Napoleon (0)

Napoleon
Prantsusmaa  keiser  1804- 1814
Õ.lk.84-89 §12
Wikipedia
Napoleon   Bonaparte  15.august 1769 Ajaccio,  
  Korsika   – 5. mai  1821  Saint Helena saar)
Suguvõsa ja vanemad
Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud 
suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale  asunud .
Napoleoni isa nobile  Carlo  Buonaparte oli jurist, kes  1777 . aastal oli 
määratud Korsika vabariigi  esindajaks  Louis XVI õukonda. (pildil)
Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves 
oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin
 talitses ohjeldamatut last.
• Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere
 teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas.  Tulevane   keiser
 ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel
 eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema 
Napoléon Bonaparte'i vastu.
Isikuomadused
• Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid 
lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta  peast  
paljude oma sõdurite  nimesid , millest  viimased  vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt 
haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika , kuid tal olid ka head teadmised 
kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed.
• Napoleoni  töövõime  oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada . 
Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja 
samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei 
kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas  kuulsust .
• Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa
 kindluse piiramisel selgus, et paljud  kaitsjad  olid  endised  sõjavangid, kes olid 
vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 
1400  vangi tappa.
• Napoleon oli ka  tujukas . Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski 
teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.
• Napoleoni on peetud lühikeseks  inimeseks . Tegelikult oli ta keskmise prantsuse 
mehe  pikkune  – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks 
põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Teised 
allikad põhjendavad müüti sellega, et Napoleon ümbritses ennast pikkade 
kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem.
Perekond
• Napoleonil oli  seitse  õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes 
surid lastena:
• Napoleone (suri  1765 )
• Maria Anna (1767–1768)
• Giuseppe (1768–1844),  Napoli  kuningas 1806–1818 ja  Hispaania  kuningas
 1808– 1813
• Maria Anna (sündis ja suri  1771 )
• Luciano (1775–1840), Canino ja Musignano  vürst
• Elisa (1777–1820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, 
Toscana  suurhertsoginna, Compignano krahvinna
•  Luigi  (1778–1846), Hollandi kuningas, Saint-Leu  krahv
• Paolina (1780–1825), Guastalla hertsoginna
• Carolina (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia 
kuninganna, Joachim  Murat ' abikaasa
• Girolamo (1784–1860),  Vestfaali  kuningas, Montforti vürst
Karjäär
• Õppis sõjakoolis suurtükiväelaseks
• 1793 Bonaparte nimetat vabariiklaste suurtükiväe ülemaks Touloni
 piiramisel. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud 
Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks 
vabariiklaste suurtükiväel survestada  sadamat ning sundinuks Briti laevad 
evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks  sooritatud rünnak, mille käigus 
Napoleon reide haavata  sai, viis linna vallutamiseni ning tema 
ülendamiseni brigaadikindraliks 24 aasta vanuselt.
• 1795 surus maha rojalistide ülestõusu direktooriumi vastu.
• 1802 Itaalia-kampaania
•  1798  Egiptuse  sõjakäik
• 1799 Pariisi komandant, I konsul
• 1800 võit Austria vägede üle
• 1805 Trafalgari ja Austerlitzi lahingud
Napoleoni ümberkorraldused
• 1799, riigipöörde järel, I konsul. Mingi osa revolutsiooni saavutustest säilib.
• Tegelik võim koondub Napoleoni kätte
• Napoleon hakkab  teostama  ulatuslikke  ümberkorraldusi , mis tugevdasid riiki 
ning parandasid selle majanduslikku olukorda.
• Koostati mitmeid seaduste kogusid, 1804  Tsiviilkoodeks  ,millel oli suur 
mõju Euroopa õigusajaloole. Eraomandi puutumatus,  kirik  lahutatakse riigist.
• Taastab  monarhia  1804.
• Rajab Euroopa võimsaima sõjaväe
• Parandab riigi suhteid kirikuga
•  Kontinentaalblokaad , Reini Liit
Suhted
• 1794 Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille  kaupmeheperekonnast pärit Désirée 
Claryga
• Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga ( 1763 –1814), 
kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760–1794) lesk. Abielu 
jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal.
• Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie  Luisega  (1791–1847). 
Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811– 1832 ), kes 1815. 
aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser.
• Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest:
• Krahv Charles Léon (1806–1881),  suhtest  Louise  Catherine  Eléonore Denuelle de la 
Plaignega
• Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga
• Lisaks võisid tema lapsed olla ka:
• Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga
• Hélène Napoleone Bonaparte (1816– 1910 ), suhtest Albine de Montholoniga
•  Jules  Barthélemy-Saint-Hilaire (1805–1895)
Napoleoni vallutused
• http://
www. avita .ee/pdf/maailma_ajaloo_atlas_napoleoni_ajast
u.pdf
• 1810. aastaks oli Prantsusmaa liitnud enda valdustega 
Madalmaad, Põhja- Itaalia, Illüüria
• Napoleoni sugulased valitsesid Hispaanias, Itaalias, 
Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat.
• Prantsusmaa liitlased olid  Preisimaa , Taani, Rootsi, 
Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807)
1812 . aasta sõjakäik Venemaale õ. 
lk.89.
• 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise  armee  
eesotsas sõjakäiku Venemaale, sealne armee oli ligikaudu 
300.000
• Vene väed taanduvad; M.Kutuzov
• Septembris Borodino lahing
• Napoleon marsib inimtühja Moskvasse, sõjavägi demoraliseerub; 
Vene  tsaar  Aleksander I keeldub rahuettepanekutest.
•  Oktoobris  alustab Napoleon taandumist, Vene väed suruvad 
prantslased laastatud piirkondadesse. Prantslasi kimbutab  nälg , 
külm ja Vene sõjaväe ning kohalike talupoegade rünnakud.
• Detsembris ületasid vähesed Venemaa piiri.
1813-1814.
• 1813.aasta kevadeks suutis Napoleon  lühikese  ajaga 
koguda kokku suure armee ja saavutas mitu otsustavat 
võitu.
• 1813.aasta Rahvastelahingus Leipzigi all olid 
koalitsiooniväed tugevamad (Venemaa, Inglismaa, 
Preisimaa, Austria)
• 1814 vallutasid liitlased Pariisi.
• Napoleon loobus troonist ja saadeti asumisele  Elba  
saarele. Ta säilitas keisri  tiitli  ja talle määrati ka iga-
aastane pension.
• Prantsusmaal  taastati  kuninga võim- Bourbonide  
dünastia.
Sada päeva. Napoleoni lõpp
• 1815.a.märtsi algul lahkus Napoleon Elbalt 1100 mehega ja alustas 
marssi  Pariisile
• Talle vastu  saadetud  väeosad läksid Napoleoni poole üle
• 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi ja tegi kohe ettepaneku Euroopa 
riikidele sõlmida uus rahu. Sellest keelduti, puhkes uus sõda.
•  Liitlaste  käsutuses  700.000  sõdurit ; Napoleonil 200.000
• 1815. juunis  Waterloo  lahing.
• Napoleon loobub uuesti troonist,  saadetakse  Püha Helena saarele, 
kus 1821.a.  sureb .
• 1840 tuuakse Napoleoni surnukeha Pariisi ja paigutati Pariisi 
Invaliidide kirikusse sarkofaagi.
Napoleoni surimask

Document Outline

• Slide 1
• Napoleon Bonaparte   ,   –   )
• Suguvõsa ja vanemad
• Isikuomadused
• Perekond
• Karjäär
• Slide 7
• .
• Napoleoni ümberkorraldused
• Slide 10
• Slide 11
• Suhted
• Napoleoni vallutused
• 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89.
• Slide 15
• 1813-1814.
• Sada päeva. Napoleoni lõpp
• Napoleoni surimask