Napoleon väejuhi ja valitsejana (0)

Napoleon väejuhina ja valitsejana

1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks ning parlament saadeti laiali. Sellest ajast peale tegi Ta palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, tegi Prantsusmaast monarhistliku riigi, võttis vastu „Tsiviilkoodeksi“,mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Ta lõi Reini Liidu, aastal 1806, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille eestkostjaks sai Napoleon.Hiljem liitusid ka teised Saksa liidu, v.a Austria ja Preisi.
Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu, populaarsus sõdurite seas, Tema enda andekus ning isiklikud ambitsioonid ning mõnes mõttes ka katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused.
Napoleoni sõdade peamine eesmärk oli levitada Revolutsiooniideid ning suruda neid jõuga teistele riikidele peale ning muidugi vallutada uusi maid.. Maismaal olid prantsuse väed edukad kuid Trafalgari merelahingus sai Prantsusmaa Inglismaalt lüüa. Pärast lüüasaamist otsustas Napoleon Inglismaad terroriseerida kontinentaalblokaadiga. Uue laevastiku ehitamine oleks läinud liiga kulukaks ning selleks ei olnud nii palju aega ka. Niimoodi lootis Napoleon Inglismaad alistada. See aga mõjutas kõvasti ka Prantsusmaad. Näiteks hinnad tõusid seitsme aasta jooksul kuni 300%. Samuti ei suutnud Ta täielikult blokaadi rakendada, sest Euroopas oli nõudlus Briti odavate kaupade järele. Salakaubandusest ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed . Kui Prantsusmaa võitis sõja Venemaa üle, oli too kohustatud liituma kontinentaalblokaadiga.
Venemaa ei suutnud andestada lüüasaamist Prantsumaa poolt ning samas ei suutnud Prantsumaa leppida sellega et Venemaa rikkus blokaadi ning tõstis tollitariife.1811 aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon koondas kokku Suure Armee kuid siiski lõppes Prantsusmaa jaoks sõjakäik katastroofiga. Suure Armee purustamine aga ei tähendanud Napoleoni sõjalist purustamist. 1815. aastal tegi Napoleon ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Inglismaa, Preisimaa , Austria ja Venemaa sõlmisid hoopis Prantsusmaa- vastase koalitsiooni. Napoleon sai lüüa Waterloo lahingus.