Ta pidi palju tööd ja vaeva nägema, taluma sõimu ja peksu isa poolt............................................................. 8 Viited...........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Antud töös on juttu Nõukogude Liidu juhist Jossif Stalinist. Kuidas ja miks Stalinist sai niisugune julm diktaator? Teise Maailmasõja ajal oli kaks kõige mõjuvõimsamat diktaatorit. Üks nendest oligi Stalin ning teine Hitler, kes oli Saksamaa poolel. Ma kirjutan Stalinist just sellepärast, et Hitlerist teatakse rohkem ning seostatakse II Maaillmasõjaga, kui väga julma ja sihikindlat riigijuhti. Jossif Stalin oli tegelikult samasuguste isikuomadustega või isegi ületas eelpool mainitud valitsejat
veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 1945. aastat kindel, hakati protsessist reaalselt mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail. Viimaseks tõkkeks jäi veel Jaapani kui Saksa liitlase lämmatamine, mis tuumapommide kasutuselevõtuga ka kiiresti õnnestus. Koht Protsesside läbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nõukogude Liit tahtis näiteks sündmust läbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nürnbergis. Tähtsamad põhjused: * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); * Nürnbergi Õigluse Palee oli ruumikas ning sõjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida süüaluseid; * linn oli tähtis rahvussotsialismi tõusul riigi etteotsa sellega tahtsid kohtumõistjad justkui näidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist.
III1928-1930 rahareform, rahaühikuks sai kroon, majandus oli kõrgperioodis põlevkivi tootmis algus. IV 1931-1933 Majanduskriis V 1934-1940 uus majandus tõus mis järgneb majanduskriisile. Riik hakkas majandust reguleerim, loodi riiklikud aktsia seltsid. Eesti või,-liha,-muna eksport. Eestist kujunes välja tööstus riik, oli täiesti võrreldav Soomega Eesti välispoliitika oli rahvusvaheline tunnustus ja pääseda rahvaste liitu. Nõukogude riik oli esimene kes tunnustas Eesti iseseisvust, 190 suvel tunnustas Eestist Itaalia ja Portugala, Pärsia (Iraan), Kolumbia ja Paraguai ei tunnustanud selle tõttu et oli väike ja suur Venemaa oli kõrval, suur riigid ei tahtnud vene impeerimumi lõhkuda. 1921 tunnustavad meid Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Kõige hiljem tunnustas meid usa 1928. Rahvaste liitu võeti 1921. septembri. Eesti välispoliitika ülesannted oli Eesti julgeoleku kindlustamine, üritai luua
NSV liidu unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamist läände, selle saavutamiseks olid NSV liit valmis kasutama sõjajõudu. Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid nad alustada teiste Euroopa riikide vallutamist. 2. Molotov-Ribbentropi pakt 1939. aasta suvel asusid NSV Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised NSV liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli. Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja NSV Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Lepingu ametlik
Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. · Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta
luuakollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon. Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria. Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja JaapanKominterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu. Ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks. 1935
2.7 Sõda merel ja õhus........................................................................................................................ 5 3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda.................................................................. 5 3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel................................................................... 5 3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu............................................................................... 5 3.3 Soome Talvesõda.......................................................................................................................... 5 3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 1940............................................................................................. 5 3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine............................................
Kordamiseks Rahvusvahelised suhted 1918-1939. NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks.
Kõik kommentaarid