Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal võeti vastu USA iseseisvusdeklaratsioon ja mis oli selle sisu?
  • Millise sündmusega ja millal algas Prantsuse revolutsioon ?
  • Millise sündmusega ja millal lõppes Prantsuse revolutsioon?
  • Kuidas Napoleon võimule sai ja kuidas ta oma võimu kindlustas?
  • Millised kaks sõjaretke põhjustasid Napoleoni allakäigu ?
  • Millal ja kelle vahel toimus Leipzigi lahing?
  • Miks nimetatakse seda ka Rahvastelahinguks?
  • Millal toimus USA iseseisvussõda , kelle vahel see toimus ja milline oli selle tulemus? [lk 102—104]
    Iseseisvussõda toimus 1775–1783 Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel. Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.
  • Millal võeti vastu USA iseseisvusdeklaratsioon ja mis oli selle sisu? [lk 104]
    1776 Philadelphias kokku tulnud teine kontinentaalkongress otsustas luua oma regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni ( eluaastad 1732-1799). Kui Inglise kuningas ähvardas mässajatega arved õiendada, siis võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mille koostas Virginia plantaator Thomas Jefferson (eluaastad 1743- 1826 ). Sellega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks ning deklareeriti inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. Antud päeva tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana.
  • Millise sündmusega ja millal algas Prantsuse revolutsioon? [lk 112]
    18. sajandi lõpul valitses Prantsusmaal absoluutne monarhia . Ühiskond jagunes olmeks seisuseks. Aadlike ja vaimulike käes olid tähtsamad riigiametid ja kolmandik maavaldustest. Samuti ei pidanud nad maksma makse. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord halvenes. Pikad sõjad ja kuninga priiskav eluviis nõudsid suuri kulutusi. Aastatel 1787 ja 1788 tabas Prantsusmaad ikaldus . Et rahulolematust vähendada, kutsus kuningas 5. mail 1789. aastal kokku generaalstaadid, mida polnud 175 aastat tehtud (viimane kord olid nad koos olnud aastal 1614). Varasematel kooskäimistel oli olnud igal seisusel võrdne arv saadikukohti, kuid nüüd olid kolmanda seisuse osakaal muutunud tähtsamaks. Seega tuli kokku 300 vaimulike ja aadlike saadikut ning 600 saadikut kolmandast seisusest. Generaalstaatides ilmnesid saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda. Kui oli uba kuu aega möödunud viljatutes vaidlustes, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles ’st ja nendest sai Rahvuskogu . See oli kogu rahva esindusorgan , mille otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa vaimulike ja aadlike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks.
  • Millise sündmusega ja millal lõppes Prantsuse revolutsioon? [lk 116]
    9.–10. november – toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
  • Nimeta vähemalt kaks Prantsuse revolutsiooni tähtsamat tulemust. [lk 112—113]
    Kaotati absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Talupoegadest said maaomanikud ja tekkis rahvustunne. Valgustusideedega hakati väärtustama haridust ja inimese arengut.
  • Kuidas Napoleon võimule sai ja kuidas ta oma võimu kindlustas? [lk 116, 120]
    Napoleon naasis Egiptusest Prantsusmaale tagasi ja otsustas kõrvaldada Prantsusmaad juhtiva Direktooriumi ja asuda ise valitsema . Tal kulus kaks aastat, et Direktooriumist lahti saada ja pärast seda asus ta valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina, seejärel ainukonsulina. 1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks.
  • Kirjelda lühidalt kahte Napoleoni tähtsaimat reformi Prantsusmaal. [lk 120]
    Napoleon tahtis valitsemist sentraliseerida ehk, et kõik võim kuuluks talle ja tema ministritele. 1804. aastal võeti vastu tsiviilkoodeks mis asendas umbes 350 kohalikku seaduskoodeksit mille järgi Prantsusmaa õigust mõistis . 1786. aastal otsustas Napoleon et abielumehe või naise ees on võimsam. Abielunaisel ei lubatud ise lepingut sõlmida ja väga harva sai ka naine lahutada. Lapsed võisid abielluda vaid isa loal.
  • Nimeta vähemalt kaks Napoleoni tsiviilkoodeksi tähtsamat põhimõtet. [lk 120]
    Sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees.
  • Milles seisnes suurim muudatus Napoleoni-aegse Euroopa riikide elukorralduses? Kirjelda seda lühidalt. [lk 122]
    Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeks aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Haridus arenes. Kaubandustegevus õitses. Eluolu muutmine - muutused riietuses; uus ajaarvamine (kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine. Kultuuri edandamine -pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine
  • Millist aastat/sündmust võib pidada Napoleoni võimu kõrghetkeks ja miks? [lk 124]
    Napoleon saavutas leppimise Rooma paavstiga, kellega sõlmiti 1801.a. konkordaat (sobimus)
  • Kirjelda lühidalt Napoleoni vallutussõdade edu kahte peamist põhjust. [lk 124]
    Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada, vastast ühendusteedest ära lõigata. Ülihea vähejuht, massiarmee looja.
  • Millised kaks sõjaretke põhjustasid Napoleoni allakäigu? Põhjenda! [lk 126]
    Sõjaretk Venemaale. Borodino lahing. 1813 Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ja Napoleoni armee vahel.
  • Millal ja kelle vahel toimus Borodino lahing ning milline oli selle tulemus?
    Borodinos, Venemaal. Prantsusmaa ja Venemaa vaheline sõda. Kuigi Napoleonil õnnestus lahinguta hõivata Moskva, siis taandumisel kaotati külma, toidupuuduse ning pidevate Vene regulaararmee ja partisanide rünnakute tulemusena suurem osa armeest. Borodino lahingu võitja puhul ei ole ajaloolased senini üksmeelel: lääne autorid eelistavad Napoleoni ja venelased tõstavad pjedestaalile Kutuzovi. Vahetult pärast lahingut teatasid Kutuzov ja Napoleon mõlemad oma võidust.
  • Millal ja kelle vahel toimus Leipzigi lahing? Milline oli selle tulemus ja miks nimetatakse seda ka Rahvastelahinguks? [lk 126]
    Kuigi Napoleonil õnnestus lühikese ajaga armee taastada, sai ta 1813 Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ühendväelt lüüa. Reini jõest idasse jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimust ning peagi kandusid lahingud juba Prantsusmaa territooriumile. 1814 märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi ning Napoleon I sunniti troonilt lahkuma . Napoleon saadeti asumisele Itaalia rannikul olevale Elba saarele , kuid ta säilitas keisri tiitli .
  • Mida tähendab mõiste „Napoleoni sada päeva“ ja millega see lõppes? Dateeri sündmus. [lk 126]
    Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb .
  • Milline oli Napoleoni peamine eesmärk ja miks see teistele Euroopa riikidele ei sobinud? [lk 128]
    Napoleon tahtis olla suure impeeriumi ainuvalitseja. Teiste riikide esindajates tekkis mässumeelsus ja soov oma riiki kaitsta.
  • Vasakule Paremale
    Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon #1 Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon #2 Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon #3 Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marianad Õppematerjali autor
    Küsimused ja vastused kontrolltööks.

