Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ (0)

Väike-Maarja Gümnaasium
Kaspar Bork
Ege- Elizabeth Kaldaru
11. klass
Näitus „ Alar Kotli – sümbolite arhitekt “
Uurimistöö
Juhendaja : Kadri Kopso
Väike-Maarja 2015

Sisukord

SISSEJUHATUS
1. Alar Kotli elu ja tegevus
2. Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“
2.1 Näituse ettevalmistustöö
2.1.. Idee
2.1.2 Koostöö
2.1.3 Rahastamine
2.1.4 Näituse eksponaadid
2.1.5 Koostamine
2.1.6 Kujundamine
2.1.7 Näituse ülespanek
2.2 Näitus Väike-Maarjas
2.2.1 Väljapaneku ülesehitus
2.2.2 Avamissündmus
2.2.3 Näituse töökord
2.2.4 Külastajad
2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs
2.2.6 Meediakajastused
2.2.7 Õpitoad
2.3 Näituse eksponeerimine mujal Eestis
Kokkuvõte
lisad
RESÜMEE
kasutatud allikad

Sissejuhatus

Praktilise töö teemaks valiti näituse „Alar Kotli- sümbolite arhitekt“, sest
– põhjus peaks olema pigem ikka Väike- Maarjast pärit ja teie enda kodukoha jaoks olulise ajaloolise isiku tundmaõppimise ja tema laiemalt tutvustamise huvis. Kaspari puhul võiks ehk lisada ka huvi ehituskunsti ja ehitamise kui potentsiaalse tulevase elukutse vastu.
Näituse põhieesmärgiks oli Väike-Maarja inimestele Alar Kotli elulugu ja tegemisi lähemalt tutvustada, seoses tema 110. sünniaastapäevaga 2014. aastal. Praktilise töö eesmärgiks …- kirjutage siin sellest, mida te tegelikult tegite, mis oli teie roll, mida selle käigus õppisite, siis saab ka kokkuvõttes öelda, et olete eesmärgi täitnud (näiteks: osaleda näituse korraldamise ja läbiviimise protsessis; saada praktilisi avaliku sündmuse läbiviimise kogemusi; saada näitusekülastajatelt tagasisidet näituse kohta ja analüüsida seda.)
Uurimistöös kasutati kvalitatiivset meetodit: näitusega seoses viidi läbi kaks küsitlust. Esimesele küsitusele sai vastata toimunud väljapanekul kohapeal. Teisele küsitlusele vastasid pärast näituse toimumist interneti vahendusel 5.-12. klassi õpilased kolmest koolist. Küsitluste tulemusi ja analüüsi on käsitletud aruande 2.2.5. peatükis „Küsitlus ja nende analüüsid “
Uurimistöö koosneb … - kirjeldage töö ülesehitust!
1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS
14. sajandist alates on Väike-Maarja, Väike-Maarja kihelkonna keskus.
1873. aastal loodi Väike-Maarjas kihelkonnakool . Kihelkonnakooli õpetajad olid näiteks Jakob Liiv jooksul Märt Meos. Väike-Maarjast on pärit ka Eesti kuulsaim maadleja Georg Lurich.(Wikipedia 2015)
Alar Kotli sündis 27. augustil 1904 Väike-Maarjas. Tema vanemad, kooliõpetaja ja köster Johan Kotli ning ämmaemand Elsa Kotli olid mõlemad aktiivsed kohaliku kultuuri-, seltsi- ja majanduselu eestvedajad.(Kalm 2015: ) Johan Kotli ettevõtmisel rajati kohalik põllumeeste selts. Põllumeeste seltsi vedamisel asutati 1909. aastal ka 1900. aastal asutati V-Maarja tuletõrje selts ja 1920. õpetajate selts.(Wikipedia 2015)
Alghariduse sai Kotli kodus, kus tema õpetajaks oli isa. Aastal 1915 asus ta õppima Viru maakonna reaalgümnaasiumi, mille ta 1922. aastal lõpetas. Kooliajal jäid uued teadmised hästi külge, kuid õppimisest rohkem meeldis talle joonistamine ja puuvestmine. Aastal 1922 asus ta õppima kunstiühingu „Pallas“ kunstikoolis skulptuuri. Kuna isa oli vastu Kotli kunstiõpingutele, asus ta õppima neljaks aastaks Danzigi Vabalinna Tehnikaülikooli. Pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani Danzigi ülikoolis professor Otto Kloeppeli assistent. Danzigist saabus Alar Kotli sünnikohta Väike-Maarjasse ja kohe telliti temalt juba esimene projekt, milleks oli Simuna seltsimaja. Pärast Simuna seltsimaja projekteerimist pidi Kotli minema sõjaväkke kuni 1930. aasta alguseni.
Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus - ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused , sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja Vabariigi Presidendi kantselei Kadriorus näitavad seda, et Kotlit hinnati arhitektina kõrgelt.
Nõukogude perioodil oli ta õppejõud Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Kotli jätkas tööd esiarhitektina ka pärast Teise maailmasõja lõppu. Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955. aastal selle peaarhitektiks. 1958–1961 oli Kotli Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja.
Alar Kotli on loonud palju Eesti riigile tähtsaid ehitisi , mida võib nimetada ka Eesti sümbolehitisteks. Kuulsaim ehitis on Tallinna Laululava (1958), lisaks on ta projekteerinud ta ka Estonia teatri uue osa (1946), Tallinna Ülikooli hoone (1939), Kunstifondi hoone (1948) ja Rakvere Gümnaasium (1935)
Kotli tegeles lisaks oma tööle ka paljude hobidega kogu oma elu vältel nikerdas ta puidust erinevaid skulptuure ja maalis autoportreesid, neid kunstisuundasid sai ka näituse õpitubades proovida. Lisaks tegi ta ka ise palju mööblit, mida ka näitusel eksponeeriti.
1931 . aastal abiellus ta Tallinna Kodumajanduskoolis õpetajana töötava Ilse Heimbergiga. Kooselust sündisid neil lapsed Malle, Viido- Peep , Tõnu, Jüri ja Anu. Kotli on ka Väike-Maarja arhitektuuripilti mõjutanud, ta on projekteerinud Väike-Maarja algkooli ja ka oma vanemate kodu Väike-Maarjas, kus vanemad sõjapaos olid.
Kohusetundliku ja täpse mehena ei hoidnud Alar Kotli oma tervist ja lahkus küllaltki noorena 4.oktoobril 1963. Kotli on maetud Tallinna metsakalmistule.
2. Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“

2.1 Näituse ettevalmistustöö

2.1.1 Idee

Idee näituse korraldamiseks tuli meie uurimistöö juhendajal Kadri Kopsol 2013. aasta kevadel, kohtudes esmakordselt Alar Kotli perega . Nähes Anu Kotli korteris Alar Kotli loodud mööblit, maale ja teisi temaga seotud esemeid, tekkis mõte korraldada Alar Kotli 110. sünniaastapäevaks 2014. aasta augustis arhitekti isikunäituse.
Valmis plaan kasutada Alar Kotli 1936 projekteeritud Väike-Maarja algkoolimaja ühe osana näitusest - näitusesaalina, luua väljapanek arhitekti seni avalikkusele eksponeerimata originaalesemetest, koostada stendid elu- ja ajalooliste materjalide ning projektide eksponeerimiseks.
Alar Kotli viljeletud kunstisuundade tutvustamiseks kavatseti näituse ajal läbi viia erinevaid töötubasid.
2.1.2 Koostöö
Näituse ametlikuks korraldajaks ja läbiviijaks oli Väike-Maarja Põllumeeste Selts.
Koostööd tehti:
- Eesti Arhitektuurimuuseumi, SA Virumaa Muuseumide ja Eesti Rahvamuuseumiga- kelle käest saime näitusel kasutatud pilte, tekste ja esemeid.
- Väike-Maarja vallavalitsusega, kes andis tasuta kasutada algkoolimaja ja paigaldas näituse tarvis spetsiaalsed maalide riputussüsteemid.
- Väike-Maarja Gümnaasiumiga, kelle töötajad olid abiks näituse ülespanekul ja ka näituse ajal.
- Piirkonna vabaühenduste ja ettevõtjatega.

2.1.3 Rahastamine

Näituse eelarveks kujunes 10048.99 eurot, sh näitusetahvlite valmistamine ja trükkimine , originaalmööbli restuareerimine , maalide raamimine , kuraatotitasu, näituse valgustuse rentimine , avasündmuse korraldamine ja töötubade läbiviimine .
Kulude katmiseks taotleti ja saadi toetust Eesti Kultuurkapitalilt, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, Väike-Maarja Vallavalitsuselt. Annetusi tegid ka mitmed kohalikud ettevõtjad ja eraisikud . Rahataotlusprojektide omaosaluse kattis Väike-Maarja Põllumeeste Selts.

2.1.4 Näituse eksponaadid

Enamus esemelistest eksponaatidest, seal hulgas ajastukohane erialakirjandus , maalid, skulptuurid , töövahendid, tekstiilid ja mööbel, saadi Anu Kotli isikilikust arhiivist ja tema kodust kasutusel olevatest esemete seast.
SA Virumaa Muuseumid kogust deponeeriti näitusele Alar Kotli kavandite järgi valmistatud koolilõpumärgid.
Rakvere Gümnaasiumilt laenati koolimaja ehitustööde kohta 1936-1939 peetud päevikut.
Infot näitusetekstide koostamiseks saadi arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu koostatud raamtust „Arhitekt Alar Kotli“, ajakirjanduses avaldatud artiklitest, vestlustest arhitekti pereliikmetega, suheldes Alar Kotli projekteeritud hoonete praeguste omanikega.
Jooniseid, projekte ja fotosid saadi nii Anu Kotli arhiivist, Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust kui Vabariigi Presidendi Kantseleist. Lisaks kasutati pildimaterjali internetis leiduvatest allikatest, sh Eesti Rahvusarhiiv , Eesti Filmiarhiiv jt.

2.1.5 Koostamine

Kogutud materjali professionaalsel tasemel esitlemiseks oli kaasati näituse kuraatorina kunstiteadlane Karin Paulus . Ühiselt valiti välja pildimaterjal ja koostati tekstid.
Slaidiesitluse Alar Kotli kunstiloomingust koostas Mirjam Savisto.
Slaidiesitluse isa eluloost läbi tema tööde koostas Anu Kotli.
Arvutimängu Alar Kotli hoonete tundmiseks tegi Kairo Pohlak .

2.1.6. Kujundamine

Kogu näituse kujunduse, alates tunnusgraafikast lõpetdes näitusetahvlite teostamisega, autoriks oli disainer Tim Martin Kenkmaa disainibüroost Velvet . Sama ettevõte korraldas ka näitusetahvlite valmistamise.

2.1.7 Näituse ülespanek

Näitus ülespanek Väike-Maarja algkoolis algas mööbli ja klaasvitriinide paigaldamisega 24.augustil 2014, 25.augustil installeeriti näituse valgustus ja asetati eksponaadid vitriinidesse, 26.augustil toodi kohale ja seati üles näitusetahvlid ja riputati seintele maalid.
Näituse ülespanekul liitusime Velveti meeskonna, Kadri Kopso, Lembit Kopso, Mirjam Savisto, Anu Kotli, Piret Smagari ja Hando Kuntroga ka töö kirjutajad . Osalesime näitusetahvlite kokkupanekul, riputasime seintele maale, puhastasime ja koostasime klaasvitriine ja asetasime eksponaate vitriinidesse, paigutasime näitusesaali toolid seinale projetseeritud slaidiesitluste jälgimiseks, asetasime sobivatesse kohtadesse näitust tutvustavad infomaterjalid jne.
2.2 Näitus Väike-Maarjas Algkoolis
2.2.1. Väljapaneku ülesehitus
Väike-Maarja algkool on küllalt taktitundeline ehitis, sest uusi moodsaid õppetingimusi luues tuli säilitada tütarlastekooli vana maja, mis koosnes omakorda kahest osast: vanast ühekorruselisest kivimajast ja sellele 1902 . aastal lisatud puithoonest. – asjasse mittepuutuv.
Lisa siia üks lause, mis seoks Kotli projekti järgi ehitatud algkoolihoone juurdeehituse Kotli näitusega ning kirjeldaks koolimaja osana näitusest.
Näitus oli ülesseatud algkooli hoone esimesele korrusele ja võttis enda alla kolm ruumi: jalutussaal, võimla/saali esine koridor ja võimla saal . Jalutussaalis ja võimla ees asusid vineerist tahvlid, mis olid prismakujulised ja ära jaotatud teemade järgi. Need olid omakorda avatud tekstide ja piltidega. – sõnasta ümber, kasutades juhendis ette nähtud teaduslikku stiili.
Näitusetahvlite teemad eks olid:
Kirjelda lühidalt iga tahvli sisu (vt näide tahvel 1 ja 2) ja võimalusel seo sellega, miks see on Eesti või Väike-Maarja jaoks oluline teema. Vajalikku infot saad näitusetekstide failist „Kotli tekstipannood“. Vorminda kõik taanded ühtemoodi.
1) Sümbolite arhitekt Kotli – näituse lühikokkuvõte, koostajate, toetajate ja allikate loetelu
2) Perekond – Kotli pereliikmed , perekonna seos Väike-Maarjaga enne ja pärast II maailmasõda .
3) Noorusaeg, töökohad
4) Skulptuurid ja Mustaku aed
5) Disain
6) Maalid ja joonistused
7) Eramud
8) Esindushooned
9) Olustikupilte
10) Rakvere Gümnaasium
11) Väike-Maarja, Tapa ja Simuna
12) Väikekoolid
13) Vabariigi uhkus
14) Teostamata tööd
15) Kirikud
16) Estonia taastulemine
17) Tüüpprojektid
18) Laululava
Saali oli kogutud näituse esemeline väljapanek arhitekti isiklikest esemetest klaasvitriinides, kujundatud lavale ajastutruu arhitekti tuba ning seintele riputatud üle kahekümne erinevates tehnikates teostatud maali ja joonistuse. Tühjale seinapinnale olid projitseeritud slaidiesitlused Kotli kunstitöödest seostatuna tema elulooliste faktidega.
Vitriinides teemade kaupa eksponeeritud esemed:
Kunsti- ja töövahendid: pastellid, pastellmaali abivahendid, akvarellid, värvipliiatsikarp, linoolinoad, ekslibrised linoollõike tehnikas, sirklikarp, mall, värvikaartide komplekt, hari jooniste pühkimiseks, tušš, kustutuskumm, knopkad, lekaalid, joonlauad ja kolmnurgad, plastiliini voolimise abivahendid, spaatel , luust paberimurdmise abivahend, pliiatsid , täitepliiatsid, pintslid ja sulepead, sangviin , seepia ja süsi
Kotli toimetatud erialaajakirjad, kirjutised , õppevahenid, teenistuslehed, kaardid jm: teenistuskiri (1931-1937), konspekt „Öffentliche und private Hochbauten“ (1925/1926), õnnitluskaart isale (1927), õnnitluskaart õele (1928), Rakvere gümnaasiumi ehitustööde päevik (1936 – 1939), valik ajaleheväljalõikeid (1931 – 1958), Eesti Arhitektuur ( Varamu lisa), Eesti arhitektide almanak, ENSV arhitektide almanahh, Deutsche Bauzeitung 1935, nr 12
Pisiskulptuurid, ehted jm: Elsa Kotli bareljeef (värvitud kips), puitvaagen (sünnipäevakink Ilse Kotlile), puulusikas, pross Mallele, pross Anule (MUKI, lõpetamata), medaljon ja kolm prossi (puit), ripats (luu), sõrmus (luu), linnukujuline ripats (puit), koolilõpumärgid ( hõbe ), puidust pisiskulptuurid: Johan Kotli pea, vana naine, jutlustaja, hobune, hirv , kaks kaelkirjakut, koer, hobuse pea, kaks lindu, kaks kassi, rebane , krokodill, rästik
Kotli kavandatud ja/või valmistatud mööblist ja tekstiilidest kujundatud arhtitekti toas olid eksponeeritud: töölaud, joonestuslaud, rööpjoonlaud, kolmnurk , taburet, tugitool gaasitorudest raamil, linnusilmavahtrast sekretär-kapp Ilse Kotlile, raadiokapp, ajakirjalaud metallraamil, pindpõimetehnikas seinavaip „ Rukkis “, puidust aiaskulptuur Aku-Aku, põrandavaip (rüiju), padi (villane riie , tikand), kardinad (villane kude).
2.2.2. Avamissündmus
Väike-Maarja näituse, Sümbolite arhitekt Kotli, avaüritus toimus 28.augustil 2014. aastal,
Väike-Maarja Gümnaasiumi algkoolihoones. Kohale oli tulnud ligikaudu 70 inimest, alates tavakülastajatest kuni meediani. Kohal oli ka palju Alar Kotli pereliikmeid. Sündmus oli pidulik, kuid samas ka kodune ja meeldejääv . Selle korraldamisel ja läbiviimisel osalesid lisaks põllumeeste seltsile kooliõpilased , kooliõpetajad, kohalikud ettevõtjad ja kohalik omavalitsus . Väljapanek kujunes Väike-Maarja rahva jaoks väga oluliseks ja inimesi ühendavaks. (Kopso, 2014)
Siin oleks eeldanud praktiliste tegevuste kokkuvõtet failide „Avamise kava“ ja „Avamine“ abil.
Eelnevalt pandi Väike-Maarja, Tamsalu ja Rakke vallas ning Rakveres üles 20 kuulutust, digitaalselt saadeti kuulutusi erinevatele kohalikele ja Lääne-Virumaa vabaühendustele ning kultuurikeskustele.
Nimelised kutsed avamissündmusele saadeti nii posti teel kui e- postiga , kokku 60 inimesele, asutusele ja ettevõttele, sh kohaliku elu eestvedajad, Kotli perekond, näituse korraldamise koostööpartnerid ja toetajad, Väike-Maarja valla, Rakvere linn, Lääne-Virumaa ja Eesti Vabariigi kultuurielu juhtfiguurid, presidendi kantselei, erialaorganisatsioonid, meediaväljaanded, Alar Kotli projekteeritud hoonete praegused omanikud jt.
Ettekannetega esinesid näituse korraldaja Kadri Kopso (Kuidas valmis näitus?) ja kuraator Karin Paulus (Kotli roll Eesti arhitektuuris, tema eripära ja sümbolid.). Muusikaliselt ilmestasid avamist Väike-Maarja Gümnaasiumi solist Gerli Kaur ja meeskvartett HaLe MaJa. Avaldati tänu toetajatele ja koostööpartneritele. Sissekanneteks avati külalisteraamat. Järgnes ühine tutvumine näitusega.
Avasündmusel osales üle 70 inimese.
2.2.3. Näituse töökord
Väike-Maarja näituse oli avatud 28.08 – 28.09 tööpäeviti 8 – 18, laupäeviti 10 – 16, pühapäeviti suletud.
Näituseruumid avas ja sulges kooli töötaja , kes ka koristas ruume.
Näituse korraldaja viis igal hommikul sõidutee äärde välja näitust tutvustava reklaamtahvli ning tõi selle õhtul koolimajja sisse.
Kuna näitus oli avatud koolipäevadel, siis hoidsid algkooliõpetajad vahetundidel näituseruumides korda ning juhendasid vajadusel külastajaid.
Soovi korral oli külastajatel võimalus tellida näitusele giidiga ekskursiooni. Seda võimalust kasutasid peamiselt lastegrupid.
Reedeti ja laupäeviti olime meie näitusel abiks: juhendasime külastajaid ja tutvustasime neile soovi korral näitust, hoolitsesime selle eest, et näitusesaalis põleksid tuled, töötaks slaidiesitlus ja arvutimäng , näitust tutvustavaid voldikuid oleks piisavas koguses, suunasime külastajaid vastama küsitlusele ja kirjutama külalisteraamatusseja tegime ka vähesel määral giiditööd.
2.2.4. Külastajad
Näitust külastas kuu aja jooksul vähemalt 600 inimest. Külalised jätsid külalisteraamatusse 94 sissekannet tänu- ja kiidusõnadega, mis näitab selgelt, kuivõrd see näitus neile korda läks.
Üksikisikud
Üksikisikuid käis näitusel erinevas vanuses – lastest kuni täiskasvanuteni. Peamiselt olid külastajad olid Väike-Maarjast. Samuti oli kohale tulnud ka Kotli perekonna tuttavaid. Infot näituse kohta saadi valdavalt sõpradelt või tuttavatelt, väljas olevatelt kuulutustelt ja välireklaamilt, kuid oli ka väga palju neid, kes mille peale mööda sõites läbi astuti.
Ekskursioonid
Suuremad ekskursioonid olid Väike-Maarja näituse ajal:
Eesti Arhitektuurimuuseumi kollektiiv (u. 12 inimest Tallinnast) - organiseeris ekskursioon spetsiaalselt selle näituse külastamiseks , hiljem käigus tutvuti ka teiste siitkandi huviväärsustega pakkuvaid ehitisi ( Kiltsi loss, Assamalla 1930-ndate funktsionalistlik taluhäärber, Neeruti mõis, Rakvere Gümnaasium jt). Koostöö näituse koostamisel peavarahoidja Anne Lassiga ja näitusele eelnenud Rakvere teemapäeva peaettekandja teadur Sandra Mälguga oli tekitanud neis huvi näituse vastu ning viis selleni, et muuseumitöötajad täies koosseisus Väike-Maarjasse näitusele saabusid. Tagasiside oli väga positiivne ning muuseumi direktor Triin Ojari näitas üles huvi näitust kasvõi osaliselt ka arhitektuurimuuseumis eksponeerida.
Eesti Arhitektide Liidu seenioride sektsioon (36 inimest Tallinnast, Harjumaalt ja Pärnust) külastas näitust tänu Anu Kotli jagatud infole. Anu Kotli, kes vaatamata kõrgele eale (72) töötab tänaseni arhitektina oma büroos Akos, on samuti EAL seenioride sektsiooni liige. Ka sellel grupil oli kokku pandud natuke mahukam ekskursioonipäev, mille käigus nad lisaks Kotli näitusele külastasid giidi juhatusel ka Kiltsi lossi, Väike-Maarja Seltsimaja ja õppekeskuse hoonet. Tagasiside näituselt oli ülivõrdes positiivne.
Anu Kotli korraldatud ekskursioonipäev, mille jooksul tutvuti ka teiste huviväärsustega. Külaliste seas oli Alar Kotli kolleege inimesi, kes on töötanud koos (näit. arhitekt Voldemar Herkel).
Tagasisidena nimetati, et üllatas kui palju ja kui erinevate kunstialadega Kotli tegeles. Samuti avaldas neile suurt muljet näituse mahukus ja suurejoonelisus, näitusetahvliteks kasutatud vineermaterjal ning suur ekspositsioon arhitekti isiklikest asjadest. Selle külastuse tagajärjel esitas EAL seenioride sektsioon näituse idee autori Kadri Kopso Väike-Maarja valla aasta tegija auhinna kandidaadiks. Tegemist on esmakordse juhtumiga selle auhinna ajaloos, kus kandidaadi seab üles keegi väljastpoolt valda.
Vt foto lisa ? (EAL seenioride sektsioon näitusel „Alar Kotli –Sümbolite arhitekt – see pealkidi läheb lisasse).
Arhitekt Alar Kotli pereliikmed (9 + 5 + 2 + 2 inimest Tallinnast)
Tagasisidest ilmnes , et pereliikmed olid väga liigutatud kogu ettevõtmisest ja isa, vanaisa või kaugemalt sugulase mälestuse jäädvustamisest. Märgiti, et mööbel koos maalidega lõi algkoolimaja saalis erakordselt sarnase miljöö Kotli kunagise koduga Tallinnas Endla tänaval.
Õpilased
Näitust külastas üks Simuna kooli klass ja kõik Väike-Maarja Gümnaasiumi klassid.
Algklasside õpilased tutvusid näitusega giidi juhendamisel. Põhikooli õpilastele koostasid gümnaasiumiõpilased kunstiõpetaja Eda Errase juhendamisel töölehed küsimustega, millele tuli lastel näituselt õiged vastused leida.
2.2.5. Küsitlused ja nende analüüs
Näitusel oli võimalus vastata ka küsitlusele, mille olime koostanud vastavalt sellele, mis väljapanekul näha sai.
Küsitlus 1 (28.08 – 28.09)
Näitusekülastajatelt tagasiside saamiseks kohapeal vahetult peale näitusega tutvumist koostasime küsitluslehed (vt lisa ?). Küsitluse eesmärk oli …. Täienda!
Küsitlusele vastas 41 inimest.
1. Kuidas jäite rahule näitusega?
Jäin väga rahule
40
Ei jäänud
0
Ei vastanud
1
Kokku
41
Tabel 1.
2. Mis oli kõige huvitavam?
Kõik
6
Kujud
6
Joonistused
6
Alar Kotli isiksus
5
Mööbel
5
Looming
2
Akvarellid
2
Klaasvitriin
1
Vineerplaadid
1
Pildiesitlus
1
Stendide lahendus
1
Väljapanek
1
„ Kalad “
1
Ei vastanud
6
Kokku
44
Tabel 2.
3. Kas näitus vastas ootustele?

Jah
13
Ületas ootusi
2
Oli väga huvitav
2
Ma ei oodanud midagi
1
Elagu ja arenegu vaba Eesti
1
Ei osanud nii palju oodata, on siiski erakordne, et looja jõuab ca 40-50 aastaga nii palju. Tänukummardus!
1
Üle ootuste põnev
1
Hästi väljapeetud
1
Sain juhuslikult teada, et näitus on. Seega ei olnud ootusi.
1
Väga meeldis
1
Oli väga põhjalik
1
Ei vastanud
17
Kokku
41
Tabel 3.
4. Mida oleksite veel näha tahtnud?
Laulupeolava kavand
2
Laulupeo lava
2
Loomingut
1
Käsitööd
1
Ei tea
1
Ei vastanud
32
Kokku
41
Tabel 4.
Küsitlus 2 (11.17.2014 - 02.26.2015)
Pärast näituse toimumist Väike-Maarja Gümnaasiumis, Tapa Gümnaasiumis ja Rakvere Gümnaasiumis viisime interneti teel Google’i keskkonnas läbi teise küsitluse, et saada teada, kas koolide õpilased kasutasid neile pakutud näitusekülastamise võimalust ning mis neile sealt kõige enam meelde jäi. Küsitlusele vastas 136 inimest.

Sugu
Tabel 5.
Naine
81
Mees
55
Kokku
136

Olen...
Tabel 6.
Gümnaasiumiõpilane
104
Põhikooliõpilane
27
Täiskasvanu
5
Kokku
136

Kas tutvusite näitusega?
Tabel 7.
Jah
87
Ei
49
Kokku
136

Kui tutvusite näitusega, kas jäite rahule?
Tabel 8.
Jäin väga rahule
70
Enam-vähem
10
Ei jäänud rahule
7
Kokku
87

Mis oli Teie jaoks kõige huvitavam?
Tabel 9.
Projekteeritud hooned
17
Kotli isiklikud esemed
11
Alar Kotli elulugu
11
Hooned
10
Kõik
9
Uue informatsiooni saamine
8
Pildid ja joonised
7
Näituse kujundus
5
Midagi polnud huvitavat
2
Kokku
80

Kas informatsioon tuli Teile kasuks?
Tabel 10.
Ei vastanud
60
Jah
57
Ei
10
Mingil määral
8
Kuna pidime täitma selle kohta töölehe ja sain selle 5-e siis selle võrra tuli kasuks
1
Kokku
136

Miks ei külastanud näitust (küsimus 3 „Ei“ vastuse korral)?
Tabel 11.
Ei teadnud näituse olemasolust
24
Ei pakkunud huvi
15
Ei olnud aega
12
Vahetasin saunal katust
1
Kokku
52
Analüüsides Väike-Maarja, Tapa ja Rakvere Gümnaasiumis läbiviidud küsitlusele, selgub , et näitusega tutvunud inimesed jäid enamjaolt rahule sellega (70 inimest). Kõige huvitavamaks peeti arhitekti projekteeritud hooneid (17 inimest).
Lisa analüüs, mida nende küsitluste põhjal võib järeldada. Vähemalt 5 lauset, soovitavalt rohkem. Kas on võimalik teha erinevaid järeldusi näituse ajal ja peale näitust korraldatud küsitlustest?
2.2.6. Meediakajastused
Alar Kotlile pühendatud näitust kajastati erinevates meediaallikates kanalites:
NB! Pressiteade ja ilmunud artiklid panna lisasse!

Näitus „Sümbolite arhitekt Kotli“, Kadri Kopso, Väike-Maarja valla infoleht, august 2014 (vt lisa ?)

Pressiteated enne näituse avamist kõigisse meediakanalitesse (ajalehed, ERR, tele- ja raadiokanalid) ning arhitektuuri ja ehituse erialaliitudesse (vt lisa ?)

Väike-Maarjas avati näitus Alar Kotlist, Ago Gaškov, Vikerraadio „Kultuuriminutid“, 28.08.2014

Raadio 3 – kui ei oska nimetada konkreetset kuupäeva ja saadet ja autorit, siis jäta välja!

Väike-Maarjas avati näitus Alar Kotlist, Ago Gaškov, ETV „ Aktuaalne Kaamera “, 28.08.2014

Kukkuv tornikiiver tabas sümbolit, Inna Grünfeld, Virumaa Teataja , 02.09.2014 (vt lisa ?)

Näitus „Sümbolite arhitekt Kotli“ tõi Alar Kotli ja tema rikkaliku loomingu väike-maarjalastele lähemale, Ilve Tobreluts, Väike-Maarja valla infoleht, september 2014 (vt lisa ?)
2.2.7. Õpitoad
Näituse ajal viidi läbi neli õpituba, kus osalejad said teada Alar Kotli viljeletud kunstivaldkondadest ning ka oma kätega neid alasid proovida. Kokku osales õpitubades 43 inimest, mis oli oodatust väiksem, sest täiskasvanud arvasid, et õpitoad on ainult lastele ja vastupidi.
Osalesime ka ise õpitubades, kus omandasime erinevaid oskusi Kotli viljeletud tegemistes.
Õpitubades omandati järgmisi oskusi:
Kotli tekstiilimustrite kasutamine käsitöös, juhendaja Eve Veelaid - mustrite kopeerimine ja suurendamine, vildile kandmine, vildist kujundite välja lõikamine ja kinnitamine erinevate tehnikatega, töö viimistlemine ( osales 8 inimest)
Linoollõike kasutamine ekslibriste valmistamisel, juhendaja Merje Leemets - ekslibrise kavandi joonistamine, linoolile kandmine, linooli töötlemine linoolinugadega, trükkimine erinevate meetoditega, valmis töö viimistlemine ja raamimine (osales 9 inimest)
Soojuurikatest pisiplastika , juhendajad Piret Smagar ja Hando Kuntro - vajaliku puitmaterjali valimine, selle töötlemine erinevate tööriistadega, alusele kinnitamine, viimistlemine (osales 12 inimest)
Portree joonistamine, juhendaja Maie Lepik - portreekavandi joonistamine, söe ja söekummi kasutamine, söemaalis portree joonistamine, valmistöö viimistlemine ja raamimine (osales 14 inimest)
Kokku osales õpitubades 43 inimest, mis oli oodatust väiksem. Hiljem selgus, et mõned täiskasvanud olid arvanud, et õpitoad on ainult lastele, ja vastupidi.
Näitust külastas kuu aja jooksul vähemalt 600 inimest, sh (seal hulgas) kõikide Väike-Maarja Gümnaasiumi klasside õpilased. Algklasside õpilased tutvusid näitusega giidi juhendamisel, põhikooli ja gümnaasiumi klassidele valmistas kunstiõpetaja ette töölehed küsimustega, millele aitas lastel näituselt õiged vastused leida. Külalised jätsid külalisteraamatusse 94 sissekannet tänu- ja kiidusõnadega, mis näitab selgelt, kuivõrd see näitus neile korda läks.
2.3 Rändnäitus
Väike-Maarja algkoolis eksponeeritud väljapaneku näitusetahvlitest kujunes rändnäitus. kus uudistada sai ainult näitusetahvlitel olevaid teemasid Alar Kotli elu kohta, mis olid omakorda avatud tekstidega. Praeguseks on näitusega saadud tutvuda:

• Rakvere Gümnaasiumis (30.09. - 24.10.2014)
  
• Tapa Vene Gümnaasiumis (24.10 - 14.11.2014)
  
• Tapa Gümnaasiumis (14.11. - 28.11.2014)
  
• Tallinna Ülikoolis (01.12.2014 - 09.01.2015)
  
• Simuna rahvamajas (12.01. - 12.02.2015)
  
• Tallinna Tehnika Ülikoolis (04.03. -10.04.2015)
  

Disainibüroo Velvet pälvis rändnäituse kujundamise eest reklaami- ja disainikonkursil keskkonnadisaini kategoorias kuldmuna.

• 
  

Kokkuvõte

Lisad
Resümee
Kasutatud allikad