Teadlased pidid uurima ka väga kuulsat Giza platood. Kahjuks ei saanud nad seda teha kaua aega, kuna sõjakäik oli peamiselt ainult kaotuste rida. Napoleoni väed said lüüa nii merel, kui ka maismaal. Napoleon otsustas oma armee maha jätta ja põgenes ise Pariisi. Minu arvates on see väga argpükslik tegu, sest enda armeed ei jäeta nii maha, vaid tuleks leida mingigi väljapääs, mitte et jätad armee sinna paika ja vaadaku kuidas ise pääsevad. Napoleonil olid ju tugevad küljed. Tal oli mälu ja terav mõistus ja suutis kõiki vastaseid lahingutes üllatada ja raskeid olukordi kiirelt lahendada, aga see põgenemine jättis temast küll halva mulje. Peale Egiptuse sõjaretke naases Napoleon tagasi Pariisi ning sai konsulaati ning teenis seal 1799- 1804.aastani. Võim läks Prantsusmaal ametlikult kätte kolmele konsulile pärast 18.brümääri riigipööret, mis tähistas SPR-i ehk Suur Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kuigi konsulaadi aktid ja
perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo kõhuvähki ning see kohustas Napoleonil hoolitseda ise pere eest. Lõpetades varakult akadeemiast, Napoleon oli nüüd suurtükiväe teine leitnant ja pöördus tagasi Korsikasse 1786. 1793. aasta aprillis puhkes seal kodusõda ja nüüd Paoli vaenlasena, pidi Napoleon koos perega Prantsusmaale sõitma. Seal nad muutsid oma nime Prantsuse päraseks: Bonaparte. Napoleoni jaoks tähendas tagasi Prantsusmaale tulemine uuesti Prantsuse sõjaväega liitumist.
vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. • Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. • Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks Perekond • Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: • Napoleone (suri 1765) • Maria Anna (1767–1768) • Giuseppe (1768–1844), Napoli kuningas 1806–1818 ja Hispaania kuningas 1808–1813 • Maria Anna (sündis ja suri 1771) • Luciano (1775–1840), Canino ja Musignano vürst • Elisa (1777–1820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna , Compignano krahvinna
Louis Bonaparte (1914-1997) Perekonna vapp. Varajased aastad Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel, linnas nimega Ajaccio. Sünnituse juures polnud sellel hetkel kedagi ja laps kukkus põrandale. Napoleoni vanemad olid Laetitia Buonaparte ja Carlo Buonaparte. Napoleoni perekond oli kohalik aadliperekond. Carlo Buonaparte praktiseeris advokaadina. Napoleonil oli neli venda, Joseph, Jérôme, Louis ja Lucien. Napoleoni isa otsustas anda talle prantsuse mitte korsika kasvatuse. Juba varajasest lapsepõlvest peale ilmnes Napoleoni kärsitu ja rahutu iseloom.,,Miski ei äratanud minus lugupidamist,'' meenutas ta hiljem, ,, mul oli kalduvusi tülitsemiseks ja kakluseks , ma ei kartnud kedagi. Ühte lõin, teist kriimustasin ja kõik kartsid mind. Kõige enam sai minu läbi kannatada minu vend Joseph. Ma peksin ja hammustasin teda. Ja
linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa suri varakult ja perekond elas vaesuses. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde- venda, kes surid lastena. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Napoleoni aadlipäritolu
Sõjad Prantsusmaa vastu jätkusid ka 19. sajandil. TV 74 Milline oli Napoleoni sõdade pealmine eesmärk? Levitada Revolutsiooniideid, suruda neid jõuga riikidele peale, vallutada uusi maid. Maismaal olid edukad prantsuse väed. Üks suuremaid lahinguid toimus 1805. aastal Austerlitzi all. Meresõjas olid Napoleoni vastased. 1805. aastal toimus Trafakgari merelahing, kus Inglise- Hispaania ühendlaevastik admiral Nelsoni juhtimisel purustas Prantsuse laevastiku. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teha? 1) Rahva rahulolematus võimul olijate vastu 2) Napoleoni andekus ja isiklikud ambitsioonid 3) Populaarsus sõdurite seas 4) Katoliku kirikuga suhete parandamine IV Majandussõda Inglismaa vastu (lk 86) TV 75 Selgitage, miks kuulutas Napoleon Inglismaa vastu välja kontinentaalse blokaadi. Pärast seda, kui Trafalgari merelahingus purustas Inglismaa Prantsusmaa laevastiku, otsustas
