Napoleon I Bonaparte perekond ja suhted (0)

Napoleon I Bonaparte perekond ja suhted
Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsen tide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli shokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada Reini liit mis koosnes 16 Saksa riigist. Napoleonist sai Reini liidu eestkostja . Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdadeks ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. 1807 aastal lõppes Venemaa ja Prantsusmaa sõda Napoleoni hiilgava võiduga. Venemaa oli sunnitud rahu paluma.Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I ida- Preisimaal Tilsitis ning sõlmisid rahu ja liidu lepingu. Tilstis sõlmitud igavene sõprus oli Prantsusmaa ja Venemaa vahel ainult ajutine. Venemaa rikkus kontenintaalblokaadi ja Prantsusmaa ei olnud sellega rahul ning alustas sõjakäiku Venemaale. 1812 aasta 24 juulil asusidki teele Napoleoni väed milles olid kokku 450 000 meest ja sealjuures oli Venemaal vastu panna kõigest 350 000 meest. Venemaa teadis kindlalt ,et ta kaotab. Napoleoni väed olid jõudmas juba Moskva linna alla sellepärast ,et Vanemaa oli taganenud juba pikka aega. 120 km ennem moskvat olid ees Venemaa väed valmis lahinguks.
Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika , kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada . Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust . Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta kindluse alistamisel) Napoleon oli ka tujukas . Ta võis sattuda raevuhoogudess e, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.Jaffa
Napoleon oli tõesti erakordne ja sellest annavad tunnistust nii tema muutused sõjaväekorras (joonetaktika asendamine ründekolonnide ga ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada) kui ka tema oskused meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikade sse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada...
Pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aasta juunis leidis Napoleon end taas kord välja saadetuna. Enne Waterlood oli ta pagenduses Elba saarel. Nüüd oli ta saadetud kaugele Saint Helenale. Siin oli Napoleoni peamine vaenlane igavus. Endist imperaatorit huvitas vaid üks asi ja see oli tema ise.
Kuhu iganes Napoleon vaatas, aitasid pilgu eest läbi vilksatavad Briti sõdurid meenutada tema langust, kuigi valvurid andsid oma parima , et teha ta elu meeldivaks. Et ta tunneks end mugavalt ja hästi, sisustati tema jaoks vannituba, ruum raamatute ja kaartide jaoks ning suur võõrastetuba. Teda ümmardasid 20 teenijat. Tema kokk valmistas kunstipäraseid maiustusi. Toitu serveeriti portselanilt ja hõbeliudadelt. Napoleon sõi hästi oma viimaste päevadeni, ja suri priskena. Selles polnud midagi ebatavalist, kui jätta kõrvale otsustav tõsiasi, et lahkamine määras surma põhjuseks maovähi. Maovähk on aga kurnav haigus. Sellest ajast peale on ajaloolased otsinud mõnda muud seletust tema surmale.
Et Napoleon suri ebaloomulikku surma, on peaaegu kindel. Kuid kes ta mõrvas? Kes see ka ei olnud, pidi ta viibima Saint Helena saarel ja Napoleoni lähedal. See ahendab kahtlusaluste nimekirja ainult kahele inimesele: Louis Marchand ´ile ja de Montholonile. Et Napoleoni oleks reetnud pühendunud sõber Marchand, on ebatõenäoline. Montholon aga võis oma isanda vastu vimma pidada. Pealegi Napoleoni testamendi tingimuste kohaselt sai just de Montholon suurima osa tema varast – mis oli selleks ajaks tohutu, 2,2 miljoni frangi suurune summa.
Tuleb rõhutada, et kõik need tõendid on kaudsed . Keegi tappis Napoleoni ja kõige tõenäolisem kahtlusalune on de Montholon. Kui de Montholon oli tõesti süüdlane, kas ta toimis kõrgema võimu korralduste kohaselt? Oli ta Briti valitsuse ja Louis XVII agent ? Nii Bourbonid Prantsusmaal kui ka inglased soovisid Napoleoni areenilt kadumist, mõlemal poolel olid selleks omad mõjuvad põhjused. Üks on aga kindel: tõenäoliselt ei lahene see müsteerium kunagi.
Napoleonil oli kaks naist Dzozefina Bogarne ja teine oli Maria-luiza Avstriskaia
Napoleonil ja Dzosefina Bogarnega last ei olnud aga Maria-Luiza Avstriskajaga oli üks laps kelle nimi oli Napoleon II Bonapart
allikad : http://www.annaabi.com/materjal-28851-napoleon -i
http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fkas_napoleon_murgitati_evelin.ht m