Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1.Maailm pärast II MS (0)

1 Hindamata
Punktid
NSVL läksid natuke Soomet( Karjala , Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida- Preisimaa , Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.( Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president , neli korda valitud.).Marshalli plaan 1947- abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, taheti majandust tõsta ja seeläbi kommunismi mõju vähendada.NSVL keelab vastu võtta oma mõju all olevatel riikidel. Jugoslaavia ainuke julge.Berliini blokaad 1948-49- NL lõikab Lääne-Berliini maailmast välja st. elektrist, toidust, kütusest, lootes nii linna endaga liita. NATO 1949- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga. Asutatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon , rünnak ühele, rünnak kõigile.Euroopa söe ja terase ühendus 1952-Loodi ühiselt GER ja FRA poolt majandusliku ja poliitilise koostöö jaoks. Liitusid ITA, Belgia, Luksemburg , Holland . Euroopa liidu eellane.VMN 1949- NSVL loodud. Vastastikune Majandusabi NL maadele. Vastukäik marshalli plaanile ja euroopale.VLO 1955- Nato liikmeks sai ka Saksamaa, siis sidus NL oma Kesk-ja Ida-Euroopa siseliinid endaga moodustas Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Alad, mis lä ksid NL mõjusfääri Poola(nihkus läände jõgi Oderneisse), Saksa dv, Jugoslaavia (pole NL sfääris), Rumeenia, Bulgaaria , Ungari, Albaania . Raudne eesriie ehk eraldusjoon lääneriikide ja NSVL mõjusfääri kuuluva Ida-Euroopa vahel. NL katse takistada mõjude tulekut läänest ja inimeste pääsu idablokist.Saksamaa jaotati võitjate vahel okupatsioonitsoonideks. Samuti ka berliin mis oli dv alal. Neli tsooni USA, GRB, FRA ja NL. Taheti saksamaa demokratiseerida. Jagati kontrollimiseks, et natsism kaoks ja tekiks korralik demokraatlik riik mõeldi üheskoos. Rahareformi taheti et majandus toimiks. NL ei mängi kaasa. Võidurelvastumine- Usa ja NL, külma sõja oluline joon. Mõlemad leiutasid uusi, võimsamaid relvi , USA tuumapommi, NL salaluurel õnnestus varastada selle plaanid ja 1949 katsetasid edukalt. 1952 vesinikutuumapomm. Idabloki riikliku ja ühiskondlikku korra iseloomustus: 1)võim oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte 2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks. Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin. Võimule Beria- tegi elu paremaks, aga arreteeriti, sest osad kartsid, et laseb nad kõrvaldada ja hiljem Beria lasti maha.
Korea 1950-53- P-K ründab L-K NSVL ja Hiina toetusel, kuid ei õnnestunud hästi, sest L-K-d toetasid lääneriigid . Tekkis P-K ja L-K.Berliin 1953- Töölised hakkasid mässama. Nad said osaliselt võimu, kuid lääs ei osanud neid aidata. Seega ei suutnud nad võimu kindlustada ning kohalik komandor kuulutas sõjaseisu - tuhandeid hukkus ja vastupanu suruti maha.Ungari 1956- Ungaris korraldati ülestous , paluti läänt appi kuid lääs ei tulnud, suessi oli tähtsam neile. Lääs ei osanud midagi teha, sest polnud plaani. Saadeti tankid , osad läksid üle ungarlaste poole.Suessi 1956- Inglismaa tahtis kontrollida suessi kanalit. Kohalikud seda ei tahtnud, inglased läksid sõjaväega, et kindlalt ala endale hoida. See ei meeldinud kohalikele, kes protestisid. Rahvusvaheline üldsus sundis väed lahkuma . NL tuli appi, andis raha ja muutis egiptuse natuke sõltuvaks NL-st.
NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president, neli korda valitud.).Marshalli plaan 1947- abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, taheti majandust tõsta ja seeläbi kommunismi mõju vähendada.NSVL keelab vastu võtta oma mõju all olevatel riikidel. Jugoslaavia ainuke julge.Berliini blokaad 1948-49- NL lõikab Lääne-Berliini maailmast välja st. elektrist, toidust, kütusest, lootes nii linna endaga liita.NATO 1949- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga. Asutatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, rünnak ühele, rünnak kõigile.Euroopa söe ja terase ühendus 1952-Loodi ühiselt GER ja FRA poolt majandusliku ja poliitilise koostöö jaoks. Liitusid ITA, Belgia, Luksemburg, Holland. Euroopa liidu eellane.VMN 1949- NSVL loodud. Vastastikune Majandusabi NL maadele. Vastukäik marshalli plaanile ja euroopale.VLO 1955- Nato liikmeks sai ka Saksamaa, siis sidus NL oma Kesk-ja Ida-Euroopa siseliinid endaga moodustas Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Alad, mis läksid NL mõjusfääri Poola(nihkus läände jõgi Oderneisse), Saksa dv, Jugoslaavia (pole NL sfääris), Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Albaania. Raudne eesriie ehk eraldusjoon lääneriikide ja NSVL mõjusfääri kuuluva Ida-Euroopa vahel. NL katse takistada mõjude tulekut läänest ja inimeste pääsu idablokist.Saksamaa jaotati võitjate vahel okupatsioonitsoonideks. Samuti ka berliin mis oli dv alal. Neli tsooni USA, GRB, FRA ja NL. Taheti saksamaa demokratiseerida. Jagati kontrollimiseks, et natsism kaoks ja tekiks korralik demokraatlik riik mõeldi üheskoos. Rahareformi taheti et majandus toimiks. NL ei mängi kaasa. Võidurelvastumine- Usa ja NL, külma sõja oluline joon. Mõlemad leiutasid uusi, võimsamaid relvi, USA tuumapommi, NL salaluurel õnnestus varastada selle plaanid ja 1949 katsetasid edukalt. 1952 vesinikutuumapomm. Idabloki riikliku ja ühiskondlikku korra iseloomustus: 1)võim oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte 2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks. Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin. Võimule Beria- tegi elu paremaks, aga arreteeriti, sest osad kartsid, et laseb nad kõrvaldada ja hiljem Beria lasti maha.
Korea 1950-53- P-K ründab L-K NSVL ja Hiina toetusel, kuid ei õnnestunud hästi, sest L-K-d toetasid lääneriigid. Tekkis P-K ja L-K.Berliin 1953- Töölised hakkasid mässama. Nad said osaliselt võimu, kuid lääs ei osanud neid aidata. Seega ei suutnud nad võimu kindlustada ning kohalik komandor kuulutas sõjaseisu - tuhandeid hukkus ja vastupanu suruti maha.Ungari 1956- Ungaris korraldati ülestous, paluti läänt appi kuid lääs ei tulnud, suessi oli tähtsam neile. Lääs ei osanud midagi teha, sest polnud plaani. Saadeti tankid, osad läksid üle ungarlaste poole.Suessi 1956- Inglismaa tahtis kontrollida suessi kanalit. Kohalikud seda ei tahtnud, inglased läksid sõjaväega, et kindlalt ala endale hoida. See ei meeldinud kohalikele, kes protestisid. Rahvusvaheline üldsus sundis väed lahkuma. NL tuli appi, andis raha ja muutis egiptuse natuke sõltuvaks NL-st.
1 Maailm pärast II MS #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerilinLaud Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sõjajärgne maailm-pärast IIMS
4
doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 päeva pärast blokaadi lõpetama. Külm sõda- Algas pärast Berliini blokaadi. Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Puudus otsene sõjategevus, kuid oma üleolekut näidati nii majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Toimus võidurelvastumine. Püüdi saada Euroopas poliitilist ülekaalu. Üritati laiendada oma mõjuvõimu III Maailmas. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon- 1949- 10 Euroopa riigi ning Kanada ja USA liit, mille põhimõtteks on üksteise kaitsemine.