o Ta oli karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt. käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 Türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). o Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. o 2.juulil 1764.aastal kosis 18-aastane õigusteaduse tudeng Carlo Buonaparte endale 14-aastase Marie Letizia Ramolino o Napoleonil oli 12 õde-venda, kellest seitse jäid elama o 7-aastaselt saadeti ta jesuiitide kooli, kus ta õppis lugema, kirjutama ja arvutama ning sai pisut õpetust ladina keeles ja antiikajaloos. o Aastatel 1779-1784 a õppis ta Brienne sõjakoolis ja elada tuli tal muiste sportlasena o Tema järgi on nimetatud linnu, tänavaid, laevu ja multifilmi tegelasi o Napoleoni pikkuse üle on heidetud nalja. o On tehtud filme, saateid, raamatuid ja isegi lastelaulu, mis kujutavad teda
miljoni frangi suurune summa. Tuleb rõhutada, et kõik need tõendid on kaudsed. Keegi tappis Napoleoni ja kõige tõenäolisem kahtlusalune on de Montholon. Kui de Montholon oli tõesti süüdlane, kas ta toimis kõrgema võimu korralduste kohaselt? Oli ta Briti valitsuse ja Louis XVII agent? Nii Bourbonid Prantsusmaal kui ka inglased soovisid Napoleoni areenilt kadumist, mõlemal poolel olid selleks omad mõjuvad põhjused. Üks on aga kindel: tõenäoliselt ei lahene see müsteerium kunagi. Napoleonil oli kaks naist Dzozefina Bogarne ja teine oli Maria-luiza Avstriskaia Napoleonil ja Dzosefina Bogarnega last ei olnud aga Maria-Luiza Avstriskajaga oli üks laps kelle nimi oli Napoleon II Bonapart allikad : http://www.annaabi.com/materjal-28851-napoleon-i http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fkas_napoleon_murgitati_evelin.htm
kuulunud suguvõsast. Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. Sünd ja nimi Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas majas, mis kannab nime Casa Buonaparte. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all. Kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema Napoléon Bonaparte'i vastu Ta sai oma nime onu järgi. Õed ja vennad Napoleonil oli kolm õde ja neli venda. Vennad: Joseph,Luciano, Luigi ja Girolamo. Õed:Carolina, Paulina ja Elisa. Pildid Carolina Bonaparte Pauline Bonaparte Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I Google.com.Pildid.Napoleon,Joseph Bonaparte. http://et.wikipedia.org/wiki/Pauline_Bonaparte http://et.wikipedia.org/wiki/Caroline_Bonaparte AITÄH VAAMAST!
Tõusis esile Napoleon, kes süüdistas inimeste kallaletungis Lumepalli, ning saatis ta Loomade farmist minema. Ta kasvatas endale koerakutsikad, kes ajasid teistel lomadel hirmu nahka ning iga ülestunnistuse järel, mis oli seotud väiksemagi reetmisega, lõppes surmaga. Kokkuvõttes said eelise sead ja koerad, saadi endale head toitu, rasket tööd tegema ei pidanud ning nad võisid vabalt elada Jones'i majas. Reeglite tabel pidevalt täienes just nii, nmagu oli mugav Napoleonil ja teistel sigadel. Mitmete tülide ja reetmiste tagajärjel, jõudsid sead ja inimesed leppimiseni. Kui loomad jälgisid nende tegevust aknast, ei teinud nad enam vahet, kus on sead ja kus inimesed.
Napoleon Bonaparte Andra Toom Rakvere Gümnaasium 10 B Elu. Napoleon I sündis 15 August 1769 ja suri 5. mail 1821 Sünninimeks oli Napoleone di Buonaparte. Ta vanemad olid Letizia Ramolino ja Carlo Buonaparte. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haridus Autuni usklik kool Brienne-le-Château sõjakool École Militaire Konsul Konsulisse kuulus ta 11. novembrist 1799 kuni 25
Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan vallutada Inglismaa, kuid kaotati meresõda Inglismaa-Hispaania vastu. Et Inglismaad nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. See oli Inglismaa majandusele tugev hoop, kuid sellest tuldi välja suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka Prantsusmaad: seal tõusid hinnad 300%,kuna nõudlus oli suur kasvas salakaubandus tohutult. Napoleoni kaotuse põhjused:
võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Tänu sellele kuulutati enamus prantslaste usuks katolik usk. Aastal 1806 lõi Napoleon Reini liidu, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riikidest, mille eestkostjaks sai Napoleon. Hiljem liitusid ka teised Saksa liiduga, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu ning populaarsus sõdurite seas. Lisaks aitasid kaasa ka tema enda andekus ning katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning anti kodanikuõigused ka juutidele.
