saime näitusel kasutatud pilte, tekste ja esemeid. - Väike-Maarja vallavalitsusega, kes andis tasuta kasutada algkoolimaja ja paigaldas näituse tarvis spetsiaalsed maalide riputussüsteemid. - Väike-Maarja Gümnaasiumiga, kelle töötajad olid abiks näituse ülespanekul ja ka näituse ajal. - Piirkonna vabaühenduste ja ettevõtjatega. 2.1.3 Rahastamine Näituse eelarveks kujunes 10048.99 eurot, sh näitusetahvlite valmistamine ja trükkimine, originaalmööbli restuareerimine, maalide raamimine, kuraatotitasu, näituse valgustuse rentimine, avasündmuse korraldamine ja töötubade läbiviimine. Kulude katmiseks taotleti ja saadi toetust Eesti Kultuurkapitalilt, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, Väike-Maarja Vallavalitsuselt. Annetusi tegid ka mitmed kohalikud ettevõtjad ja eraisikud. Rahataotlusprojektide omaosaluse kattis Väike-Maarja Põllumeeste Selts. 2.1.4 Näituse eksponaadid
mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib Alatskivi Balmorali lossi kujunduselemente, mitte aga planeeringut - Balmoral on Alatskivist tunduvalt suurem. Restuareerimine 2003.a valmisid muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimiskontseptsioon, mille eesmärgiks oli lossi keskse ja esindusliku rolli säilitamine. Aluseks olid võetud 1910.aasta fotod ja ajalooline õiend. Lossi restaureerimine kestis kümmekond aastat. Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse nagu oli olnud esialgses projektis. 2005.a toimus oluliste
annaabi.ee 
