50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud. · Reformism Progress vajab aktiivset kaasaaitamist reformidele, mitte aga lihtsalt passiivset osavõttu. · Antiklerikalism Kirik peab olema riigist lahutatud. Vanameelsest ja vabameelsest suunast sündisid XIX sajandil Euroopa esimesed üleriigilised puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad ehk parteid, mille telddmine sai alguse parlamendis võistlevatest rühmitustest. Nende poolehoidjad hakkasid üle kogu riigi moodustama kohalikke ühinguid. Algul tegutsesid need peamiselt valimiste ajal, kuid tasapisi muutusid alaliseks. Mida laiemaks muutus valimisõigus, seda suuremat osa hakkasid erakonnad riigi elus etendama. Näiteks toimus 1830. aastatel Suurbritannias valimisreformi ümber võitlus, mille käigus teldds vanameelsest tooride rühmitusest
ühiskonna saatuse eest Solidaarsu + + + s Positiivne + + + vabadus Inimväärik + + us Sotsiaalse + + d õigused Võrdsus + Üheksa erakonnaperekonda n Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Konservatiivsed parteid n Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud parteid n Kristlik-demokraatlikud parteid n Kommunistlikud parteid n Agraarparteid n Regionaalsed ja etnilised parteid n Paremäärmuslikud parteid n Rohelised parteid Erakonnaideoloogiad liberaaldemokraatlikus maailmas n Igas riigis on parteisid rohkem kui ühest perekonnast, va USA. Siiski mõnes riigis esindatud 2-3, teistes 6-7 perekonda. Teatud perekonna esindaja puudumine,
või muusse privileegide jagamisse ühiskonnas. - ‘vasakpoolne’ = egalitarist (‘võrdsustaja’). Pürgivad võrdsuse poole. Mis on võrdsus? Mille põhjal seda hinnatakse? Algne liberaalide võrdsus oli pigem juriidiline tegevusvabadus (majanduslikud, ametialased), tänapäeval laienenud (ei oma meritokraatlikke jooni, seda laiendatakse kogu elanikkonnale ja lisatakse erinevaid õiguseid ja elemente, millele peaks olema juurdepääs kõigile) o Lisaks veel - parempoolsed -- mõõdukad, aeglase arengu jõud - vasakpoolsed -- radikaalsed, kiirete arengute poolt olevad jõud Muutuse temaatika olulisus ühiskonnas. Change management Tänapäeval peetakse positiivseks pigem kiiret muutust (Eestis), mõnel pool mujal kui ebastabiilsuse tekitajat ja ohu allikat ning mis pole seega nii positiivne. Muutused eri eluvaldkondades. Kas saab rääkida muutustest poliitikas (süsteemis) ja võrdsustada see muutustega tehnoloogias/teaduses
vaesemad liikmed, kes ei jaganud vaid usku, vaid ka materiaalset äraolemist); võrdsus (võimalus neil, kel varem ei olnud); vajadused (ajendatud romantilisest minevikku vaatamisest, mil inimese soovid olid mõistlikud; ei soovitud rikka taseme, vaid esmavajaduste rahuldamisel tuginevat võrdsust!). Teed sotsialismile: evolutsiooniline (Euroopas, järk-järgult ümberkujunemine) vs revolutsiooniline (Venemaa). Sotsialistlikud parteid: Saksamaa- Sotsialistlik partei 1875; Inglismaa Tööpartei 1900; Itaalia 1892, Venemaa 1898, Prantsusmaa 1905. Sotsialism kui moeideoloogia ajastut enim kirjeldav populaarseim mõttesuund (vs liberalism, mis jäi levikult üsna piiratuks). Levinud 20.saj alguse intellektuaalsetes ringkondades, nähti kui tulevikupoliitikat suunavaks ideoloogiaks. Enim levinud Lääne- ja Põhja-Euroopas, suurimad
toetatakse liberaalset demokraatiat · Kultuuriline liberalism: keskendub üksikisiku elustiili ja südametunnistusse puutuvatesse asjadesse; Holland · Majanduslik liberalism: klassikaline liberalism või Manchesteri liberalism; laissez faire · Sotsiaalne liberalism: seaduslik võrdsus, vaestele riigi poolt toetused · Modernne liberalism: segu liberalismi vormidest, mis leidub Esimese Maailma riikides tänapäeval Neoliberalism · Aksepteerib teatud piirini riigi sekkumist igapäeva majanduses · Thatcher, Reagan ja Pinochet Kommunism · sotsiaalneja majanduslik ühiskonnakorraldus · Kõik on võrdsed · Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. · Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust
· Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus. INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE JA VÄLISPOLIITIKA 19201930ndatel: INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia,UusMeremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner.
P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M. Hagopian "Reziimid, liikumised, ideoloogiad" T. Varrak - "Üldine poliitikateadus" T. Varrak - "Poliitika- ja riigiteadus" http://koit.pri.ee/lisad/ http://www.parnu.ee/raulpage/kodaniku/ http://www.ut.ee/SOPL/01s/kursused/riho2.doc Konspektile lisanduvad kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö (kokku kolm). Kontrolltööd tehes abimaterjali kasutada ei tohi. Iseseisvad tööd antakse jooksvalt. Tähtajaks on üks nädal töö andmisest alates, kui õpetaja ei ütle teisiti. Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Õpilasele tuleb kasuks pidev kursisolek ajakirjanduses avaldatuga. 1 Kohustuslikud nõuded
Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi võib jagada kaheks: 1.Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist. 2.Reformistlikud voolud - panid pearõhu tööliskonna olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes. Sotsialistlikud parteid olid reeglina linlaste ühendused. Eitasid rahvuslust. Rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust. Nende hümne: "Internatsionaal."1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid