Sajandivahetus (0)

'' Sajandivahetus - müstika inimese elus ja kunstis'' 19/20 ja 20/21
Mõnel üksikul inimesel on õnnestunud näha kahte sajandivahetus oma elu jooksul. Mõnel ei õnnnestu kahjuks ühetegi näha. Meie, kes me praegu elame, oleme näinud milleniumivahetust, kui 20ndast sajandist sai 21ne sajand. Räägime nüüd täpsemalt, mis toimus kunstis ja inimeste elus, kui vahetus sajand.
Kunstiajaloos on aastate 1890-1905 kunsti nimetatud sajandivahetuse kunstiks. Neid 15 aastat iseloomustab kunstielu ümberrühmitumine. Ametliku kunsti seisund nõrgenes, sest see ei olnud enam ühtne. Osa ametlikke kunstnikke oli omaks võtnud realismi ja isegi impressionismi saavutusi. Nõnda tekkis vastuolu uuendusmeelsete ametlike kunstnike ja nende vahel, kes püüdsid truuks jääda klassitsismi traditsioonidele. Ka sõltumatus kunstis tekkis erinevaid ja isegi vastandlikke taotlusi. Enamik 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikke lähtusid uusromantilistest ühiskondlikest ja esteetilistest ideoloogiatest, kuid leidsid neile erineva kunstilise väljenduse. Seetõttu kasutatakse sajandivahetuste kunsti kohta mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism . Kaks esimest nimetust sobivad iseloomustama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga eelkõige ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tähtsamateks kunstnikeks olid sellel ajal kindlasti Vincent van Gogh ja Paul Gauguin .
19/20 sajandivahetus tõi kaasa raudteetranspordi ja lennuliikluse. Inimeste elu hakkas muutuma aina mugavamaks, kuna tehnoloogia arenes iga päevaga. Lisaks muutus infovahetus inimeste vahel lihtsamaks, telefonist sai igapäevakaaslane. Forograafia arenes kiiresti ja sellest omakorda arenes välja filmikunst – kino. Rahva elu muutus aina huvitavamaks ja müstilisemaks.
Maailmas muutus väga populaarseks demokraatia – valitsusvorm , kus kõrgeimaks võimukandjaks on rahvas. Lisaks levisid mitmed liikumised : natsism, kommunism , feminism, fašim jne. Nendest arenesid välja sajandi kõige julmemad sõjad, või koguni üleüldse kõige julmemad sõjad, sest näiteks ainuüksi Teises maailmasõjas hukkus üle 60 miljoni inimese. Leiutatakse tuumapomm ja 1945.aastal kasutas USA seda Jaapani vastu – hävisid Nagasaki ja Hiroshima. Kindlasti lisab ka müstilisust see, et 20.sajandil oli tehnoloogia juba nii kiiresti arenenud, et 1961. aastal oli esimene inimene kosmoses – Juri Gagarin ning 1961.aastal oli esimene inimene kuu peal – Neil Armstrong .
Disain sai alguse Inglismaal, tekib uus tööstuskunstniku stiil- tööstustoodang ja kõik muu muutub ühtseks. See seisnes selles, et masinatega tootmine püüti asendada vabade käsitööliste ühiskonnaga. Hakati looma esemeid, mis taotlesid põhimõtteliselt sarnasust keskaegse käsitööga- lihtsus, funktsionaalsus, materjali ehtsus.
20/21 sajandivahetus on kindlasti müstiline selle poolest, et vahetus ka aastatuhat ( 2.aastatuhandest sai 3.aastatuhat ). See oli nüüdisühiskonna jaoks midagi uut, tekitades enda ümber palju meediakära. Levisid erinevad arvamused, mis aastatuhande vahetus endaga kaasa võib tuua, oli skeptikuid, kes arvasid, et sellega kaasneb maailma lõpp. Aga õnneks nii ei läinud.
Kuid tehnoloogia, kunsti ja kultuuri vallas, see ei olnudki nii müstiline sajandivahetus, sest suur eeltöö on tehtud. Nüüd täiustatakse seda kõike, sest algteadmised pärinevad ikkagi enamasti eelmisest sajandivahetusest. Aga üllatusi maailmale jagub ikka. Arenenud on geeniteraapia, kloonitakse loomi ja taimi, ning üritatakse mammutit kloonida . Meditsiin on tohutu arengu teinud ja jätkab praegugi tõhusalt arengut. Kui 20.sajandil oli suureks probleemiks katk, siis 21.sajandil ei tea paljud inimesed, mis see üldse ongi. Ka tehnoloogia jätkab arengut, mobiiltelefonita ei saa enam hakkama ükski inimene, arvuti on olemas põhimõtteliselt igas majapidamises , televiisorist rääkimata. i-Pod, i-Phone, mp3, GPRS , laptop on vägagi tuntud nimed meile sellel sajandil. Kaardimakse, mida 20sajand põgusalt tundis, on muutunud igapäevaseks ja isegi populaarsemaks kui deposiitmakse.
Ka kunstivaldkonnas toimus kiire murrang. Moodsas kunstis on palju kunstivoole. Värvide kooskõla, joonistuse täpsus – moodsakunsti esindajad hallavad neist loobuma . Peamisteks kunstivooludeks on näiteks kubism ja fovism . Viimase eesmärk on tabada kunstniku hetkelist meeleolu ning kasutatakse puhtaid ja selgeid värve (need on peaaegu segamatud). Fovismile on iseloomulik julgus, esemeid on maalitud justkui värvilaikudena. Foovid ei pööranud tähelepanu varjude ja valguse kujutamisele. Loomingus esines palju ebareaalseid kujutisi, näiteks roheline taevas, lillad puud. Kubismi eesmärgiks on looduslike vormide moonutamine ja kujutamine geomeetriliselt. Valitsevad pruunid, hallid , rohekad toonid, tähtsamateks peetakse pindu ja jooni. Tekkis futuristlik liikumine, mille eesmärgiks oli katkestada side minevikuga ja ülistada üksnes tuleviku ja moodsa tehnika arengut. Liikumisest arenes lõpuks välja kunst , mis pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust.
Kokkuvõttes arvan ma, et elu on olnud kogu aeg müstiline ja jab ka selleks, aga kindlasti on sajandivahetused maailmale müstilisemad, kui lihtsalt aastavahetus.