Dekadents ja sümbolism (0)

Dekadents -19saj lõpul tekkis romantismi ja naturalismi segunemisel. Kujutab allakäiku, hääbumist, surma kohalolu kõiges. Kirjanikke huvitab kirg , elus pettumine, inetu pool elust, mida püütakse kujut . ilusana ning pahelisus. Põlgavad tavapärast, rutiinset elu. Looming on valdavalt melanhoolne või irooniline ja üleolev. Edgar Allan Poe oli esimene dekadentsi esindaja.
Sümbolism -19saj teine oluline kirjandusvool , mis tekkis Prantsusmaal. Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire , Paul Verlaine , Arthur Rimbaud , Stephane Mallarme. Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst .
Charles Baudelaire –läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on „Kurja lilled“ –süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused. Iseloomustab ilusa ja naturalistliku ühendamine, inetuse ilu, elu õite roiskumine , kurjuse kohalolek , pessimism. Luulekogu „Väikesed poeemid proosas“-kujut. Pariisi ning igatsust, viha, üksindust, igavust.
Paul Verlaine –prantsuse luuletaja, oli ka kirjanduskriitik. Oli abielus, tal oli armuke Arthur Rimbaud, kes oli noor luuletaja. Luulekogu „Galantsed peod“-teemaks vabameelsed ja kergemeelsed peod, mis on taustaks hingemaastikule. Hiljem mõjutas sübolismi ning luule oli sisendusjõuline, varjundi-ja tundmusrikas. „Sõnadeta romansid“-rõhutab sõnaseost muusikaga, sõnade häälikulise koostise tähtsust. Luules kujut. hingevalu ja meeleheidet.
Arthur Rimbaud –Prantsuse luuletaja, tuli Pariisi Verlaine kutsel . Kirjutas luuletusi ainult 15-19 eluaastatel, hiljem tegeles äriga ja elas rändurielu. Poeem „Joobnud laev“ kujutab laeva tormisel merel. Laev sümboliseerib inimest elu rännakul. See laev seikleb sihitult, ei järgi plaane vaid naudib pigem torme ja igatseb purjetada luulemerel. Mõte: poeem näitab elu muutlikkust, eesmärkide mõttetust aga unistamise vajalikkusest ja iga elamuse tähtsust. Proosaluulekogu „Hooaeg põrgus“ ja luulekogu „Illuminatsioonid“ on sümbolistlikumad, kujutavad fantaasiaid, unenäolist maailma ja palju on ootamatuid seoseid , võrdlusi, ebaloogilisis kujundeid, mis peavad sisendama lugejale mingit seisundit /meeleolu. Tema luule on ekstaatiline, julge, väljakutsuv.
Oscar Wilde –Iiri päritolu kirjanik, oli luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik. Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt. Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis.