Ülihea vähejuht, massiarmee looja. 12) Millised kaks sõjaretke põhjustasid Napoleoni allakäigu? Põhjenda! [lk 126] Sõjaretk Venemaale. Borodino lahing. 1813 Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ja Napoleoni armee vahel. 13) Millal ja kelle vahel toimus Borodino lahing ning milline oli selle tulemus? Borodinos, Venemaal. Prantsusmaa ja Venemaa vaheline sõda. Kuigi Napoleonil õnnestus lahinguta hõivata Moskva, siis taandumisel kaotati külma, toidupuuduse ning pidevate Vene regulaararmee ja partisanide rünnakute tulemusena suurem osa armeest. Borodino lahingu võitja puhul ei ole ajaloolased senini üksmeelel: lääne autorid eelistavad Napoleoni ja venelased tõstavad pjedestaalile Kutuzovi. Vahetult pärast lahingut teatasid Kutuzov ja Napoleon mõlemad oma võidust. 14) Millal ja kelle vahel toimus Leipzigi lahing? Milline oli selle
kollektiivse valitsuse. 9.november 1799 Napoleoni riigipööre, konsulite ajastu Prantsusmaal Revolutsiooni tagajärjed: * monarhia kaotamine * feodaalkorra hävimine * vabariigi loomine * inimesed võrdsed seaduse ees * eraomandi puutumatus * rahvustunde tõus * liigne terror ja vägivald * mõistuse liigsuur kultus * uus ajaarvamine 3. Napoleoni ajastu Euroopas: mis aitas Napoleonil võimule tulla, tema õnnestumised ja ebaõnnestumised, sündmuste järjestamine, miks ta ei suutnud võimu hoida, hinnang tema rollile ajaloos Mis aitas Napoleonil võimule tulla? Nimetage vähemalt kolm põhjust. · tahti säilitada uut tekkinud korda ning leiti, et just Napoleon on see, kes seda säilitada suudab · riigipööret teostades toetas Napoleonit sõjavägi · prantslaste rahvustundele rõhumine Napoleoni isik ja tegevus: positiivsed ja negatiivsed küljed
ajaarvamise juurde, tegi Prantsusmaast monarhistliku riigi, võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi",mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Ta lõi Reini Liidu, aastal 1806, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille eestkostjaks sai Napoleon.Hiljem liitusid ka teised Saksa liidu, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu, populaarsus sõdurite seas, Tema enda andekus ning isiklikud ambitsioonid ning mõnes mõttes ka katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused.
tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita. Austerlitzi lahing Austerlitzi lahingu käik 7. September 1812 Venemaal, Borodino lähedal. Napoleoni juhitud Prantsuse vägede ja Mihhail Golenistsev-Kutuzovi juhitud Venemaa Keisririigi sõjavägede vahel. Venemaa sõjakäigu jooksul oli Napoleon kaotanud kolmandiku oma vägedest haiguste ja muude raskuste tõttu. Kutuzov oli väga andekas vähejuht, kes võttis Napoleoni Borodino all vastu. Lahingu võitis siiski Napoleon, kaotades 30 000 meest, samas kui vene väed
,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele. Suura revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku. Napoleon pälvis erisuguseid hinnanguid. Miljonid olid temast vaimustuses, paljud aga vihkasid teda. Sellele vaatamata oli ta kahtlemata andekas inimene. Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta oskas ka väga hästi valida abilisi ja tal oli väga hea mälu, mida ta armastas demonstreerida
Aasta märtsis prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad liitusid temaga. 20. Märts saabus Napoleon Pariisi. Päev enne seda oli kuningas, Louis XVIII koos oma kaaskonnaga põgenenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Algas uus sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud, sõlmiti uus liit. Liitlastel oli kohe võimalus välja panna suured sõjajõud üle 700000 mehe. Napoleonil oli aga mitu korda vähem mehi. Liitlaste ülekaal saigi saatuslikuks ning 1815. Aastal juunis Brüsseli lähistel Waterloo lahingus purustati Napoleon. Selleks ajaks oli ta võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele. Ta suri seal 1821. Aastal, 1840. Aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkfaagi. VIINI KONGRESS Toimus 1814.-1815 aasta suvi
Usuvabadus Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused Hävitati religioossed sümbolid Vaimulikel anti korraldus kiiresti abielluda Majandus Prantsuse panga rajamine Mindi üle turumajandusele 5. Kas napoleoni riigipöördeta oleks Prantsuse revolutsioon võinud jätkata? Ei, arvan et revolutsioon oleks ise kadunud ja keegi oleks Napoleoni asemel võtnud 6. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada? Ta arvestas rahva arvamusega Tal oli väga suur ja hea armee Muutis ümber seadusandluse 7. Miks ei suutnud Napoleon lõpuks siiski oma võimu hoida? Suur armee hävis venemaal Liitlaste sõjaline ülikool Napoleon ei suutnud taastada sõjalist edu Koalitsioonipartnerite jõud olid tugevamad 8. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos.
halastamatu. Napoleonist isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763 1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760 1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791 1847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811- 1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: · Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: · Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga · Hélène Napoleone Bonaparte (18161910), suhtest Albine de Montholoniga · Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (18051895)
kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema selle pärast. Lõpetamise järel asus ta edasi õppima École Militaire'i Pariisisi. Ta armus Josephine’i ja abiellus temaga. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha ja abiellus teise naisega. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest. Kõigest sellest võin järeldada, et Napoleon oli tark ja haritud mees. Tal oli hea mälu, kuna teadis peast paljude oma sõdurite nimesid. Samas oli ta küllaltki kalgi südamega, kuna suutis oma naise lastetuse tõttu maha jätta. Napoleoni töövõime oli suur. Ta suutis tegeleda korraga mitme tähtsa asjaga. Napoleon oli lühike, kuid füüsiliselt üsnagi vastupidav. Selle tõestuseks on, et kui ta soovis end mürgitada sellise koguse mürgiga, mis
Ühiskonnast püüti välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju. Religioosseid sümboleid hakati hävitama. 13. Miks hakati just Prantsuse rev sündmustega seoses rajama kunstimuuseume, arhiive ja raamatukogusid jms? - Kuna revolutsiooni käigus hävitati väga palju endist kultuuripärandit. See ei meeldinud rahvale, mistõttu hakatigi rajama kunstimuuseume ning arhiive, et kultuuripärandit kuskil kaitsta ning hoida. 14. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada? - Rahva rahulolematus võimul olijate vastu. Populaarsus sõdurite seas. Tema andekus ning tema isiklikud ambitsioonid (tahe midagi korda saata; sihikindlus). 15. Miks ei suutnud Napoleon oma võimu hoida? - Läks liialt auahneks ning astus mitmete liialt tugevate Euroopa valitsejate vastu sõtta. Kontinentaalblokaadi tõttu sattusid mitmed Euroopa riigid raskustesse, mis põhjustas suurt rahulolematust ning
1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid Napoleonil oli vastu panna ainult 200 000 meest. Liitlaste sõjaline armee purustas taas Waterloo lahingus Napoleoni. Napoleon sai võimul olla kõigest 100 päeva. Ta saadeti Püha Helena saarele kus ta 1821 aastal suri. Napoleoni surnukeha toodi 1840 aastal Pariisi ja pandi Pariisi invaliidide kirikusse sarkofaagi.
kasutada ja rünnata Prantsusmaad. Kindlasti oli Prantsuse revolutsioon tähtis, sest lõpuks kukutati kuninga võim ja kuningriigist sai vabariik. "Euroopa Napoleoni sõdade ajal" Moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, protektoriks sai Napoleon ise. Reini Liit pidi osalema vallutussõdades, vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Inglismaast kujunes Prantsusmaa peamiseks vastaseks, sest Inglismaal oli tugev laevastik ning Inglismaa oli saarestik. Napoleonil polnud piisavalt tugevat armeed, et vallutada Inglismaa. Austria ja Preisimaa olid Prantsusmaa liitlased. Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias. Ebaõnnestus Inglismaal. Napoleon tuli 100 päevaks uuesti võimule, kus ta kukutati ja saadeti Püha Helena saarele. Kuidas sattus Napoleon Elba saarele?
vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Ta õppis Brienne sõjakoolis ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Temast sai suurtükiväe ohvitser. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa oli surnud ja perekond elas vaesuses. Prantsuse revolutsiooni alguses naases ta tagasi Korsikale ja võitles Korsika revolutsiooni nimel. Bounpartest sai aktiivne jakobiin, mis mõjus tema karjäärile hästi. 1793. aastal tekkis Napoleonil terav konflikt Korsika separistidega ja ta oli sunnitud pagema Prantsusmaale. 1793. aastal aitas tema sõjaline tarkus vallutada Toulani inglaste käest ja ta ülendati brigaadi- kindraliks. Aastatel 1795-1799 osales ta mitmetes sõdades. Hakati uskuma, et ta suudab revolutsioonijärgse ebastabiilsuse asendada tugeva valitsusega. Pärast Egiptusest naasemist hakkas ta kõrvaldama Direktooriumi. Selleks kulus tal kaks aastat
ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. Napoleon sai aru, et nii ta Inglismaad alistada ei suuda, ning otsustas Inglismaa põlvili suruda majandusblokaadiga. Tal ei õnnestunud blokaadi täielikult kontrollida, mistõttu levis salakaubandus. Napoleon üritas igatepidi aga Inglismaad vallutada, aga ta ei suutnud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna ja kunas asi rahule jätta. Napoleonil oli ka mitu tulusat vallutuskäiku. Inglismaa rahule jätnud, suundus Napoleon vallutama Preisimaad, mille ta ka endale sai ja seejärel saavutas hiilgava võidu Venemaa vastu, Austerlitzi lahingus. Sellest võidust sai ta Austria Prantsuse e. Tilsiti rahulepingu. Napoleon tõestas end hea ja tugeva väejuhina. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut
1804- Napoleon kuulutas end keisriks. Võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1807- Tilsiti rahu... Venemaa ja Prantsusmaa jagasid omavahel ära Euroopa. 1813- Saksamaa vabanes võõrvõimust 1814- liitlasväed vallutasid Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Elba saarele. 1815- Napoleon lahkus Elba saarelt 1100 mehega ja maabus Prantsusmaa lõuna rannikul. Ta tõusis troonile 100 päevaks. Ta tahtis uut rahulepet aga teised polnud sellega nõus. Tekkis sõda. Napoleonil oli vaeval 200 000 tuhat meest kuid 7. Koalitsioonijõul üle 700 000 tuhande. See Waterloo lahing saigi otsustavaks. 1815 aastal purustasid koalitsioonijõud Napoleoni väed. TA saadeti Atlandi ookeani saarele kus ta suri aastal 1821. Napoleon 1804 aastal kuulutas end keisriks. 1804 aastal võeti kasutusele Tsiviilkoodeks mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ees ning kiriku lahutamine riigist. Katolik usk kuulutati enamiku Prantslaste usuks
ule. 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagnud. Napoleon tegi kohe Euroopa riikidele sõlmida vaherahu, kuid sellega ei nõustutud. See tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud. Sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon, millega liitusid ka mitmed teised Euroopa riigid. Liitlastel oli välja panna 700 000 meheline arme. Napoleonil seevastu aga ainult 200 000 meheline armee. Liitlaste sõjaline ülekaal saigi otsustavaks. 1815. aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed. Napoleon oli olnud troonil sada päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti kaugele Atlandi ookeanis asuvale tühjale Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. 1840 aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. Kokkuvõte
Isiklik elu Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (17601794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (18111832), 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I 2. http://www.director.ee/napoleon-mees-kes-muutis-euroopat/ 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/napoleon_kauraare.htm
See selgub järgneva paari lehekülje jooksul. Romaani peategelane oli üks neid inimesi, kellele kogu elu vältel tundus, et talle on lubatud rohkem kui teistele inimestele. Ta teadis, et selle tunde olemasolu on aluseks ajaloo suurinimeste oskusele ja julgusele pöörata pilk ühiskonna stagnatismist välja, otsida uusi lahendusi ning neid katsetada, enne kui nende headus on kindel. Ainult et Raskolnikovil tõusis veendumusest oma "äravalituse" kohta sama palju "tulu" kui Napoleonil või mõnel teadlasel, kes katoliikluse ainuvõimu ajal püüdis oma kaasaegsetele tõestada, et maakera on ümmargune. Rodioni pea oli täis uusi ideid ja vihkamist oma ajastu inimeste õeluse, pealiskaudsuse, materialismi, praktiliselt kogu nende loomuse suhtes. Ta põlgas korraga nii paljusid nähtusi, et see tundus juba naeruväärne ja muutis raskeks mõista, kas ta oli vaene seepärast, et seda kõike kritiseeris, või hoopis kritiseeris sellepärast, et oli vaene.
Teose sisu võib käsitleda kui NSVL ajalugu, revolutsiooni, entusiasmi, millega tolleaegsed inimesed, teoses loomad hakkasid üles ehitama uut elukeskkonda. Olulisemad tegelased, loomad: Sead: Major, pani loomadele pähe mõtte, et midagi tuleks muuta, ta seletas, et kõik loomade hädad on tingitud inimesest. Kõik inimesed on vaenlased ja loomad on seltsimehed. Kuna Major oli vana kult, suri ta ühel päeval une pealt. Lumepall ja Napoleon oli juhid, konkurendid, hiljem õnnestus Napoleonil Lumepalli farmist ära ajada ja täielikult võim endale haarata. Kiunats oli Napoleoni kannupoiss, kes viis teistele loomadele töökäsud kätte ja seletas neile ideoloogiat ja uusi põhimõtteid. Tööhobused Tümpsa ja Ristik. Ristik oli keskealine mära, Tümpsa aga suur, kindlameelne ja tohutult töövõimekas hobune. Tümpsa tegi kogu teose vältel kõige rohkem tööd ja hiljem, kui ta haigestus, viidi ta Napoleoni käsul loomade haiglasse st. keedeti liimiks.
*tegelik (sõjal) võim oli bonaparte kontrolli all *põhiseadus Napoleoni dikteeritud *põhiseaduse kohaselt on Napoleon võrreldes teistega kõige tähtsam Kontinentaalbl. kuulutati Ingl nõrgestamiseks. Ingl sõltus sisseveetavast toorainest. Miks Napoleon ei kuulutand end keisriks kohe pärast 18. Brümääri pööret? Vabariigiaegsed arusaamad oleks veel tugevad ja au sees ja keisrivõimu väljakuulitamine oleks tähendanud Napoleoni autoriteedi langust. Napoleonil puudusid struktuurid, kudias oma võimu teostada. MÕISTED Assignaat-revolutsiooni aegne paberraha Asutav Kogu- Rahvuskogu ümbernimetus, millega rõhutati soovi luua uus kord Bastille' kindlus- oli 14.- 18. sajandil kindlus Pariisis, mida kasutati ka vanglana Departemang-suurim administratiivterritoriaalne üksus(maapiirkond) Direktoorium-valgekaartlikud valitsused,kes toimisid imperalistlike interventide käsilastena Generaalstaadid- olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal
mõju avaldada. Lisaks kõigele põdes ta ailuroobiat (ailuroobia on hirm kasside ees). 3.2. Naised ja lapsed 1796.aastal abiellus Napoleon 1. Korda Joséphine de Beauharnais'ga. Nende abielu kestis 14aastat. Nad lahutasid 1810. aastal Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811-1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: · Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: · Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga · Hélène Napoleone Bonaparte (18161910), suhtest Albine de Montholoniga · Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (18051895) 3.3
languseni. 5. Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97) Alguse sai langus nurjunud sõjakäigust Venemaale 1812, sellele järgnesid lüüasaamised Saksamaal 1813.a. koalitsioonivägedele (Venemaa, Preisi, Inglismaa, Austria jt). Napoleoni võim langes 1814. aastal, kui liitlasväed vallutasid Pariisi. Siis loobus Napoleon troonist ja ta saadeti asumisele Vahemeres asuvale Elba saarele. 1815.a.õnnestus Napoleonil uuesti Prantsusmaal võim haarata, kuid ei suutnud luua piisavalt tugevat armeed, et saada võitu koalitsioonivägedest. Lõplikuks Napoleoni languseks sai Waterloo lahing 1815. aastal, kus ta kaotas inglastele-venelastele- austerlastele-sakslastele. Ta loobus uuesti troonist ja saadeti Püha Helena saarele (Atlandi ookeanis), kus ta 1821. aastal suri. 6. Kuidas iseloomustada Napoleoni rolli Euroopa ajaloos? (lk 97) Napoleon oli suur väejuht ja riigimees
Corday, Marat oli parajasti kodus haige saadikud laiali. Hiljem koguti mõned ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) neist kokku, et nad tunnistaksid eneste Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja laialisaatmist ning Napoleoni kutsusid oma poolehoidjaid selle isikuvõimu algust. Oli viidud läbi mõrva eest kätte maksma.Kõrgem sõjaline riigipööre ning selle peamisel Olevus- poliitika ja jumala liitmine, korraldajal Napoleonil polnud mingit ajupesu.Direktooriumi aeg 1795- kavatsust saadud võimu enam kellelegi 1799, algas peale Robespierre surma- loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus jakobiinid kukutati.1795- uus tegelik võim kuulus esimesele konsulile põhiseadus- taastati varanduslik Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri tsensus ning vabaturumajandus. See riigipööret loetakse enamasti ka oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
See pidi aitama vabaneda kõhukinnisusest, mis on samuti arseenimürgistuse tunnus. Kalomel ja orzaad ühinesid Napoleoni maos, muutudes tapvaks mürgiks elavhõbedatsüaniidiks. Sel õhtul saabus lõpuks kriis. Napoleoni viimased tunnid olid väga vaevarikkad. Äge higistamine tõi kaasa voodiriiete pideva vahetamise. Siis kaotas Napoleon teadvuse. Ta suri 5. mai õhtul 1821 aastal. Dr. Antommarchi sooritas lahkamise. Ta avastas, et Napoleonil puudusid ihukarvad ka see on tüüpiline arseenimürgistuse sümptom. 8 PILTE NAPOLEONIST 9 KOKKUVÕTE Napoleoni elukäik on võib-olla kõige erutavam ja kõige muinasjutulisem, mis üldse teada. Temast kirjutatud raamatuid on tubli raamatukogu jagu ja lõppu ei näi tulevat. Isegi kui ühtki ajaloolist tõika enam ei lisanduks, tahab iga põlvkond Napoleoni lugu kuulda oma sõnadega ja oma vaatevinklist
truudusevanne. Prantsuse kalvinistid, luterlased ja juudid said endale usuvabaduse, mis jäi kehtima 1905. Aastani. Vatikanis tunti end pärast konkordaadi sõlmimist hästi. Paavsti emotsioonid olid ülevad: mõelda vaid, maailma võimsaim valitseja peab läbirääkimis paavstiga. See tõstis meeleolu: meid teatakse, tuntakse kui mõnda suurriiki. Sellest tundest sai roomakatoliku kirik uut poliitilst jõudu. Kuid Napoleonil olid palju auahnemad plaanid, kui Vatikanis osati arvata.Napoleon soovis, et paavst toetaks ka tema poliitilisi otsuseid, millega ta soovis paavsti endale allutada ka poliitiliselt. Kui sellega ei nõustutud, vallutas Napoleon 1808. Aastal Vatikani ja liitis selle Prantsusmaa keisririigiga. Paavst viidi üle Pariisi ja ta jäi sinna Napoleoni troonilt eemaldmiseni, pärast mida pöördus Pius VII 1814. Aasta mais tagasi Rooma. Pius VII avaldas
vabariigi käest Prantsusmaa okupatsiooni ja halduse alla. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema Napoléon Bonaparte'i vastu. Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel 21. juulil 1770 katoliku kiriku Ajaccio katedraalis. Õed ja vennad Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: Maria Anna (17671768) Giuseppe (17681844), Napoli kuningas 18061818 ja Hispaania kuningas 18081813 Maria Anna (sündis ja suri 1771) Luciano (17751840), Canino ja Musignano vürst Elisa (17771820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna, Compignano krahvinna Luigi (17781846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv Paolina (17801825), Guastalla hertsoginna
Napoleoni vägesid. Taganemisest tingitud ebapopulaarsuse mõjul aga määras Aleksander I Vene vägede ülemjuhatajaks 20. augustil jalaväekindrali Mihhail Kutuzovi. Vene sõjavägi jätkas ka Kutuzovi juhtimisel taktikalist taganemist ning taganemis käigus jäeti 1812. aasta talvel maha Moskva, mis ka põletatud maa taktikat kasutades süüdati, et mitte jätta Prantsuse vägedele provianti ning elamisvõimalusi. 7. septembril peeti Borodino lahing, mille järel Vene väed taandusid, kuid Napoleonil ei õnnestunud neid purustada. Miri lahing, 9.–10. juuli 1812 Saltanovka lahing, 23. juuli 1812 Ostrovno lahing, 25. juuli 1812 Vitebski lahing, 26.–27. juuli 1812 Kljastitsa lahing, 18. vkj (30) juuli – 20 juuli (1. august) 1812 Smolenski lahing, 16.–18. august 1812 I Polotski lahing, 17.–18. august 1812 Valutino lahing, 18. august 1812 Borodino lahing, 7. september 1812 Prantsuse väed hõivasid Vene vägede poolt mahajäetud Moskva, 14. september 1812
Alguses edeneb elu farmis hästi, toimuvad miitingud, kus esitatakse ettepanekuid ja loomadel on hääletusõigus. Lumipall õpetab loomadele tähti ja lugemist, Napoleon võtab koertelt Jessielt ja Kellukalt kutsikad, et neid ise animalismi põhimõtete järgi üles kasvatada. Härra Jones ründab koos teiste farmeritega Loomade Farmi, aga loomad on taas edukad ja tõrjuvad inimesed minema. Lahing nimetatakse Lehmalauda lahinguks. Aja möödudes tekkivad Napoleonil ja Lumipallil erimeelsused farmi tuleviku üle ja nende vahel algab võitlus võimu pärast. Lumipall koostab plaani ehitada farmile tuuleveski, millele Napoleon resoluutselt vastu on. Hääletusel, mis on korraldatud otsustamaks tuuleveski üle, peab Lumipall kirgliku kõne veski toetuseks. Napoleon räägib lühidalt ja peale Lumipalli võidukat kõnet toob kuuldavale kiunatuse, mille peale tormavad sisse tema poolt üles kasvatatud koerad ja sööstavad Lumipalli poole
novembril (19. brümääril) 1799, läks Napoleon koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, et sundida seda tema riigipööret tunnustama ja rahumeelselt laiali minema. Kuid saadikud keeldusid ning püüdsid Napoleonit koguni vangistada. Seepeale ajas Napoleoni alluv, tulevane marssal Joachim Murat saadikud laiali. Hiljem koguti mõned neist kokku, et nad tunnistaksid eneste laialisaatmist ning Napoleoni isikuvõimu algust. Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. KOKKUVÕTE Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tänapäeva uurijate arvates tõsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle üle, kas seda saab võtta ühtse sündmusena
kalomeli. See pidi aitama vabaneda kõhukinnisusest, mis on samuti arseenimürgistuse tunnus. Kalomel ja orzaad ühinesid Napoleoni maos, muutudes tapvaks mürgiks elavhõbedatsüaniidiks. Sel õhtul saabus lõpuks kriis. Napoleoni viimased tunnid olid väga vaevarikkad. Äge higistamine tõi kaasa voodiriiete pideva vahetamise. Siis kaotas Napoleon teadvuse. Ta suri 5. mai õhtul 1821 aastal. Dr. Antommarchi sooritas lahkamise. Ta avastas, et Napoleonil puudusid ihukarvad ka see on tüüpiline arseenimürgistuse sümptom. Tuleb rõhutada, et kõik need tõendid on kaudsed. Keegi tappis Napoleoni ja kõige tõenäolisem kahtlusalune on de Montholon. Kui de Montholon oli tõesti süüdlane, kas ta toimis kõrgema võimu korralduste kohaselt? Oli ta Briti valitsuse ja Louis XVII agent? Nii Bourbonid Prantsusmaal kui ka inglased soovisid Napoleoni areenilt kadumist, mõlemal poolel olid selleks omad mõjuvad põhjused. Üks on aga kindel:
Väejuhtidest rtäägib ta nii Kutuzovist kui napoleonist. Tolleks ajals oli kutuzov vana mees, jäi sageli tukkama, aga vaatamata sellele on Tolstoi teda kujutanud sooja ja lihtsa inimesena. Sõjaplaanide koostamisel lähtub ta kaugemast eesmärgist-võidust Napoleoni üle. Ei pea vajalikuks mehi saata mõttetusse surma, tema mõte oli Moskva maha jätmine, sest ta ei näinud mõtet astuda Napoleoni vägeda vastu. Väljendab patriotismi Venemaa eest võitlemisel ja ei saa aru, miks Napoleonil oli vaja tulla sinna. Vastukaaluks, Napoleon, kes kujutab üheltpoolt uuenduslikku ja Euroopat vabastavat kuju, teisalt teostab oma egoistlikku maailmavallutusplaani. Kuzutov oli pigem rahva esitaja. Perekond ja parv Perekonna näidiseks oli Rostovide pere. Tegemist on kõrgaadlike hulka kuuluva perekonnaga, kes kehastab kõiki positiivseid väärtusi, armastus, hoolivus, üksteise toetamine, suuremeelsus, loomulikkus, külalislahkus
brümääril justkui juhuse tahtel tema ja veel kahe konsuli käes, mis tähistas Napoleoni ajastu algust. On ilmselge, et kogu selle otsustamatuse ja riigi nõrga organiseerimise juures oli loomulik, et tõusis esile karismaatiline isiksus. Napoleonile mängis võimu kätte just seesama poliitiline käärimine, mis vankus kord paremale ja vasakule, kuid järjest enam vana korra taastamise poole. Vabariik oli hukkumas. Jälle võib tõmmata paralleele Caesari Roomaga, kuigi Napoleonil oli trumbiks pisut ebastabiilsem riik. Kuigi Caesar tapeti tasuks oma ainuvõimu ihaluse pärast, ei olnud see Napoleoni saatus. Kuigi mõlema mehe puhul võis öelda, et nad olid oma riigi viinud just sellesse seisu, millest tagasi pöörduda oli võimatu. Napoleonist sai viie aasta möödudes Prantsusmaa diktaator. Ta koondas kõik kolm revolutsiooniaegset konstitutsiooni nn. Napoleoni koodeksiks, mis on siiani
Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele. 1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsi algul Prantsuse rannikul, 20. Märtsil saabus Pariisi. Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington. Pagendamine Püha Helena saarele. Surm 1821 Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s V: 1642 kuningas püüdis arreteerida 5 parlamendisaadikut. Kaks leeri: Kuninga toetajad - aadlikud ja anglikaani kirik Parlament kaupmehed, keskkiht, puritaanid. Parlamendi väejuht Oliver Cromwell. Ümarpead. Charlesi arreteerimine. Kohus. Süüdistus riigi ja rahva reetmises. 19. Mail 1649. Aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks.
