Loomade farm (3)

Kuressaare Ametikool
Karl Org

KP 23

George Orwell

LOOMADE FARM
1984
"Loomade farm ja 1984” ( sarjast PUNANE RAAMAT ) on Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.
“ Loomade farm” jutustab loomadest, kes ajavad minema farmi omaniku Jonesi ja hakkavad ise oma elu korraldama . Esialgu loodavad nad elada põhimõttel, et kõik loomad on võrdsed, hiljem selgub , et on võrdsemaid loomi, kes hakkavad valitsema teiste nn. tööloomade üle. Kujuneb välja nii töölisklass kui valitsev klass. Teose sisu võib käsitleda kui NSVL ajalugu, revolutsiooni, entusiasmi, millega tolleaegsed inimesed, teoses loomad hakkasid üles ehitama uut elukeskkonda.
Olulisemad tegelased, loomad:
Sead: Major, pani loomadele pähe mõtte, et midagi tuleks muuta, ta seletas, et kõik loomade hädad on tingitud inimesest. Kõik inimesed on vaenlased ja loomad on seltsimehed. Kuna Major oli vana kult, suri ta ühel päeval une pealt. Lumepall ja Napoleon oli juhid, konkurendid, hiljem õnnestus Napoleonil Lumepalli farmist ära ajada ja täielikult võim endale haarata. Kiunats oli Napoleoni kannupoiss, kes viis teistele loomadele töökäsud kätte ja seletas neile ideoloogiat ja uusi põhimõtteid.
Tööhobused Tümpsa ja Ristik . Ristik oli keskealine mära, Tümpsa aga suur, kindlameelne ja tohutult töövõimekas hobune. Tümpsa tegi kogu teose vältel kõige rohkem tööd ja hiljem, kui ta haigestus, viidi ta Napoleoni käsul loomade haiglasse st. keedeti liimiks.
Eesel Benjamin õppis loomadest kõige paremini lugema, ta oli Tümpsa sõber, farmi vanim ja tusaseim loom. Ta ei naernud kunagi, kuna ei leidnud selleks lihtsalt põhjust.
Kits Muriel oli samuti Tümpsa ja Benjamini sõber, pisut lihtsakoeline.
Valge mära Mollie , kes vedas kaarikut, lasi kõige enne farmist jalga inimeste juurde, ta ei teinud tööd nagu teised loomad ja ta igatses alati endale linte laka sisse ja suhkrutükke.
Lisaks oli veel lehmi, kanu , koeri, lambaid , kes määgisid just neid sõnu, mida sead neile ette ütlesid, nad ei suutnud oma peaga midagi mõelda.
Napoleon võttis hiljem koertelt ära nende kutsikad ja kasvatas neist endale valvekoerad.
Paari aastaga muutus vabade loomade elu täielikult, algul lubasid sead teistele loomadele, et kõik, mis nad toodavad tööga, kulub nende endi hüvanguks, lubati, et inimestega ei tee loomad mingit tegemist. Õige varsti sai selgeks, et asjalood on hoopis teist moodi, hullemini kui varem. Sead, eriti Napoleon sai ülemvalitsejaks, kes tegi loomadega mis tahtis, hukkas kui tahtis jne. Hiljem hakkas Napoleon elama inimese majas , magama tema voodis ja kandma tema riideid .
1984
On teose II osa. Veegi kummalisem kui Loomade farm
Tegevus toimub Okeaanias ajavahemikul ( vist 1984)
Tegemist on totaalse riigi kujutamisega, kummaline ajupesu, tõenäoliselt on jälle kujutatud NSVL inimeste elu, küll pisut fantastilisemas laadis.
Maailm on tol hetkel jagatud kolmeks : Okeaania; Euraasia ja Ida- Aasia , kes kõik omavahel kogu aeg sõdivad. Konkreetselt on kujutatud inimeste elu Londonis. Inimesed on jagatud proledeks, välipartei ja sisepartei liikmeteks . Proled on täiesti õigusteta isikud, välipartei liige elab sünnist surmani Mõttepolitsei silma all st. teda saab iga hetk kontrollida, mida ta teeb, millest mõtleb jne. Sisepartei on siis valitsev klass, kelle on kõik privileegid.
Teose kandev tegelane on Winston Smith, ta töötab Tõeministeeriumis, tema tööülesanneteks on ajaleheartiklite ümber kirjutamine vastavalt sellele, milline on hetkeline olukord Okeaanias, kustutatakse need inimesed ja sündmused mälust, keda pole enam vaja.
