad nagu „punane“ eksisteerivad. Quine’i kohaselt eksisteeriad objektid üldiselt ja „punased objektid“, aga mitte „punasus“ ise. Ontoloogia on siin eeldatud kui mõisteskeemi osa, sest inimene tõlgendab oma kogemusi selle kaudu, isegi ka kõige tavalisemaid. Keel teadvustab mõisteskeeme, me saame mõista ainult nende struktuuri ja tingimustel, kuidas need on lingvistiliselt väljendatud. Mõisteskeemid, mis on seotud keelega, on tuletatud kogemustest. Kõik keeled peavad olema üle kantud sisemistele mõistetele. Keel on väline ning inimeste mõiste-tähendused keelest on sisemised. Meta-tasemel lähenes ta asjale nii, et ta polnud huvitatud sellest „mis seal on“, aga et pigem analüüsida se...
puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju, inimese saatus kujuneb õnnetuks, kuna keegi kuri inimene tahab temaga arveid õiendada kurja inimese tahe. Kõik need naturalistlikud kaklusstseenid olid tegelikud trikid, atraktsioonid. Niisiis võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani. Zola ei inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesela. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku. Teater tõttas seda ära kasutama. Tegi seda nii nagu tema aru sai. Lõpuks jäi ikkagi Zola lavale alla
Oma karjääri alustas ta suurepäraste freskodega; neist on parem Aurorat kujutav laemaal. Ka tema varasemad altaripildid võluvad maalilise värskuse, jõu ja naturalismiga. Pärast tema surma ei kaotanud Bologna koolkonna stiil oma tähtsust. Koolkonda esindab hiljem rida väikesi meistreid. Selle mõju oli aga kaunis suure tähtsusega mõne Rooma meistri loomingus. Bologna koolkonna mõju oli väga tähtis ka Firenze meistrite vabastamisel Michelangelost lähtunud manerismist. Naturalistliku koolkonna rajaja on Caravaggio, õige nimega Michelangelo Merisi. Tema varasemad tööd oma kuldtooniga tunnistavad Veneetsia meistrite mõju. Ta lõi oma suured poolfiguuridega zanripildid, milles üsna tõetruudusega kujutab lihtrahva tüüpe. Huvitav ja uudne on neis heleda-tumeda käsitlus; figuurid esinevad tumedal foonil, neile langeb ere, järsk valgus, mis tuleb ülalt. Naturalismi sissetoomine kiriklikku maalikunsti kutsus esile meelepahatormi. Carvaggio
mingi väärtuse . PEAKS, TOHIKS, HEA „Hea leib on laual“ „leib peaks laual olema“ Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma 7 Hume: • Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. • Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM – eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid,
mingi väärtuse . PEAKS, TOHIKS, HEA ,,Hea leib on laual" ,,leib peaks laual olema" 2 Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma Hume: · Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. · Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või
ja kujundite kaudu. Oluline oli, mis seosed in-l erinevaid nähtusi kogedes tekivad. 19.saj lõpu luules oli oluline ilus taotlemine, luule kõla, keel, ühiskond tagaplaanil, teemad : ilu, kunst, tunded. Charles Baudelaire 1821-1867 Pidi õppima Pariisis juurat, aga elas boheemlase elu, jõi, laaberdas ja kirjutas oma teoseid. Prantuse luuletaja. Kuulsaim luulekogu ,,Kurja lilled" seda peeti amoraalseks, palju sümboleid, kujundeid ja üllatavaid võrdlusi. Teost isel esteetilise ja naturalistliku ühendus (ilus ja inetu ühendatakse), inetuse ilu, kurjuse kohalolek, pessimistlik, seostab ülevat madalaga. ,,Väiksed poeemid proosas" luulelised jutud, kujut linna (Pariisi), hea linnakirjeldus, mis annab edasi autori hingeseisundit : igatsus, üksindus, iroonia, viha ja armastus. Sümb.teos. Paul Verlaine 1844-1896 Pr. luuletaja, oli ka kirj.kriitik. A.Ribaud armuke. Luulekogu ,,Galantsed peod" vabameelsed ja kergemeelsed peod on taustaks hingemaastikele, varjupaigaks ängi eest.
