BAROKK (0)

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas (16.saj lõpp -17 saj)

voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste marmoriga,lopsakate skulptuuride ja maalidega.Maalide puhul kasutati petlikku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi : näis nagu oleksid seinu ülal jätkanud sammaskäigud.Tegelikult olid need maalitud.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid,pühakud või mütoloogilised tegelased.Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Itaaliast levis barokk kiiresti Saksamaale,Austriasse,Venemaale,Hispaaniasse ja sealt edasi Ameerikasse.Peterburis kerkisid itaallase BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) kavandi järgi TALVEPALEE (praegune ERMITAAZI muuseum) ja SMOLNÕI ja TSARSKOJE SELO kaunid lossid.Baltimaade uhkeim loss,mis asub Lätis RUNDALES, on samuti tema kavandatud.Tallinnas on parimaks barokkarhitektuuri näiteks Kadrioru loss,mille Peeter (esimene) lasi oma naise Katariina (esimese) jaoks ehitada.

Kunstiajalugu

28

pdf

Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas

Barokkstiil​ ​Itaalias​ ​ja​ ​mujal​ ​Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust

Kunstiajalugu

2

rtf

Barokiajastu

imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines

Muinsuskaitse ja renoveerimise alused

3

doc

Barokkarhitektuur

Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati

Kunstiajalugu

17

pdf

Barokk Itaalias ja Saksamaal

lõunaküljel. Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan. Barokk-kiriku fassaad. Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; Palju üle võetud renessansist -antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; Eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; Üldmulje dünaamiline, rahutu. Vasakul stukk-dekoor Ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, paremal ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. Barokile väga iseloomulik detail ­ voluut. (paremal all Tallinnast pärit ukse lukuauk) Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. Risaliidid). Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas;

Kunstiajalugu

8

doc

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal

BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu

Ameerika vähemusrahvad

6

doc

Barokk

BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades ­ 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid ­ usulised teemad · kunst ­ esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud-

Kunst

6

doc

Barokk, 17. sajandi kunst

Barokkskulptuur Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine ja muutumine. Tema kujud on määratud vaatlemiseks igast küljest. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis-ja röövimisstseenid. *Taaveti figuur(kujut otseses võitluses) * ,,Püha Teresa ekstaasis"(kujutatud ka pilve) *Peetri kiriku altar Hispaania kunst 17 saj Skulptuuris jätkati puunikerduskunsti.Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. Maalikunstile samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. DIEGO VELAZQUEZ(1599-1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)