Okeaania kõige tähtsam persoon on Suur Vend ( tõenäoliselt Stalin ?? NSVL s).
Winstonil õnnestub hiljem leida endale sõbranna -Julia, kuigi armastus ja seks on keelatud, armuvad nad ja naudivad koos olemist paar kuud. Hiljem jäävad nad muidugi vahele ja viiakse Armastusministeeriumisse piinamisele.
Teoses on veel mõningaid tegelasi, kes mõne hetke pärast kaovad, kuna nad on ka liiga lollid või liiga nutikad ja nad likvideeritakse. Võiks nimetada veel Goldstein, kes peaks nagu olema opositsiooni juht; Syme, Winstoni töökaaslane, kelle tööks oli uuskeele välja töötamine. Winstoni naisest Kathrinet puudutatakse ka põgusalt. Antikvaar mr Charringot, oli see , kes andis Julia ja Winstoni mõttepolitseile hiljem üles.
Parsonsite pere elas Winstoniga ühes majas, hiljem jällegi andis Parsonsi seitsme aastane tütar oma isa mõttepolitseile üle. See lihtsalt käis tol ajal nii.
Keda sisepartei pidas vajalikuks, see hukati või kasvatati umber, et ühel hetkel ikka hukata.
Teose mõlemad osad olid väga kummalised, ma pole kunagi lugenud midagi taolist ja arvan, et ei loe ka .
INIMESE OLEMUS
“ Inimene ei teeni ühegi muu olendi huve peale iseenda.”
“ Ma ei usu, et Lumepall alguses reetur oli, ütles ta lõpuks. Mis ta hiljem tegi, on iseasi .”
“ Sigade ja inimeste vahel ei ole ega pruugi olla ükskõik millist huvide kokkupõrkamist. Nende pürgimused ja nende raskused on ühesugused.”
“ Väljas seisvad loomad vaatasi sealt inimesele ja inimeselt seale ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes.”
“ lapsed olid tänapäeval peaaegu eranditult kohutavad. “
VÄÄRTUSED
“ Teadus on tõestanud, seltsimehed, et piim ja õunad sisaldavad aineid, mis on absoluutselt vajalikud, et sead end hästi tunneksid. Meie, sead, teeme mõttetööd. “
“ Ära arva, seltsimees , et juht on mõnus olla! Otse vastupidi, see tähendab sügavat ja rasket vastutust.”
“ Ükski loom nende hulgas ei käinud kahel jalal. Ükski loom ei kutsunud mõnd teist looma “ isandaks ”. Kõik loomad olid võrdsed.”
HEAD MÕTTED
“ Tõeline õnn on kõvas töös ja vähenõudlikus elus, ütles ta.”
“ Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad kui teised.”
“ Härrased, lõpetas napoleon, ma panen ett juua sellesama terviseks , mis ennegi, kuid teistsuguses vormis. “
“ Inimese suurim vaenlane on tema enda närvisüsteem, mõtles ta.”
“ Niikaua kui inimolend jääb inimolendiks, on surm ja elu üks ja seesama.”
ELU MÕTE
“ Mõnikord pingutasid vanemad loomad oma ähmast mälu ja katsusid meelde tuletada, kas ülestõusu algajal , kui Jones oli äsja minema kihutatud, olid asjad läinud paremini või halvemini kui nüüd. Nad ei suutnud seda meenutada. Polnud midagi, millega nad oleksid oma praegust elu võrrelda võinud; neil polnud toetuda mule peale Kiunatsi arvuridade, mis näitasid alati, et kõik läheb üha paremaks ja paremaks.”
“ vabadus on vabadus öelda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest.”
ARMASTUS
“ Mälestus emast vaevas tema südant sellepärast, et ema oli surnud armastades , tema oli olnud liiga noor ja isekas, et teda vastu armastada , ja et kuidagimoodi, ta ei mäletanud kuidas, oli ema end ohvriks toonud oma isiklikule ja vankumatule arusaamale kohusetundest.”
“ Mida rohkem mehi sul on olnud, seda enam ma sind armastan .”
“ Ühe inimese armastamisest ei piisa: animaalne instinct, lihtne diferentseerimata iha- see on jõud, mis purustab Partei.”
“ Armastades kulutab inimene energiat ja tunneb end pärast seda õnnelikuna ega hooli enam millestki .”