Prantsuse revolutsioon - 11 küsimust ja vastust (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815

· Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus ­ võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 ­ Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad ­ vaimulike seisus kitsamas mõttes ­ munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged ­ koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa ­ anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast.

Ajalugu

3

docx

Suur Prantsuse revolutsioon

Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 ­ 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja

Ajalugu

2

doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON

Mõne ajapärast tundis rahvas, et jakobiinide võimulolek polnudki nii hea ja Robespierre ning ta kaaslased hukati. Jakobiinide diktatuur kukutati. See oli hea, sest ikkagi tapeti nii palju inimesi keda poleks tohtinud. 1795 aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus, see valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ja sellega taheti vältida isikuvõimu. Prantsusmaa oli endiselt vabariik. Revolutsioon hakkas aga taanduma, see oli mõjutanud ühiskonnas ja inimeste elus päris palju asju. Näiteks tunnistati ainult kodanlikku abielu, suleti enamik kloostreid, leib läks hästi kalliks, inimesed olid revolutsiooni ajal kannatamatud, mures, närvilised jne, ei räägitud nii viisakalt, sinatati ,,härra, proua" ja ,,preili" asemel. Rõhutati vooruslikkust, vähendati kiriku mõju ja prooviti välja juurida usku.

Ajalugu

6

doc

Prantsuse revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789­1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad

Ajalugu

2

doc

Ajaloo kontrolltöö

2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse.

Ajalugu

13

doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa

Ajalugu

11

doc

Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused...............

Riikluse alused

16

doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789­1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%

20. sajandi euroopa ajalugu

Kommentaarid (0)