Ise eelistas ta kirjutada ,,barbaalselt metsikult", ,,sküütlikult", ega püüdnud kunagi saavutada nõndanimetatud ,,head stiili". On iseloomulik, et seal, kus Repinil ilmneb ,,hea stiil", langeb tema kirjanduslik andekus. Oma ,,barbaarse stiiliga" oskas ta väljendendada selliseid peeni mõtteid ja tundeid, et kohati võiksid talle kadedad olla isegi professionalsed sõnameistrid. Repini realism kirjanduses, samuti kui maalikunstiski, oli innukas ja kirglik ega kaldunud kunagi välisnähtuste naturalistliku kopeerimiseni. Repinil-kirjanikul oli samasuguse ereda temperamendiga realistlik stiil nagu seda oli Repinil- maalikunstnikul. Igaüks, kes hakkab lugema Repini teost ,,Kauge, kuid lähedane", veendub juba esimestest lehekülgedest peale, et sellel suurel maalikunsti suurmeistril oli erakordne kirjanduslik anne. Peamiselt belletristi anne. Sealjuures aga, nii kummaline kui see ka ei oleks, ei tunnistanud
suunatud ühiskonna ootustes. Tolleaegne näitekirjandus oli minevikus elav ja klassikeskne, täis salonge, tühist jutuvada ning tennisemängu rõõmu. "Noored vihased mehed", kes nüüd sellele reageerides näidendeid kirjutasid töölisklassi elust sõjajärgse Suurbritannia lämmatavates oludes , andsid hääle kompromissitutele mässajatest kangelastele. Aine on pärit alamklasside elust, mida lausa naturalistliku täpsusega kujutati. Näidendid oli valitseva elulaadi ja vaimsuse suhtes teravalt kriitilised. "Noorte vihaste meeste" J.Osborne, J.Ardeni, S.Delaney, A.Weskeri, E.Borni lavateosed andsid põhjust EESTI KIRJANDUS Kroonikad Hendriku Liivimaa kroonika Esimesi kirjalikke teateid eestlaste staatuse kohta leiame ladinakeelsest teosest Hendriku Liivimaa kroonika. Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest
ideaal ning seda püüti kehastada kunstis. Poussini looming tähistab prantsuse maalikunsti lõplikku vabanemist välismaa mõjude alt, selles on esmakordselt barokiajastul selge väljenduse leidnud prantsuse kunstivaimu iseärasused: püüd ülevaatliku selguse ja ühtsuse poole, vormikäsitluse julge kindlus, liialduste vältimine, väärikus ja peen maitse. ● Poussin on kõige järjekindlam klassitsistliku suuna viljeleja barokiajastu maalikunstis ja dünaamise ning naturalistliku suuna vastane. Tema töödele on omane suurepärane rahu, tasakaal ja reeglipärasus. Neis ilmneb suur fantaasiaküllus, kuid ühtlasi on kõik neis surutud kindla ja suursuguse stiiliskeemi raamidesse; neis ei puudu midagi ega ole ka midagi üleliigset. Poussini laadi kujunemisel olid olulised Raffael ning antiikkunsti eeskujud. Nicolas Poussin. Bakhanaal Nicolas Poussin. Flora triumf Nicolas Poussin. Seeria „Neli aastaaega“. Suvi, 1660–1664, Louvre Museum Nicolas Poussin
o Holstentor Lübeckis o Il. Gooti kujutav kunst Prantsusmaal. · Skulptuur o Plastika saavutab võrratu täiuse o Katedraalides skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osadega o Skulptorid hülgavad romaani traditsioonid, lähevad vabasse loodusesse inspiratsiooni otsima o Kulunud akantuselehe asemel hakatakse ehitisi kaunistama naturalistliku taimeornamendiga o Pikkamööda hakkab reljeefist arenema vabaplastika o Ikonograafilise programmi laienemine Kivisse raiutud piibel o Skulptuurid pole enam juhuslik lisand, vaid on kooskõlastatud hoone tervikuga ning on muutunud selle lahutamatuks osaks o Chartres'i katedraali läänefassaadi portaalid Gooti skulptuuri lähtekohaks
Universaalse eetilise egoismi analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud definitsioonid (nt hea = õnnehulk) on väärad. See kuidas me kõneleme moraalitermineist “hea“ või “halb” pooldajate arvates ei tulene nende teooriast, et inimesed peaksid elama pidevas sõjaseisukorras, kus igaüks võitleb oma huvide eest. Egoistid on täiesti teadlikud sellest, et on kasulik teha kompromisse me juba heidame naturalistliku lähenemise kõrvale. Iga naturalistliku hea-definitsiooni juures on võimalik ja mõistlik küsida, kas antud tegu ikka on moraalselt “õige” või “hea”. Kui naturalism oleks ning toimida kollektiivselt