    Sarnased õppematerjalid

    Napoleon Bonaparte
    9
    rtf

    Napoleon Bonaparte

    Elulugu (kuni keisriks saamiseni) Sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal. Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete eest rojaliste mässu mahasurumisel Pariisis ülendati ta 1795. aastal diviisikindraliks. Ta juhtis 1796-1797 Prantsuse Itaalia armeeülemjuhatajana Põhja- Itaalias sõjakäiku ning sundis Austriat mitmetes lahingutes saadud võitudega sõlmima Prantsusmaale soodsa Campformio rahu. Ta algatas ka Egiptuse sõjakäigu (1798- 1799) ning juhtis seda. Paljud uskusid, et just tema suudab revolutsiooni-järgse ebastabiilsuse asendada tugeva valitsusega, ja tervitasid tema valitsema asumist rõõmuga kui Napoleon naasis Egiptusest Prantsusmaale tagasi ja otsustas kõrvaldada Prantsusmaad juhtiva

    Ajalugu
    Napoleon Bonaparte
    2
    sxw

    Napoleon Bonaparte

    Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal väikeaadlik Carlo Maria Di Bounaparte ja tema naise Maria Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana . Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korskale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga , Korsika rahvuslaste liidriga. Ta

    Ajalugu
    Napoleoni võimuletulek ja valitsemine
    12
    docx

    Napoleoni võimuletulek ja valitsemine

    Tallinna Muusikakeskkool Napoleoni võimuletulek ja valitsemine Tallinn 2015 Napoleon Buonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning oli vaesunud advokaatist Carlo Buonaparte ja Letizia Ramolino neljas, ja teine ellujäänud laps. Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli.

    Ajalugu
    Ajaloo kontrolltöö
    2
    doc

    Ajaloo kontrolltöö

    2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse.

    Ajalugu
    Prantsusmaa revolutsioon küsimused vastused
    3
    doc

    Prantsusmaa revolutsioon küsimused vastused

    1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid

    Ajalugu
    Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791-Viini kongress-Uued liidud
    3
    doc

    Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791, Viini kongress, Uued liidud

    1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kohale sõitis 216 Euroopa riikide esindajat. Suurematest riikidest jäi kõrvale vaid Türgi. Viini kongress oli koos 1815. aasta suveni. Peamised otsustajad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Presisimaa, veidi ka Prantsusmaa. Ilmnesid vastuolud kaardi korrastamisel ning ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uue Euroopa loomise põhimõtteid oli kolm. 1. Legitiimsuse põhimõte - sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia

    Ajalugu
    Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815
    8
    doc

    Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815

    · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus ­ võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 ­ Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad ­ vaimulike seisus kitsamas mõttes ­ munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged ­ koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa ­ anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast.

    Ajalugu
    Prantsuse revolutsioon
    5
    doc

    Prantsuse revolutsioon

    põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette ­ Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI ­ Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun