Erki Sven Tüür (2)

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
11ü klass
ERKKI-SVEN TÜÜR
Referaat
juhendaja :Karin Lükk
Haapsalu 2009
Sisukord
1)Sissejuhatus................................................................................................................3
2)Elulugu.......................................................................................................................4
3)Looming.....................................................................................................................5
4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6
5) Kammermuusika ........................................................................................................7
6) Ooper “Wallenberg”...................................................................................................8
7)Teosed....................................................................................................................9-10

• Orkestriteosed
  
• Vokaalteosed
  
• Kammermuusika
  

8)Kokkuvõte.................................................................................................................11
9)Pildid.........................................................................................................................12
10)Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
Sissejuhatus
Erkki-Sven Tüür on nüüdisaegne ülemaailmselt kuulus Eesti helilooja .Tema sünnikoht on Hiiumaal,aga praegu elab ta Tallinnas.Ta on menukas helilooja.Üks tema suurimaid teoseid on ooper “Wallenberg”.
3
Elulugu
Erkki-Sven Tüür sündis 16.oktoobrill 1959 Hiiumaal Kärdlas.Ta on lõpetanud Tallinna Georg Otsa muusikakooli flöödi erialal.Anti Marguste juures õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni.1976 aastal rajas ta progressiivse rokk ansambli “Esra” .1979 aastal sai sellest ansambel nimega “In Spe”.Milles Erkki-Sven Tüür aastatel 1979-1983 oli selle juht ja helilooja.
Samal ajal mängis ta bändis ka erinevaid flööte ja klahvpille.
1980b aastal astus ta Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi,kuhu sissesaamiseks esitas ta ansamblile “In Spe” kirjutatud lugusid .Kuna ta oli vaimulikust perekonnast pärit oli tal muusikakõrgkooli sisse saamisega raskusi.Konservatooriumi lõpetas ta 1984 aastal ja pärast seda täiendas end Lepo Sumera juures.1991 aastal täiendas end Saksamaal Karlsruhe Kunsti-ja Meediakeskuses elektrimuusika alal.Ta on töötanud Vanalinnastuudios muusikaala juhatajana.Pärast seda õpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.Alates 1992 aastast on ta vabakutseline helilooja.
Erkki-Sven Tüür on välismaise muusikaelu üks parimaid tundjaid.1991 aastal oli ta üks festivali “NYYD” organiseerijaid.See festival on tänaseni üks Eesti tähtsamatest muusikasündmustest,mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür olnud läbi aastate.
Erkki-Sven Tüür on üks enim mängitud Eesti helilooja maailmas.Ta on peaaegu sama kuulus kui Arvo Pärt,ainult tunduvalt noorem.Temalt tellitakse heliteoseid üle kogu maailma ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad.
Tüüri on tunnustatud väga paljude auhindadega.Oma rokklaulude eest sai ta auhindu juba Tartu muusikapäevadelt.Tema Reekviem sai Pariisis II koha UNESCO helilooming rostrumil.Ta omab ka Eesti Vabariigi kultuuripreemiat 1997 aastast ja Balti Assamblee kunstipreemiat 1998 aastast jne.
4
Looming
Erkki-Sven Tüüri looming on olnud alati tähelepanu all.Juba ansambli “In Spe” muusikat tunnustati prfesionaalsete muusikute poolt.Ansamblile loodud palad olid ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteoseid.Rokistiil oli ühendatud vana ja kaasaegse süvamuusikaga.Nende hulgas oli loodud ekspressiivseid laule kuntstiväärtuslikele tekstidele. Rokkmuusika kogemus andis talle võimaluse kogeda kontakti publikuga.See muusika tõi Erkki-Sven Tüürile Tartu muusikapäevadel esimesed loomingupreemiad.Esimese preemia sai ta 1980 aastal “Sümfoonia seitsmele esitajale” eest.Juba 1990 aastal sai ta suuri loomingutellimusi tervest maailmast.Ta on kogu maailma enim mängitud nüüdisheliloojaid.Tema teoseid plaadistab ECM.
ECM on maailmas suurimaid jazzile ja kaasaegse süvamuusika plaadikompanii.Tüüri muusika on mitmesine nii zanrilt kui koosseisult.Ta on kirjutanud vokaalsümfoonilisi suurteoseid,oratooriume ja missasid .Peeter Lilje mälestuseks kirjutas Reekviemi 1994 aastal.Tema tähtsam viimaste aastate töö on ooper “Wallenberg”.
Kriitikud peavad Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks,emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks.Tema teoseid ei saa liigitada tonaaklseks ja atonaalseks-püüab neid ühendada.Selle üheks näiteks on keelpillidele kirjutatud teos “Passion”.
5
Orkestrimuusika
Ta on kirjutranud 4 sümfooniat.4.sümfoonia alapealkirjaga “Magma” on sümfoonia ja kontserti vahepealne teos,sest sümfoonia orkestrile lisandub löökpillisolist.Tüüri intstrumentaalkontsertid mõjuvad rohkem sümfooniatena.Ta on kirjutanud tšellokontserti,viiulikontserti ja marimbakontsetrti.
Tüür on kirjutanud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid,näiteks “Exodus”Väga menukad on kammerorkestri teosed,näiteks “Lighthouse”.
6
Kammermuusika
Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat erinevatele ansamblitele.Tema üks esimesi kammermuusika teoseid on keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks.Hiljem on ta kirjutanud ebatraditsioonilistele koosseisudele,näiteks viiulile ja kontrabassile teose “Symbiosis”,kuuele klaverile “Transmissioon”,elektrikitarrile ja klaverile “ Arhitektoonika V”.Ta on kirjutanud teoseid erinevatele soolopillidele,näiteks:klaverisonaat ,orelile „Spectrum I“,flöödile „ Sisemonoloog “.
Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega „Arhitektoonika“.Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit.