1936 Nimed marmortahvlil laias laastus realistlik romaan, seal lisaks sõjale teatavad otsingud, küsimused. Kivikas läks pagulusse ja ''Nimed marmortahvlil'' sai lisa, kuigi see pole enam nii populaarne. Richard Roht alustas juba IMS päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis Naturalism (1927) Autorid: Jakobson läheb Nõukogude võimuga kaasa, suht küünilisel viisil, hilisem looming on stalinismi musternäide. 1927 Vaeste-Patuste alev naturalistliku proosa algatajaks Rudolf Sirge ''Rahu, leiba ja maad'' naturalistlik ja sotsiaalkriitilise proosa esindaja 5. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 1878-1940. Tema puhul tekivad ka biograafilised müüdid. Ta nimi pärit sünnikohast, kuigi kodu kutsutakse nüüd Vargamäeks. Tammsaare õpib Treffneris, Tõe ja Õiguse II osa kirjeldab ka tema koolikogemust. Edasi TÜ-sse, liitub õpilasseltsiga ''Ühendus'' Ta ei
näidata. Igal juhul näeks ta koobast ja seal olijaid hoopis teise pilguga, suutmata vana reaalsust uuesti omaks võtta. 5. loeng Küsimused eetika loengu kohta 13 1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? 2. Mis on õnn? 3. Mis on hüve? 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. 11
· Johann Balthasar Neumann kavandas Würtzburgi piiskopilossi- sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. · Ehitati avar peoplats ratsamängudeks Zwinger Dresdenis- baroklikult lopsakas ja külluslik, kuid rokokoolikult kerge ja mänglev. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritseavd kolmest küljest skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid. 6 ITAALIA KUJUTAV KUNST Caravaggio rajas barokk-kunsti nn naturalistliku suuna. Ta oli pärit lihtrahva hulgast- märkas ja kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu, mis oli talle vahendiks usulise teema käsitlemiseks. Reaalse elu kujutamine vastandas Cravaggio loomingu maneristide omale, aga idealiseerimise puudumine eristas teda kõrgrenessansist. · Uudne kompositsioon- inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav ...
92), Düsseldorfi Rahukirikus (1899-1906, peaaegu täiesti hävinud) ning üksikuid seinamaale Düsseldorfi Põhjakalmistu kabelis (1910-11) ja Molheimi Peetri kirikus (1912-13). Tööde vorm on põhiliselt realistlik, tuntavad on Vana-Madalmaade maalist saadud mõjutused. E. von Gebhardt võttis eeskuju 17. sajandi Hollandi maalikunstist, rõhutas nii süzees, värvis kui ka kompositsioonis mõistuspärasust ja loogilist süsteemi ning seostas sellega maastiku ja figuuri naturalistliku kujutamise. (kaarlikogudus.eu /Kaarli kiriku koduleht) Pärast oma õppereisi lõppu Euroopas kasvas Köleri tuntus üha ning tema tööd leidsid väga positiivset vastukaja. Seetõttu nimetas Peterburi Kunstiakadeemia ta maali: "Kristus ristil" eest akadeemikuks ja kunstnik leidis peagi tööd ka keiser Aleksander II juures; temast sai peagi üks tunnustatumaid õukonnakunstnikke. (Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 70-71.)
Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse ...? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E.Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata? G.E. Moore tahtis öelda et eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Eetilised
,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõ...
The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse dokumenteerimine 3. Ähmased žanrid’ (blurred genres) (1970-1980) Iseloomulik on erinevate žanrite ja teooriate paljusus Eesmärgid: võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine (H.Becker (1977). Sociological Work) Õpiku formaadis Positivistliku ja naturalistliku paradigma alusel sündinud põhistatud teooria edasiarendamine (Corbin ja Strauss) Sotsiaalantropoloogias ilmus Clifford Geertzi uus vaade etnograafiale – interpreteeriv etnograafia Uus žanr – teaduslik esse 6 Autor muutub nähtavaks 4. Reaalsuse representeerimise kriis Kahtlus reaalsuse ‘objektiivse’ dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