Kuulsaks sai oma kunstmuinasjuttudega, kus kujutab inimeste isekust ja silmakirjalikkust. Kuulsaim kunstmuinasjutt on „ Isekas hiiglane “-tal on väga ilus aed, lapsed tahavad seal mängida ning ta ajab neid ära sealt. Ajab lapsed ära ja aeda tuleb igavene talv. Lõpuks ta näeb puu otsa roninud last ning see puu on pungades. Siis ta laseb lapsed enda aeda ja aed hakkab haljendama. Hiiglane lõpuks sureb vanadusest oma õite keskel. Sõnum: ei tasu olla isekas ja kõike endale hoida, kuna seda jagades saab rohkem rõõmu. Tema kuulsaim teos on romaan „ Dorian Gray portree“-peategelane on imeilus noormees , kellest tema sõber kunstnik Basil maalib portree. Doriani kurvastab see, et ta ei jää nii ilusaks kui see portree. Dorianile saab saatuslikuks kohtumine lord Henry Wottoniga, kelle elu põhimõte on, et elu tuleb nautida, tuleb vältida kannatusi, otsida mõnusid, osavõtlikkus on teesklus, julgete ja ilusate päralt on maailm. Dorianil on neiu Sibyl Vane, kes on andekas näitleja ja kes armub Doriani väga sügavalt ja kaotab oma näitlejaande. Dorian jätab ta maha ning Sibyl tapab end ja Dorian märkab pärast seda sündmust, et tema portree on muutunud inetumaks. Dorian otsib aina uusi elamusi, hakkama elama lordi õpetuste järgi. Dorian jääb nooremaks, kuid maal muutub inetumaks. Talle hakkab see portree närvidele käima. Kutsub kunstniku külla ja süüdistab teda koleda pildi tegemises ja tapab ta ära. Dorian otsustab portree hävitada, lööb noa lõuendisse ja sureb sel hetkel ise. Kui laip leitakse, on see samasugune nagu oli portree ja ja portree võtab oma esialgse ilusa kuju. Sõnum: ei saa elada oma elu hoolimatult, sest inimese tõeline loomus ei jää varjatuks ja seepärast tuleks arendada oma paremaid külgi. Seda romaani võib vaadelda kui kunsti: kunst on püsivam kui elu ja toob välja elu tõe. Kuulsamad on Wilde näidendid: komöödia „Leedi Windermere’i lehvik “ –leedi kahtlustab, et tema mehel on armuke, kuna mees on teinud salapäraseid makseid kellegile Erlynne´ile. Lord Darlington leiab, et nüüd on õige aeg teha leedile lähenemiskatset ja avaldab armastust. Toimub ball, ta näeb oma meest Erlynne´iga rääkimas ja otsustab põgeneda lord Darlingtoni juurde. Elynne näeb leedi lahkumist ja läheb talle järele. Proua Erlynne hakkab leedit ümber veenma, et ta koju läheks, kuna ta on teinud noorena sama vea, armuke jättis ta maja ja pere juurde ei saanud naasta, kuna ta hea nimi oli määritud. Lord koos oma sõpradega, kus ka leedi mees on, tulevad lordi juurde. Välja on jäänud aga leedi lehvik. Ta mees tunneb selle ära ja hakkab leedit otsima . Proua Erlynne tuled toast välja ja rikub sellega oma kihluse võimaluse ära. Leedi saab ära põgeneda ja temal on kõik hästi. Lõpuks tuleb välja, et Erlynne on leedi Windermere’i ema. Leedi emast üldse ei tea, leedi mees maksis Erlynne´ile, et ta ei avalikustaks, et on ta ema, sest see oleks ka nende pere nime määrinud. Erlynne seletab oma peigmehele selle loo ära ning ta saab abielluda . Sõnum: palju peab salatsema, et head mainet hoida.
Edgar Allan Poe –USA kirjanik, üks kuulsamaid ja varasemaid dekadentsi esindajaid. Teda kasvatas kasupere, koolis läks halvasti, abiellus 13a täditütrega, kes suri noorelt ja siis hakkas Poe allakäik, ta hakkas jooma. Luuletus „ Ronk “-peategelane, kelle naine Lenoore on hiljuti surnud, loeb öösel raamatut ja kuuled koputust. Ukse taga oli ronk, keda mees pidas prohvetiks ja ta tahtis temalt teada,kas suudab kallima unustada, et kas hing leiab lohutust või ehk saab ta pärast surma oma kallimaga kokku. Ronk vastas kõigele “ei iialgi“. See ronk ja masendus ei lahku tema elust kunagi. See on Poe kuulsaim luuletus, mis annab hästi edasi lähedase kaotanud inimese meeleheidet. Tema luule on sisendusjõuline, kujutab traagilis sündmusi ja ülistab armastust. Luule on pessimistlik ja näitab, et õnn on maa peal üürike. Poe novellid jagunevad:
1)kriminaalnovellid- kujut. kuritöö avaldumist, kirjeldab kuritööd ja kuritöö paika 2)ulmesugemetega novellid- teaduse saavutused, mis võiksid olla võimalikud 3)õudusnovellid- kirjeldab sündmuspaiku, et süvendada lugejas hirmutunnet ja sünget meeleolu. Peategelased on tihti vaimselt ebastabiilsed, või nt suguvõsa viimane järeltulija. Üks läbivaid teemasid on elusalt matmine, kasutab ka irooniat.
