Napoleon I - hea väejuht või halb kaotaja (2)

Napoleon I – Suur väejuht ja riigijuht
või
halb kaotaja?
Arutlus.
19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja?
Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema /tegutsema ja Prantsusmaad muutma . Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht.
Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud hinge milleski kellelegi alla jäämine.
Napoleon ei saanud Inglismaa vastu ka Saksamaa abiga. Ta liitis saksa väikeriigid kokku Reini liiduks ja hakkas ise seda juhtima . Peale saksamaa ühendamist Reini liiduks ja Prantsusmaa liitalaseks püüdis Napoleon vallutada Inglismaad. Kuid selles ta põrus. Inglismaa ja Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. Napoleon sai aru, et nii ta Inglismaad alistada ei suuda, ning otsustas Inglismaa põlvili suruda majandusblokaadiga. Tal ei õnnestunud blokaadi täielikult kontrollida, mistõttu levis salakaubandus. Napoleon üritas igatepidi aga Inglismaad vallutada, aga ta ei suutnud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna ja kunas asi rahule jätta.
Napoleonil oli ka mitu tulusat vallutuskäiku. Inglismaa rahule jätnud, suundus Napoleon vallutama Preisimaad, mille ta ka endale sai ja seejärel saavutas hiilgava võidu Venemaa vastu, Austerlitzi lahingus. Sellest võidust sai ta Austria – Prantsuse e. Tilsiti rahulepingu. Napoleon tõestas end hea ja tugeva väejuhina.
Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele , ning põletasid Moskva maatasa ja sõid Moskva toidust tühjaks. Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad ka minna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Prantslased pidid taganema lõuna poolt, kus veel oli süüa, ja juhtus, et sõdurid sõid oma hobuseid. Kuid nende tagasiteel Prantsusmaale rünnati neid ootamatult venelaste sõjasalkade poolt ja Prantsusmaale tagasi jõudis Napoleon ainult oma sõjaväe riismetega. Napoleon ei suutnud siiski hoida oma vägesid sellise hävingu eest Venemaal.
Pärast neid kaotusi ei saanud Napoleon enam hakkama. Kohe vaid mõni aeg hiljem Borodino lahingust lahkus Napoleon Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga oli pealinnast pagenud. Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, millega ei nõustutud. Asutati Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud, kuid Napoleon suutis vaevu kokku panna väikese armee . Liitlased saavutasid võidu Waterloo lahingus, kui Napoleon oli võimul olnud vaid 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist, millest on raske järeldada, kas ta oli hea loobuja või lihtsalt sunnitud nii tegama, peale mida saadeti ta Püha Helena saarele , kus ta 1821 . aastal suri.
Napoleon oli hea riigijuht sest ta andis välja tsiviilkoodeksi, mis sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele, rajas endale suure ja hiilgava õukonna. Ta oli ka suurepärane väejuht, kes vallutas Preisimaa, saavutas hiilgava võidu Venemaa vastu Austerlitzi lahingus, ning sai sealt Austria – Prantsuse rahulepingu. Kuid Napoleon ei ole ka halb kaotaja, sest ta teadis enamasti, kunas tasub edasi minna ja kunas asi rahule jätta (nt. Inglismaa vallutamine), peale Austerlitzi kohutava kaotusega lahingut aga loobus uuesti troonist. Tal olid küll mõed vead, nagu see, et ta ei suutnud siiski hoida end sellise hävingu eest Venemaal või see, et ta ei saanud hiljem enda vastu liitunud riikide vastu Waterloos. Siiski räägib ka see, kui kellegi vastu ainult mitmekesi saab, et tegu oli suure väejuhi-valitsejaga.
Ayur Kala
8. klass
Tartu Erakool