Diktatuur , demokraatia , fašism , natsism (1)

5 VÄGA HEA

KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS
Demokraatia, diktatuur, fašism, natsism

1. Demokraatia:

demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30),

Demokraatia on rahvavõim.
Seda iseloomustavad :
Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises
kodanikuvabaduste ning
kodanikuõiguste olemasolu

nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30),

Suurbritannia , USA, Prantsusmaa, Uus- Meremaa

peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail – nimetus, selgitus (lk 31),

Liberalism – uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust
Konservatism – Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma .
Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu.
Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad maksud ja kasutama seda raha kõigile võrdsete tingimuste loomiseks, lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehkühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust.

peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail – nimetus, selgitus,

Kommunistid – nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada.
Fašistid ning natsionaalsotsialistid – meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus . Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid,

liikumise eesmärgid (lk 32).

2. Diktatuur:

diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43),
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.

Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu.
Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus
Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid , mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve.
Majanduskriis
Terav riigisisene võimuvõitlus
Valimiskünnise puudumine – palju erakondi oli parlamendis.

millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44),

Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontrill inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Taotleb seda, et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud.

diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46).

Võimul üks partei ja ideoloogia. Juhikultus , Piiratakse demokraatlike vabadusi ja inimõigusi.
Riigi huvid tõstetakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Rahvast hirmutatakse sise-ja välisvaenlasega-
Valmistutakse sõjaks.Tehti propagandat, Loodi sala ja julgeolekuteenistused igasuguse vastupanu mahasurumiseks.

kaart õp. lk 44 – millised riigid olid autoritaarsed , millised totalitaarsed .
Autoritaarsed – Eesti, Läti, Leedu, Poola, portugal , rumeenia , hispaania , juhuslaavia, austria , hungary , bulgaaria, albaania , kreeka, türgi

Totalitaarne- Itaalia, Saksamaa , Nõukogude liit.
3. Fašistlik Itaalia (lk 54-57):

milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda,

Mitusada tuhat inimest sai surma, sõjakulud tekitasid töhutu välisvõla.

kes oli Benito Mussolini , mis aastal sai ta võimule

TA oli fašistide juht ja sai võimule 1922. aastal.

kes olid fašistid ja miks nad esile kerkisid,

fašistid olid Rahvusliku Fašistliku Partei liikmed, nad kerkisid esile, sest valitsus oli nõrk, valitsused vahetusid pidevalt, koosnesid mitmest parteist. Linnades suurenes tööpuudus Tööliskond sattus aina enam kommunistide mõju alla

iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust,

Tähtsaimal kohal oli rahvus. See oli jääv ja kõokehaarav. Rahvus on tähtsam, kui üksikisik ja seega on inimelude väärtus väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel õigustatud.

mida kujutas endast fašistlik diktatuur Itaalias.

Loodi poliitiliste vastasdega võitlemiseks salapolitsei ja koonudslaagrid. Mussolini sa piiramatud õigused. Temast sai duse ehk Itaalia rahva juht. Ettevõtteid kontrollis riik, Riik vähendas tööpuudust. Oli lubatud ainult fašistlik partei. Ajalehtedes võis ilmuda ainult fašismimeelsed kirjutised . Haridus võeti valitsuse kontrolli alla. Inimesi jälgis salapolitsei. Inimesed pidid teenima riiki, üksikisik omas tähendust vaid kui ühiskonna osa.
4. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61):

kes olid Adolf Hitler ja natsid ,

Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht ja natsid olid selle partei liikmed.

miks kerkisid natsid Saksamaal esile,

Arvati, et see on ainuke jõud, mis suudab pidudada kommuniste.

mis on “ Mein Kampf” ja millest see räägib,

See on Adolf Hitleri poolt kirjutatud raamat, mis sõnastas Hitleri õpetuse põhimõtted.
See räägib sellest, et Saksamaa peab saama taas suureks, rikkaks ja tugevaks .
Selleks tuli tühistada Versaille leping ning laiendada eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas ta sakslasi, pidi hakkama maailma valitsema .

millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur,

Hitler sai võimule 1933.aastal. Kehtestati üheparteisüsteem. Hitler hakkas füüreriks ehk juhiks,
Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Sõna ja kodanikuvabadused kaotati. Majanduses võttis majanduse riikliku kontrolli alla.

kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida – mõisted SS ja Gestapo ,

SS- "kaitsemalev" korraldasid koonduslagrite tööd.
Gestapo-oli saksamaa salapolitsei 1933.1945

millised muudatused toimusid majanduse arengus,

Majandus võeti riikliku kontrolli alla. Võeti suurtöösturitelt ja pankritelt laenu, kehtestati plaanimajandus, Rajati tehased ja vabrikud sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati kiirteid, paranes rahava majanduslik olukord,.

iseloomusta Hitleri välispoliitikat,

Hitleril oli sõjakas välispoliitika, marssisid Reini piirkonda, Loodi üldine väeteenistus. Tühistati Versailles ´ rahuleping .

mõisted füürer ja Kolmas riik.

Füürer- saksa keeles juht, Hitler nimetus.
Kolmas Riik- Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtus sellest, et püha rooma keisririik oli esimene, 1870.aastal loodu riik teine ja kolmas Hitleri juhitav suur-saksamaa.

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 60 allalaadimist

Diktatuur- demokraatia- fašism- natsism #1

Diktatuur- demokraatia- fašism- natsism #2

Diktatuur- demokraatia- fašism- natsism #3

Diktatuur- demokraatia- fašism- natsism #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kerlucka Õppematerjali autor

Ajaloo kt vastused

demokraatia fasism natsism diktatuur liberalism konservatism hitler

Sarnased õppematerjalid

odt

AJALOO KT - Demokraatia, diktatuur, fašism, natsism

Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel

Ajalugu

rtf

Ajaloo valitsemisvormid

Iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussiolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolilin õpetuses oli tähtsamal kohal rahvas (natsionalistlik õpetus). Väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias? Oma jõu näitamiseks käsutas Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas nendega Rooma marssida. Ta keeldus teotamast võimulolevat valitsust ning 1992. aasta sügisel määrata Mussolini peaministriks. Algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuninga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolilist terve Itaalia rahva juht

Ajalugu

doc

Demokraatia

AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid.

Ajalugu

docx

Fašism, natsism ja kommunism.

Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus).

Ajalugu

odt

Diktatuuri teke 20. sajandil

Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5

Ajalugu

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.

Ajalugu

doc

Fašistlik Itaalia ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa

haridust. Inimeste tegevust jälgis salapolitsei. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana-Rooma ajal, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev käitumine, pettumus Versaille´ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning erakondade omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees. Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler (1889-1945, sündis Austrias, töötas ehitustöölise abina ja postkaartide maalijana

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri

Ajalugu

Rohkem sarnaseid