AJALOO KT - Demokraatia, diktatuur, fašism, natsism (0)

Demokraatia, diktatuur, fašism, natsism
1. Demokraatia:
Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu.
iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus , kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises.
nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia , USA
peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail – nimetus, selgitus (lk 31):
Liberalism : Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju.
Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.
Sotsialism : Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve. Erakonnad tekkisid juba 19. saj. viimasel kolmandikul Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas. Neid erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates peab riik toeatama abivajajaid (rikastele tuli kehtestada suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks).
peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail – nimetus, selgitus,
liikumise eesmärgid (lk 32):
Kommunism : Juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Kasutati vägivalda, et võim haarata.
Fašism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased , slaavlased), kommunistid . Vaenlased tuli hävitada.
Natsionaalsotsialism : Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada.
2. Diktatuur:
diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44):
Autoritaarses riigis oli kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
Totalitaarses diktatuuris koondus võim ühe isiku või rühma kätte, oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Rikuti inimõigusi ja inimesi hoiti pideva hirmu all. Ühiskonna elu pidi olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud.
diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46): Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Mitte üheski diktatuurriigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. Inimesi hoiti pidevalt hirmu all. Valitsevale korrale igasugu vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused.
kaart õp. lk 44 – autoritaarsed : Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia , Portugal, Hispaania , Jugoslaavia, Bulgaaria , Kreeka, Albaania , Türgi
totalitaarsed : Saksamaa, Nõukogude Liit.
3. Fašistlik Itaalia (lk 54-57):
milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda: Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Suured sõjakulud, tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mis solvas itaallasi.
kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule: Ta oli Itaalia poliitik , peaminister ja Rahvusliku Fašistliku Partei juht. Võimule sai 1922. aastal.
kes olid fašistid ja miks nad esile kerkisid: Fašismi pooldajad. Töötud ja endised sõjaväelased, kes kuulusid Võitlusliitu.
iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust: Tähtsaimal kohal oli rahvus. Tegemist oli natsionalistliku õpetusega. Ta väitis, et rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass.
Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel oli igati õigustatud.
mida kujutas endast fašistlik diktatuur Itaalias: Kehtis üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Mussolinil oli piiramatu võm (oli kogu Itaalia rahva juht). Ettevõtteid kontrollis riik. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontrollis fašistlik valitsus. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust.
4. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61):
kes olid Adolf Hitler ja natsid: Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees, Saksamaa poliitik, riigipea .
miks kerkisid natsid Saksamaal esile: Mõne aastaa kehtestasid nad riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse.
mis on “ Mein Kampf” ja millest see räägib: Hitleri kirjutatud raamat („Minu võitlus“), mis rääkis ta õpetuse põhimõtetest. Ta meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks.
millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur: Sai võimule aastal 1933. Saksamaa pidi saama suureks, tugevaks ja jõukaks. Aaria rass (saklased) pidi muutuma maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli natsionaalsotsialistide eesmark nn uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste kõrvaldamist. Kehtestati üheparteisüsteem, ametiühingud olid keelatud, parlament kaotas tähtsuse, sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati.
kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida – mõisted SS ja Gestapo : Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. SS – kaitsemalev; sõjaväestatud organisatsioon . Gestapo – SS-le allutatud riiklik salapolitsei.
millised muudatused toimusid majanduse arengus: Kehtestati plaanimajandus , rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid. Tänu sellele paranes majanduslik olukord.
iseloomusta Hitleri välispoliitikat: Muutus üha sõjakamaks. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ja endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee.
Füürer – diktaator ; saksa keeles juht
Kolmas riik – natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa