Napoleon (0)

Keila Gümnaasium
8.a klass
Imre Kuldjärv
NAPOLEON
2009
Sisukord
Sisukord
Sissejuhatus

• Isikuomadused
  
• Napoleoni osa ajaloos
  
• Prantsusmaa ülemvõim Euroopas
  
• Sõja lõpp Euroopas
  
• Sada päeva
  

Kokkuvõte
Sissejuhatus
Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769 . Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser . Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785 . aastal surnud ning pere elas vaesuses . Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre 'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu.

Isikuomadused

Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu.

Napoleoni osa ajaloos

Napoleon oli suur väejuht ja riigimees. Ta oli auahne, suure töövõime ja tahtejõuga. Napoleon oli geniaalne väejuht, kes võttis sõjapidamises kasutusele hulgaliselt uuendusi. Tema nimega on seotud põhjalik murrang kogu Euroopa sõjanduses. Napoleoni sõjad olid vallutussõjad, need nõudsid tohutuid inimohvreid. Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Samal ajal murendasid need sõjad enamikus Euroopa maades kehtivat seisulikku korda ja tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale. Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideedele levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal, Austrias, Itaalias, Venemaal ja teistes riikides.

Prantsusmaa ülemvõim Euroopas

Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist ning liitlassuhete sisseseadmist Venemaaga saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlassuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleon loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, Millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi.

Sõja lõpp Euroopas

1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas keisru tiitle ning talle määrati iga-aastane pension. Kuid Napoleon ei rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega.

Sada päeva

Pagendatud Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal, kus eriti armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega.Napoleon nägi selles endale uut võimalust. Saladuskatte all lahkus ta oma lähikondlastega ja 1100 mehelise sõjaväega Elba saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad läksid kõik tema poolele ule. 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagnud. Napoleon tegi kohe Euroopa riikidele sõlmida vaherahu, kuid sellega ei nõustutud. See tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud. Sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon, millega liitusid ka mitmed teised Euroopa riigid. Liitlastel oli välja panna 700 000 meheline arme. Napoleonil seevastu aga ainult 200 000 meheline armee. Liitlaste sõjaline ülekaal saigi otsustavaks. 1815. aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed. Napoleon oli olnud troonil sada päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti kaugele Atlandi ookeanis asuvale tühjale Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. 1840 aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi.

Kokkuvõte
Nime prantsusekeelne originaalkuju oli Napoléon I Bonaparte ning ta sündis 15. augustil 1769. Sain ka teada, et Napoleone Buonaparte oli abielus Austria Maria Luisa; Montholoni krahvinna; Emilie Louise Marie Francoise Josephine Pellapraga; Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaigne; Victoria Krausiga ning tal oli kuus järglast: Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811- 1832 ),Alexandre Florian Joseph Colonna, Émilie Louise Marie Françoise Joséphine Pellapra, Karl Eugin von Mühlfeld, Hélène Napoleone Bonaparte, Jules Barthélemy-Saint-Hilaire.
Kasutatud materjal
(1)„ Uusaeg “ õpik 8. klassile I osa
(2) http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I