Õudusnovell „Berenike“-peategelane on mees, kes abiellub noore neiu Berenikega, kes on väga ilus, kuid haige ja tal on väga ilusad hambad. Neiu sureb ning ta maetakse. Pärast naise surma kaevab ta naise üles, et talt ära võtta hambad, kuid teeb seda mingis transis. Pärast selgub , et naine oli maetud elusana. Õudusnovell „Reetlik süda“ –annab väga hästi edasi hullu mõtteviisi. Peategelane tahab tappa vanamehe , kellel on kaega silm, sest see on tema arvates kole . Tapab vanamehe, lõikab tükkideks ja matab põrandalaudade alla. Politseid tuleb uurima , mis toimus ja hull ajab politseiga rahulikku juttu ja istub tooliga laiba kohale ja äkki talle tundub, et kuuleb ohvri südamelööke ja et ka teised kuulevad. Lõpuks rebib põrandalauad üles ja tunnistab oma teo üles.
Maurice Maeterlinck –Belgia näitekirjanik ja sümbolistliku draama rajaja. Tema näidendid proovivad ühendada reaalse elu ja kujutluste maailma. Esimene tuntum näidend on draama „ Pimedad “-kujut. sümboolselt kogu inimkonna traagikat. Peategelased on pimedad, kes on üksikul saarel ja nad elavad varjupaigas. Üks nende hooldajatest- preester on toonud nad metsa jalutama. Preester on kahjuks jalutuskäigu ajal surnud ja pimedad jäänud ilma juhita. Nad on hirmunud ega tea mida teha. Kolm, kes on sündinud pimedatena, on kõige egoistlikumad ning neid ei huvita muu peale enda ellujäämise. Kõige positiivsem on noor naine, kes on pimedaks jäänud ja kes oskab leida enda ümbert ilu. Nendega on ka väike sülelaps, kes on ainus nägija. Nad ei suuda leida mingit kokkulepet. Näidend lõpeb sellega, et nad kuulevad lähenevaid samme ja laps hakkas nutma . See näidend näitab inimese kaitsetust ja üksildust saatuse ees. Inimene on pime tuleviku ees, ta ei tea täpselt oma tegude tagajärge. Usuta inimene on nagu pime, kuna ei näe ühtegi lootust elus. Draama „Pelleas ja Melisande “ räägib 2 armastajast, kelle lugu pärineb juba vanadest rüütliromaanidest. Melisande abiellub vana kuningaga, aga armastus tekib hiljem kuninga noorema venna Pelleas´i vastu. Nende armastus on kirglik, kuningale ei meeldi see ja ta tapab oma venna. Melisande sureb samuti südamevalusse. Näidend näitab, et armastust ei saa peale suruda. Melisande on vaba hinge sümbol. Draama „ Sinilind “ on kõige kuulsam, peategelased on puuraiduri lapsed Tytyl ja Mytyl, kes on väga vaesed. Nad näevad paremat elu aknast , kuid pole pole nende peale kadedad, vaid unistavad samasugusest elust. Lapsed lähevad haldja käsul Sinilindu otsima, ei leida õnne. Nad käivad erinevates võluriikised, kuid ei leia kuskilt Sinilindu. Lõpuks koju jõudes nad avastavad, et on möödunud ainult 1 öö ja leiavad, et Sinilind on nende puurtuvi ja annavad ta naabrinaisele, kelle laps sai tänu linnule terveks. Sõnum: Selleks, et õppida elus head hindama , tuleb siiski palju kogeda. See näidnd näitab, et inimeste eksimusedi võivad teda juhatada õnneni, tuleb ainult oma vigadest õppida. Õnne tuleb jagada.