Ajaloo 8.kl kontrolltöö vastused (1)

1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser ? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90)
1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu „Tsiviilkoodeks“, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.
2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92)
Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast.
Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus
3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa – Tilsiti rahu.
3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94)
Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased ( Hispaania , Saksa alad – Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma , nt Austria, lühikest aega ka Venemaa). Allutatud aladele pani Napoleon valitsema oma sugulased ja sõbrad/ustavad kaaslased. Napoleon oli loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal ).
4. Iseloomusta Prantsuse – Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96)
Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust. Aleksander I tahtis Napoleonit hävitada, et oma häbi leevendada. Napoleon ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. 1812 . aasta juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, ta tahtis vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. Napoleon kaotas 1812. aasta sõja Venemaa vastu, see viis tema languseni.
5. Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97)
Alguse sai langus nurjunud sõjakäigust Venemaale 1812, sellele järgnesid lüüasaamised Saksamaal 1813.a. koalitsioonivägedele (Venemaa, Preisi, Inglismaa, Austria jt). Napoleoni võim langes 1814 . aastal, kui liitlasväed vallutasid Pariisi. Siis loobus Napoleon troonist ja ta saadeti asumisele Vahemeres asuvale Elba saarele . 1815.a.õnnestus Napoleonil uuesti Prantsusmaal võim haarata, kuid ei suutnud luua piisavalt tugevat armeed , et saada võitu koalitsioonivägedest. Lõplikuks Napoleoni languseks sai Waterloo lahing 1815. aastal, kus ta kaotas inglastele-venelastele-austerlastele-sakslastele. Ta loobus uuesti troonist ja saadeti Püha Helena saarele (Atlandi ookeanis), kus ta 1821 . aastal suri.
6. Kuidas iseloomustada Napoleoni rolli Euroopa ajaloos? (lk 97)
Napoleon oli suur väejuht ja riigimees . Ta oli ka geniaalne väejuht, kes võttis sõjapidamises kasutusele palju uuendusi .
Negatiivne: Napoleoni sõjad olid vallutussõjad ja nõudsid palju inimohvreid. Sõdade eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas.
Positiivne: Sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja vastuvõetud seadused (nt Saksamaal pärisorjuse kaotamine ja juutidele kodanikuõiguste endmine) said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Sõjad tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale Euroopas.
7. Miks ja millal toimus Viini kongress ? Millised olulisemad Euroopa riigid sellest osa võtsid? (lk 98)
1814.-1815.aastal. Napoleoni sõdade tulemusel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud ja võitjariikide arvates oli vaja seda „korrastada“ ehk oma tahtmist mööda ümber korraldada ja likvideerida Napoleoni põhjustatud segadus . Olulisemad osalenud riigid olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa (kõrvale ei jäetud ka Prantsusmaad).
8. Nimeta Viini kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted! (lk 98-99)
1. Seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte - Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate (valitsevate suguvõsade) võimu taastamine.
2. Tasakaalu põhimõte – ükski võitjariik ei tohi muutuda teisest tugevamaks. Selleks jagasid 4 peamist otsustajat omavahel maa-alasid.
3. Julgeoleku põhimõte – piirata Prantsusmaa võimalikku sõjakust, Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega.
9. Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103)
Kreeka kuulus 19. sajandi algul Osmanite impeeriumi ehk Türgi koosseisu. Türklased ahistasid kreeklasi (usuline tagakiusamine, karmid kohustused jne), seoses sellega (ja Prantsuse revolutsiooni ideede levikuga) vallandus 1820. aastail Kreekas ulatuslik ülestõus Türgi ikke vastu. Kreeklased saavutasid iseseisvuse ja lõid oma riigi (esialgu vabariigi, hiljem kuningriigi).
10. Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105)
Põhjused: üleüldine vaesus (kohati ka näljahädad), demokraatlike õiguste puudumine, võim oli koondunud kitsa aadlike ringkonna kätte (nõuti rahva ligipääsu võimule), sooviti põhiseaduste kehtestamist, Saksamaal ja Itaalias nõuti riigi ühendamist, Austria impeeriumi rahvad tahtsid vabaneda austerlaste võimu alt.
Tagajärjed: üldiselt suruti revolutsioonid maha, suurem osa nõudmistest jäi täitmata, kuid üht-teist siiski saavutati: nt nõrgenes absolutistlik riigikord , mõnel pool (nt Preisimaal ja Austria impeeriumis) kehtestati põhiseadused, sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused, Prantsusmaast sai vabariik, Austria keisririigist sai Austria-Ungari keisririik (st ungarlased said rohkem õigusi) jne.
11. Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108)
Inglismaad valitses kuninganna Victoria, aga ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga. Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes. Peaminister muutus poliitilise elu keskseks tegelaseks. Peamised parteid olid konservatiivid ja liberaalid .
12. Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109)
Iirimaa oli vaene piirkond, maa oli enamasti Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ja nende õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, ei tohtinud maad osta ega protestantidest inglastega abielluda . Katoliiklased võisid valida aga ise kandideerida Iiri parlamenti ei tohtinud. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste vastu mässu, see aga suruti veriselt maha. Inglased kaotasid Iiri parlamendi ja lootsid sellega iirlaste iseseisvumist takistada. Iirlased asutasid Katoliikliku Assotsiatsiooni ja selle tagajärjel tühistati katoliiklaste kitsendused. Oma olukorda üritati parandada ka väljarände abil (USA-sse).
13. Kuidas mõjutas USA laienemine läände indiaanlaste elu? (sh mõiste “reservaat”!) (lk 112)
Valgete massiline sissetulek muutis lääne indiaanlaste olukorda. Uusasukad hakkasid indiaanlasi oma tavadele, kommetele ja seadustele allutama. Tulemuseks olid verised konfliktid indiaanlaste ja kolonistide vahel. Indiaanlased ei suutnud vastu seista tulirelvadega varustatud ümberasujatele ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma . Neile nähti ette oma territooriumid – reservaadid.
14. Mille poolest erinesid üksteisest USA põhja- ja lõunaosariigid? (lk 114)
Lõunas olid põllumajanduse aluseks suurmajapidamised ehk istandused , põhiline põllukultuur oli puuvill ja kasutati väga palju sisseveetud neegerorjade tööd.
Põhjas orjust ei olnud. Põllumajandus tugines farmidele, kus kasutati farmeri ja tema perekonna tööjõudu. Kõik toodeti enda tarbeks. Turustati toodangut vähe. Tööstuslikult enam arenenud kui lõunaosariigid.
15. Mida kujutas endast orjuse probleem USA-s 19.saj. I poolel? Kuidas oli sellega seotud abolitsionistlik liikumine? (lk 115)
Teravnesid suhted põhja- ja lõunaosariikide vahel, sest puuvillakasvatuse laienemise tõttu oli orjus lõunaosariikidele majanduslikult tulutoov. (Ka farmerid ja vaesed valged toetasid orjust, sest kardeti, et vabastamise järel võivad neegrid hakata nendega maa pärast võitlema.) Põhjaosariigid olid üldiselt orjuse vastu.Abolitsionistliku liikumise eesmärgiks oli viivitamatult orjus kaotada. Abolitsionistid leidsid , et orjus on ühiskonnale kahjulik. Korraldasid neegerorjade põgenemisi lõunast põhjaosariikidesse.