1. maailmasõja põhjal küsimused (4)

1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur?
valitsemisvorm , mis on rahva käes
valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vхim otsuste tegemisel.
2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus pдrast I maailmasхda?
Suurenes, kuna vхitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia.
3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid?
Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse pдeva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule.
4.Millised olid mхjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised?
mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fašistliku pertei kätte.
demokraatlikud
5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faљismi, ja natsionaalsotsialismi хpetusi.
Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvхtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust.
Konservatism – alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid sдilitav ja ajaloolist jдrjepidevust tдhtsustav poliitiline хpetus.( konservatiivid ei tormanud kхike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19. Saj lхppul hakkasid nad ьha rohkem kaisma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.)
Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid. nad lootsid saavutada ьhiskonda, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavхrdsust.
Kommunism – poliitiline хpetus, mis pььab saavutada sotsiaalset vхrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmдrgiks on klasside ja eraomanditeta ьhiskond.(kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jхuks klassi vхistlus, kus tohib kasutada kхiki vahendeid : relva abil vхimu haarata.)
Faљism - hirmuvalitsemine. Faљistid ьlistsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku хitsengut ning хnneliku elu tuleb vaenlaseid hдvitada.
Natsionaalsotsialism – e. natsism on ддrmuslik liikumine ja хpetus Saksamaal aastatel 1919-1945; mis taotles aaria rassi vдidetavale erandlikkusele toetudes parema ьhiskonna loomist; seisnes ьksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavддrtuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hдvitamises.
6.Iseloomusta Suurbritannia sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasхda.
Sisepoliitika- Monarhia (2partei sьsteem). Poliitiline elu oli pingeline , Sisepoliitiline kriis.
Majandus – majandus ol vдga halb, sьsi muutus kallimaks. Inglismaal hakkas paremini minema alles masu ajal, kuna neil oli odav tooraine ja seda oli hea eksportida.
7.iseloomusta Prantsusmaa sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasхda.
Sisepoliitika- Demokraatlik (palju parteisid,valitsus vahetus vдga tihti, u 2 korda aastas) Poliitiline elu oli pingeline.
8.Mille poolest oli SB ja Prantsusmaa areng sarnane ja mille poolest erinev?
Mхlemal riigil olid suured vхlad, peale I maailmasхda.
Erinevus: Prant . Tegutses palju erinevaid parteid, Prants. 1920. A majandus arenes, aga inglismaal oli majandus vдga halb.
9.Mis on koloonia? Too nдiteid.
Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa ( harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult arenenum riik). Suurbritannia kolooniad olid nt austraalias, pхhja-Aafrikas.
10.Mis on dominioon ? Too nдiteid.
Dominioon – Briti rahvaste ьhenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtusьsteem ja seadusandlus.
11.Seleta mхistet Briti impeerium .
suurbritannia ja temast sхltuvad alad moodustasid briti impeeriumi. Selle tдhtsamad osariigid olid india, suured maa-alad aafrikas, kanada , austraalia , uus- meremaa ja suur hulk vaise ookeani saari
12.Kuidas хnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada?
Diktatuuriohuga vхistlemiseks loodi rahvarinne , kuhu koondusid sotsialistid , kommunistid ja pahempoolsed erakonnad. 1936. Aasta parlamendivalimistel saavutas rahvarinne ьlekaaluka vхidu ning moodustasid valitsuse.kommunistid keeldusid valitsusse minemast kuid lubasid seda toetada
13.Iseloomusta USA vabaturumajandust peale I maailmasхda, too nдiteid.
14.Seleta mхistet majanduslik liberalims.
Majanduslik liberalism – e. vabameelne majandus on suund, mis lдhtub kхigi inimeste vabadusest ja хigustest, mida kaitseb riik.
(Seisukoht, mille jдrgi riigi kontroll majanduse ьle tuleb viia miinimumini.)
15.Mille poolest erinesid vabariiklaste ja demokraatide arusaamad maj. juhtimisest?
Vabariiklased arvasid et riik ei tohi ьldse majandusse sekkuda. Arvasid et majandusse sekkumine on lubamatu.
Demokraatlikud aga arvasid et majanduskriisi ajal vхid riik majandussse sekkuda.
16.iseloomusta USA sisepoliitilist elu peale I maailmasхda.
Vabariik (kahepartei sьsteem) Poliitiline elu oli pingeline.Riik peab vähem sekkuma ühiskonnaellu.