Ajalugu
Sõjajärgne maailm
6
doc

Sõjajärgne maailm

KORDAMINE Sõjajärgne maailm 1. Mida nimetatakse külmaks sõjaks? Millal ja millise sündmusega see algas? Berliini blokaadi alustati 1948.a juunis, see lõppes 324 päeva pärast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva

Ajalugu
Sõjajärgne maailm 1945-1956
3
docx

Sõjajärgne maailm 1945-1956

Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad

Ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli SM kolmes läänepoolses (USA, PM, SB) tsoonides läbi viidud rahareform. NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948 aastal alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toiduained), lootes sedasi linna enda võimu alla saada. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Blokaad tekitas SM lõpliku lõhestumise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides SDV. (NSVL, USA, Berliin) -> Avaliku külma sõja algus; 2 saksamaad; Brüsseli pakt ja NATO Korea sõda- (1950-1953). Korea lõhestatud, P-Korea tahtis kogu riiki oma võimu alla. Sõjaline kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli SM kolmes läänepoolses (USA, PM, SB) tsoonides läbi viidud rahareform. NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948 aastal alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toiduained), lootes sedasi linna enda võimu alla saada. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Blokaad tekitas SM lõpliku lõhestumise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides SDV. (NSVL, USA, Berliin) -> Avaliku külma sõja algus; 2 saksamaad; Brüsseli pakt ja NATO Korea sõda- (1950-1953). Korea lõhestatud, P-Korea tahtis kogu riiki oma võimu alla. Sõjaline kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist

12. klassi ajalugu
Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest.  ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945 o Organisatsioon loodi ebaefektiivse Rahvasteliidu asemel, et pärast II maailmasõda vältida uut sarnast sõda. o 5 alalist liiget, kellel on vetoõigus.  Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA. o Inimõiguste ülddeklaratsioon dets 1948!!  NATO (North Atlantic Treaty Organisation, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) o 1948 Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Holland ja Luksemburg loovad Lääneliidu, mis

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG
8
doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

entusiastlikud rahvad loovad kiiresti vaba ja õitsva Aafrika- 1963- aastal loodi Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (peasekretariaat Etioopias ­ Addis Abebas)- peamine eesmärk- Aafrika riikide koostööarendamine ja riigipiiride muutumatuse järgimine. 2. MS lõppedes (1934-1945) elab kolooniates 50% inimestest, 1968. aga 1%. algab võitlus vabanenud riikide pärast Kolmas maailm- ei kommunistlik ega demokraatlik, vaid vähema arenenud riigid. 11 Suhted Argentiinas-diktaator- 1955. kindralite võim vaheldus tsiviilvalitsuse omaga Kuuba revolutsiooniks 2. Lõuna-Ameerika elatumine, millest? Kuuba-suhkur Kolumbia-kohv Tsiili-vask Venetsueela-Nafta 3. India 1950. blokiväliste maade liikumine (3. maailm) demokraatia ja sotsialismi (kommunismi) liitmise võte- pigem demokraatia võit avaliku elu ilmalikustamine

20. sajandi euroopa ajalugu
Sõjajärgne maailm
14
docx

Sõjajärgne maailm

Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ning sattus seetõttu Moskvaga vastasseisu. Berliini blokaad (1948-49) 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõlikas Nõukogude Liit Lääne- Berliini ära välismaast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun