Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõukogude Lugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Nõukogude lugu
Film jutustab Nõukogude Liidu massimõrvadest ning sellest kuidas Nõukogude Liit suutis sellest puhtana välja tulla. Nõukogude Liidu asutas Lenin ning see oli ehitatud üles Marxi põhimõtete järgi. Filmis ka võrreldi Natsi Saksamaad, mis pidi samuti olema Marxi põhimõtete järgi ülesehitatud, aga Hitler liikus siiski vales suunas.
Kui Teine Maailmasõda algas, sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit omavahel Molotov -Ribentropi pakti, kus oli kirjas, et nad on omavahel sõbrad, kuid hiljem ilmus välja üks salaprotokoll milles oli jaotatud riigid ära, et kellele mingi riik läheb ja nii hakkasidki mõlemad riigid sõdima ja vallutama alasi. Ning selle lisa protokolli ei mõelnud välja mitte Hitler vaid just Stalin . Eesti, Läti, Leedu, Soome ja pool Poolat võis NSV Liit endale vallutada. Alguses ükski riik ei uskunud, et Saksamaa ja NSV Liit lihtsalt jagas neid ära, aga kui juba hakkasid NSV väed sisse tungima saadi kohe aru, et see salaprotokoll oli tõesti olemas. Mina arvan, et riigid oleks ikka võinud kohe uskuda selliseid asju, kuna NSV Liit ja Saksamaa olid nii võimsad, et olid võimelised omavahel nii jaotada alasi. Soome oli ainuke riik, kes suutis suurele Nõukogude Liidule vastu hakata ning jääda vabaks. Kuid siiski nad kaotasid osa oma territooriumist ja väga palju inimesi. Eesti, Läti, Leedu ja pool Poolat oli kergem saak Nõukogude Liidule. Eestlased oleks ikka võinud vastu hakata Nõukogude Liidule, kuna sellel ajal oli Eestil väga tugev sõjavägi mis Eestil üldse olnud on ja ma olen kindel, et me oleks pidanud vastu ja säilitanud vabaduse, eriti kui oleks näiteks soomlastega koostööd teinud.
Aastatel 1932-1933 talvel oli Ukrainas suur näljahäda, aastaga hukkus üle 7 miljoni inimese ja kes selle põhjustas, ikka NSV Liit ja eesotsas Stalin. Ukrainast viidi välja kõik inimeste varud ja mitte midagi ei jäetud alles. Seda tehti kuna Stalin kartis , et Ukraina võib NSV Liidu vastu mässama hakata ja tahab iseseisvaks saada, sellepärast Stalin mõtleski välja plaani viia välja kõik varud ja hiljem korjata kõik laibad kokku ja isegi pool elusad inimesed ja neid maeti maha. Tänapäeval on need kohad kuhu maeti inimesed alles, sinna on pandud mälestusmärgid ja platsid on tehtud ilusamaks. Stalin tuli sellise teoga välja lausega: ’’Meie ei saa edasi areneda, kui me peame hoidma madalamat rassi, kes ei suuda enda eest hoolitseda’’. Ja huvitav on see, et tänapäeval sellest ei räägita kuidas Stalin teisi riike, teisi rahvusi ja isegi oma rahvusest kodanikke näljutas ja mõrvas, mis minu meelest küll nüüd õiglane pole.
Roosveld ütles avalikult välja, et natsism ja kommunism on väga sarnased, kuid see siiski polnud nii. Stalin provokeeris Saksamaad, et nad korraldaksid holokausti. Saksamaa mõrvas mitu korda vähem kui NSV Liit, aga Hitler ei jälginud Marxi põhimõtet, et nõrgem rass tuleks hävitada, ta hakkas mõrvama juute , kes on kõrgem rass ning sellega võib väita, et natsism ja kommunism ei olnud sarnased. Kommunistid mõrvasid ja näljutasid kõiki, ükskõik kas nad olid oma rahvusest või teisest rahvusest. Huvitav fakt on ka see, et kui Hitler hakkas tegema holokausti ja teisi massimõrvu, siis Stalin oli ainuke kes ei hakanud seda blokkima vaid hakkas aitama kaasa. Nõukogude Liidus oli aastaks 1941 tapetud 11 miljonit inimest massimõrvadega ja näljutamisega. Ja see arv tegelikult pole üldse õige number, see on mitu korda vähendatud, kuna Nõukogude Liit ja tänapäeva Venemaa ei öelnud välja õige surnute arvu.
Enne sõda tegid Natsi Saksamaa ja Nõukogude Liit tihedalt koostööd. Kui rahvas soovis Saksamaalt või Saksamaalt vallutatud aladest ära joosta Nõukogude Liitu, siis Nõukogude Liidu piirivalvurid võtsid nad kinni ning andsid Saksamaale tagasi, kus nad said ka karistada selle eest. Ja huvitav on see, et mõlemad pooled eitasid, et nad nii tihedalt teevad koostööd, kuigi kaadrid ja juhtumid räägivad täiesti teistmoodi.
Ajaga oli välja kujunenud Saksamaal ja Nõukogude Liidus omad mõrvameetodid. Näiteks Nõukogude Liidus viidi inimesi kuhugi metsa, seoti käed kinni, pandi kraavi äärde põlvili maha ning siis lasti täpne kuul kuklasse ning laip kukkus kraavi. Kraavid ei täidetud mullaga, vaid toodi uued inimesed sinna peale, nii võis kraav isegi ääreni täituda laipadega. Teise Maailmasõja ajal mõrvati nii üle 11 miljoni Nõukogude kodanikke ja jälle toodi välja, et need inimesed olevat madalam rass, kes segavad areneda teisi. Peale seda läksid paljud Nõukogude Liidu sõjamehed natside poolele üle kuna nad polnud rahul, et Stalin nii palju massimõrvu korraldas. Nõukogude Liit küüditas palju rohkem inimesi Siberisse ja teistesse kohtadesse kui seda tegi näiteks Saksamaa. Samuti ka Eestist küüditati oma kümme tuhat inimest Siberisse. Paljud inimesed ei tulnudki enam tagasi, kuna nad surid seal nälga või külmusid ära. Ja küsimus, et miks inimesi sinna küüditati, aga vastuseks on, et seal kaevandati sütt mis oli vaja sõjaks ning see siis pidi olema ohverdus, et riik ikka saaks sõdida.
Peale seda kui Nõukogude Liit purustas Saksamaad, ei hävitanud ta sakslaste koonduslaagreid ära, vaid hakkas neid ise väga aktiivselt kasutama. Hakati tegema inimeste peal erinevaid eksperimente ajudega, katsetati igasuguseid gaase, et uurida välja kuidas inimene sellele reageerib. Selle tagajärjel paljud inimesed surid. Tänapäeva ametlik Nõukogude Liidu mõrvatute arv on 20 miljonit inimest, mis tegelikult peab olema see number oma 60 miljoni kanti . See väga suur number. Tänapäevani ei ole nõus tänapäeva Venemaa tunnistama, et nad nii palju mõrvasid. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Putini võimule tulekul hakati jälle välismaalasi vihkama. Kõiki, kes ei oska rääkida vene keelt on prügi ja neid peab ära viskama . Näidati ka üks valimisreklaam , kus mingid välismaalased viskasid prügi maha ning siis tuli mingi Venemaa poliitik ja ütles, et ta prügi üles korjaks, aga välismaalane ei saanud aru ja siis poliitik küsis, et kas ta üldse vene keelt osakab? Peale seda tuli kiri, et vabastame Venemaa prügist, mis tähendas, et hävitaks või viiks minema kõik välismaalased, kes ei oska vene keelt Venemaal. Aga Euroopa ei taha Venemaad väga süüdistada tänapäeval massimõrvades ja sellises suhtumises, kuna Euroopa sõltub Venemaa gaasist ja naftast, nad kardavad, et kui nad tülli lähevad Venemaaga, siis Venemaa tõstab hinda, nagu tegi ta seda Eestile peale Pronksööd. On tulnud artikleid sellest, et võiks kirjutada Teise Maailmasõja ümber, et mitte ainult ei kirjuta võitja riigid, vaid ka erapooletud, ohvrid, kaotajad ja võitjad, aga muidugi sellest tekkis kohe uus skandaal , et ei tohi mingil juhul kirjutada ümber, aga eks näeb kuidas ja mida juhtuma hakkab. Film oli iseenesest väga hariv ja avas silmad, et mis Nõukogude Liidu ajal toimus ja kuidas valitsemine käis ja kes sõdisid.
Sander-Sven Nook 10.A
Nõukogude Lugu #1 Nõukogude Lugu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor StoTheR Õppematerjali autor
Kui peate sellest filmist tegema esse siis palun

Sarnased õppematerjalid

Stalin
10
doc

Stalin

Ta pidi palju tööd ja vaeva nägema, taluma sõimu ja peksu isa poolt............................................................. 8 Viited...........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Antud töös on juttu Nõukogude Liidu juhist Jossif Stalinist. Kuidas ja miks Stalinist sai niisugune julm diktaator? Teise Maailmasõja ajal oli kaks kõige mõjuvõimsamat diktaatorit. Üks nendest oligi Stalin ning teine Hitler, kes oli Saksamaa poolel. Ma kirjutan Stalinist just sellepärast, et Hitlerist teatakse rohkem ning seostatakse II Maaillmasõjaga, kui väga julma ja sihikindlat riigijuhti. Jossif Stalin oli tegelikult samasuguste isikuomadustega või isegi ületas eelpool mainitud valitsejat

Ajalugu
Nürnbergi protsess
11
doc

Nürnbergi protsess

veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 1945. aastat kindel, hakati protsessist reaalselt mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail. Viimaseks tõkkeks jäi veel Jaapani kui Saksa liitlase lämmatamine, mis tuumapommide kasutuselevõtuga ka kiiresti õnnestus. Koht Protsesside läbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nõukogude Liit tahtis näiteks sündmust läbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nürnbergis. Tähtsamad põhjused: * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); * Nürnbergi Õigluse Palee oli ruumikas ning sõjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida süüaluseid; * linn oli tähtis rahvussotsialismi tõusul riigi etteotsa ­ sellega tahtsid kohtumõistjad justkui näidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist.

Ajalugu
Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda
13
rtf

Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda.

III1928-1930 rahareform, rahaühikuks sai kroon, majandus oli kõrgperioodis põlevkivi tootmis algus. IV 1931-1933 Majanduskriis V 1934-1940 uus majandus tõus mis järgneb majanduskriisile. Riik hakkas majandust reguleerim, loodi riiklikud aktsia seltsid. Eesti või,-liha,-muna eksport. Eestist kujunes välja tööstus riik, oli täiesti võrreldav Soomega Eesti välispoliitika oli rahvusvaheline tunnustus ja pääseda rahvaste liitu. Nõukogude riik oli esimene kes tunnustas Eesti iseseisvust, 190 suvel tunnustas Eestist Itaalia ja Portugala, Pärsia (Iraan), Kolumbia ja Paraguai ei tunnustanud selle tõttu et oli väike ja suur Venemaa oli kõrval, suur riigid ei tahtnud vene impeerimumi lõhkuda. 1921 tunnustavad meid Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Kõige hiljem tunnustas meid usa 1928. Rahvaste liitu võeti 1921. septembri. Eesti välispoliitika ülesannted oli Eesti julgeoleku kindlustamine, üritai luua

Ajalugu
Millised olid II maailmasõja põhjused
3
doc

Millised olid II maailmasõja põhjused?

NSV liidu unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamist läände, selle saavutamiseks olid NSV liit valmis kasutama sõjajõudu. Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid nad alustada teiste Euroopa riikide vallutamist. 2. Molotov-Ribbentropi pakt 1939. aasta suvel asusid NSV Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised NSV liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli. Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja NSV Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Lepingu ametlik

Ajalugu
Teine maailmasõda - sõja põhjused
30
ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. · Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta

Ajalugu
Teine maailmasõda
48
odt

Teine maailmasõda

luuakollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon. Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria. Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja JaapanKominterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu. Ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks. 1935

Ajalugu
Teine maailmasõda
15
odt

Teine maailmasõda

2.7 Sõda merel ja õhus........................................................................................................................ 5 3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda.................................................................. 5 3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel................................................................... 5 3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu............................................................................... 5 3.3 Soome Talvesõda.......................................................................................................................... 5 3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 ­ 1940............................................................................................. 5 3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine............................................

Ajalugu
Nõukogude Liit 1928-1939
5
doc

Nõukogude Liit 1928-1939

Kordamiseks Rahvusvahelised suhted 1918-1939. NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun