Rahvarõivad ja Muhu tikand (1)

Rahvarõivad ja
Muhu tikand
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega.
Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast , 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, - pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel.
19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv ( indigo ), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt.
Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub . Ristkülikukujuline riidelaid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana.
13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu.
18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid.
Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi ( puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid ). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel).
19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis mitmeid üleminekuvorme (kaapotkleit ja -kostüüm), kohati uuendusigi (Lihula- Kirbla tikitud seelikud ). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal , kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi.
Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teised on kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumisvabadus sunnismaisena piirdus peamiselt oma kodukihelkonnaga. Põhiliseks kohtumiskohaks oli kirik , kuhu minnes pandi selga parimad rõivad.
- Nimeta rahvarõiva rühmad
Kõige üldisemate tunnuste järgi eraldame Eesti rahvarõivad nelja suurde rühma:
* Lõuna-Eesti
* Põhja-Eesti
* Lääne-Eesti
* Saared
- Missugused esemed kuuluvad Muhu rahvarõiva komplekti ?
Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest.
19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament . Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad.
1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranž põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte.
Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu.
- Selgita mõisted
ai - seeliku äärispael
pätid - riidest suss
vatt - lühike meestekuub
kapetad - mustriga villased põlvikud
- Mis on ornament, missugused neid kasutati Muhu rahvarõivastel ?
Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal.
Muhu rõivastele iseloomulik männamotiividega geomeetriline ornament asendus algul geomeetriliste-taimeliste segakirjadega, seejärel naturalistliku lillkirjaga. Nii säilis või isegi suurenes paiguti regionaalne omapära, samal ajal kui üldine tendents oli paikkondlike erinevuste kadumine ja rõivastuse ühtlustumine.
- Missuguseid tikandeid näeme Muhu rahvarõivastel / Missuguseid pisteid on kasutatud Muhu lilltikandis ?
Hääbepistes, linnusilmapistetes, üksikpistetes, sõlmpisteis, tikitud lilltikandit ( Muhu tikand ).
- Kus leiab kasutamist lilltikand , millal hakati teda kasutama rõivaesemetel ?
Lilltikandit kasutatakse näiteks kottidel, rõivastel, pättidel, tekkidel ja muudel kõikvõimalikel riideesemetel.
Lilltikandit hakati kasutama 19-20 sajandil.
- Mustrikandmise võimalused riidele
1) mustri joonistamine otse kangale
2) mustri kopeerimine
3) valguslaual kopeerimine
4) augustatud kile kasutamine
5) šablooni kasutamine
- Allikad
www. neti .ee , www.google.ee , et.wikipedia.org