arreteerimine 1803, d’Enghieni hertsogi hukkamine). 3 18 sajandil tooni andnud limiteeritud sõjategevuse asemel praktiseeris Napoleon enam- vähem totaalset sõda (toonaseid võimalusi arvestades). 4 Ülepea oli Napoleoni poliitika esmajärjekorras militaarne – vastupidiselt traditsioonilisele oli Napoleoni diplomaatia allutatud sõjalistele eesmärkidele (vrd Clausewitz) Samas näib, et Napoleonil puudus selge ettekujutus oma kaugematest eesmärkidest. Tema poliitika oli dikteeritud pigem hetkevajadustest (shl sõjalistest) kui mingist grand designist. Saavutades küll olulist edu, kurnas Napoleon ajapikku Prantsusmaa välja, tegemist oli nn imperial over-strechiga (so suur tükk ajas suu lõhki). Napoleonile sai saatuslikuks, et vaatamata sõjalisele edule, ei suutnud ta luua poliitilist stabiilsust, iga võit ja Prantsusmaa võimu kasv tõi
Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia. Egiptuses läks esialgu edukalt, aga põhimõtteliselt oli see mõttetu ja suur raharaisk. !! Tänapäeval on see aga toonud kaasa egiptoloogia, ehk egiptuse uurimse.Kaevati välja haudu ja uuriti muumiaid. Samas oli see ka nende haudade jms rüüstamine. Sajandi lõpus muutus ta ajaloolaste peamiseks paigaks tänu Napoleonile. Tohutult oli Napoleon vaimustunud Egiptuse püramiididest. Samas tekkisid seal Napoleonil ka suured probleemid. Inglismaa ei saatnud oma sõjavägesid Egiptusesse, kuna see oleks toonud suurt rahalist kahju.Ise ei tahteud rünnata vaid provotseeriti Prantsusmaad, et see ründaks. Inglismaa tegi Vahemerre blokaadi ja lõikas ära Prantsusmaa armee varustamise.Kui asi läks kriitiliseks tegi Napoleon midagi hullu ja põgenes tagasi Prantsusmaale võttes kaasa vaid paarkend meest. Blokaadil jäi ta kahe silma vahele. Prantsusmaale jõudes ei saanud direktoorimum teda takistada. 9
Napoleon lasi koostada tsiviilkoodeksi (1802), mis reguleeris varalisi suhteid inimeste vahel. Sinna oli näiteks ka kirja pandud, et tunnistatakse tsiviilabielu ning lahutus oli lubatud. Abielus ei olnud mees ja naine võrdsed. Võrdsust polnud ka isa ja laste suhetes. Töölise ja peremehe vahel ei olnud võrdsust. Siis võeti vastu kriminaalkoodeks (1811). Töölisi käsitleti kui potentsiaalseid kurjategijaid, ohuallikad. Välispoliitika: a) moodustati koalitsioone Napoleoni vastu. Napoleonil õnnestus alistada kõik Prantsusmaa revolutsiooni aegsed vaenlased välja arvatud Inglismaa. Tema kohta on öeldud, et ta oli omaajastu parim väejuht. Tal oli ka kasutada massiarmee. Kehtis sõjaväe kohustus. Tal õnnestus moodustada elukutseline tugev sõjavägi, mis oli ka ustav. Aga aja jooksul muutus sõjavägi halvemaks ja seotus Napoleoniga kahanes. Ta tahtis purustada oma vastased ükshaaval.
salaja oma lähikondlaste ja 1100 sõduriga Elba saarelt , 1815.a. märtsis maabus Napoleon Prantsuse rannikul. 20.märts saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaslastega pealinnast pagenud. Napoleon tegi ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega Euroopa ei leppinud. Inglismaa, preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud ning sõlmiti kualitsioon Prantsusmaa vastu. Liitlased suutsid kokku koguda ligi 700 000 mehe. Napoleonil ainult 200 000-mehelise armee. 1815.a. juunis Brüsseli lähistel toimus Waterloo lahing, kus purustasid liitlased Napoleoni väed. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Atlandi ookeanis asuvale Püha Helena saarele, kus ta 1821.a. suri. 1840.a. toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. Pilet nr. 2 ; (2) 1802.a. võeti Eestimaal vastu esimene talurahvaseadus, mis sai tuntuks esimese sõna ,,Iggaüks..." järgi.Seaduses manitseti talupoegi
annaabi.ee 