• Puhkpillikvintetile- „Arhitektoonika I“
  
• viiulile,fagotile,baritonsaksofonile ja süntesaatorile- „Arhitektoonika IV“
  
• elektrikitarrile ja klaverile- „Arhitektoonika V“
  

Kammermuusikas on Tüür nii tonaalne kui atonaalne ja ta ühendab tonaalsuse ja atonaalsuse ühes ja samas teoses.Teostes on kujundeid vanemast muusikast.Teine kaasaegne kujundimaailm seostub tal puhk ja löökpillidega, tihti kasutab pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid või siis tämbrite elektroonilist töötlemist.
7
Ooper „Wallenberg“
4.mail 2001 aastal oli Erkki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg“ esietendus Saksamaal Dortmundis.Libretto autoriks on Lutz Hübner ja lavastajaks Philipp Kochheim.Ooperi peategelaseks on rootslasest diplomaat Raoul Wallenberg kes pääsatb juute natside käest,kuid langeb ise punaarmeelaste kätte vangi ning tema saatus Venemaal pole senini õnnestunud välja selgitada.Vaaatamata sellele,et teos on ajaloolis -poliitiline on seda tunduvalt avardatud ja see on ka lugu kollektiivest teadvusest ja müütidest.
Ooperi idee pärines Dortmundi pealvastajalt John Dew'lt.
Tüüri huvitas selle teose loomine sest Wallenberg oli reaalselt elanud inimene ja siin on vastandatud natsism ja stalinism .
Ooperist kannab dramaatilist joont mitmekihiline ja põnev orkestri partii.Paiguti kõlab ka elektroonilistmuusikat,mis oli eelnevalt CD-le lindistatud.Tüüri vokaalpartiides on erinevaid meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu aga ka rütmilist kõnet,mille autor on kirjutanud nooti kui quasi rap-räppides.
Erkki-Sven Tüüri looming on äratanud tähelepanu ka koreograafides.Tema loomingu on kasutatud mitmetes tantsu lavastustes,näiteks „ Fluxus “,mida lavastati Tartu Sadamateatris.
8
Teosed
Orkestriteosed
1.sümfoonia (1984)
2.sümfoonia (1987)
„Insula Deserta“ (keelpillidele 1989)
„Searching for Roots “ (1990)
„In the Memory of Clear Water“ (1990)
„Arhitektoonika VI“(1992)
„Zeitraum“ (1992)
„ Action -Passion- Illusion “ (1993)
„Crystallisatio“ (1995)
3.sümfoonia (1997)
Tšellokontsert (1997)
„Lighthouse“ (1997)
Viiulikontsert (1998)
„Exodus“ (1999)
„Aditus“ (2000)
„Ardor“ (2001)
4.sümfoonia „Magma“ (2002)
Vokaalteosed
Oratoorium „Ante finem saeculi“(1985)
Missa „Lumen et Cantus“(1989)
„Inquietude du Fini “ (1992)
Reekviem (1994)
„Exitatio ad contemplandum“(1996)
„Rändaja õhtulaul“ (2001)
Ooper „Wallenberg“ (2001)
9
Kammermuusika
„Arhitektoonika“ I-VII (1984-1992)
Sonatiin (1984)
Klaverisonaat (1985)
Keelpillikvartett (1985)
„ Prints (1985)
„Sisemonoloog“(1998)
„Spectrum“ I-III (1989-1999)
„ Dedication “(1990)
„ Dick ja Toff imedemaal “(1991)
„The Tropic of Capricorn“(1991)
„Spiel“(1992)
„Conversio“(1994)
„ Draama “(1994)
„Lamentatio“(1995)
„Symbiosis“(1996)
„Transmission“(1996)
„Motus“ I-II(1998)
10
Kokkuvõte
Ta on Eesti helilooja kelle teoseid on maailmas kõige rohkem esitatud.Ta on peaaegu sama kuulus kui Arvo Pärt.Ta on loonud kammermuusikat,vokaalteoseid ja orkestriteoseid ning ooperi „Wallenberg“.
Tema muusikas on vana rokkistiil ja kaasaegne süvamuusika ühendatud.
Tüüri muusikat peetakse emotsonaalseks,kaasakiskuvaks ja meisterlikuks.
11
Pildid
Erkki.Sven Tüür noorpõlves
1986 oratooriumi II ettekanne
Erkki-Sven Tüür vasakul
12
Kasutatud kirjandus

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/elu.ht m#

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/looming.ht m

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/looming1.ht m

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/looming2.ht m

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/looming3.ht m

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/teosed.ht m

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/gallery.ht m

http://post-rock.lv/tuur_eltss.jpg
13