põhjaosast hõredalt asustatud. Maalt linnadesse tööd otsima suuundunud inimesed on kasvatanud linnade rahvaarvu plahvatuslikult, ligikaudu 75% mehhiklasi elab nüüd linnastunud piirkondades. Pealinn mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas. Keskkonnaprobleemid Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbadele sanitaaroludele ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuma õhuga linnaks. Suur osa mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugrmsl põhjas on maaa lagedaks muutmine põhjustsanud kõrbestumist. Tööstus Suurimaks sissetulekuallikaks on Mehhiko lahe rannikul leiduv nafta ja maagaas. Mehhiko on rikas ka teiste maavarade poolest. Ta on mailma suurim hõbedatootja. Tööstuslik tootmine on koondunud ümber Mexico ja piki USA piiri
pesumasinatäit pesu kasutuskõlbmatuks lugeda ning igakord, kui kraani keerasid, pidid alguses veenduma, et seekord ikka puhast vett tuleks. Sellist vett Haapsalu Veevärk enda süüks ei tunnistanud ja väitsid, et inimesteni jõuab selline vesi, sest kusagil on lahtine kanalisatsiooni kaev või keegi on teinud kaevetõid ja selletõttu on sattunud õli vette. Seega iga hooletu kemikaalidega ümberkäimine ja veel enam nende põhjavette kallamine mõjutab inimeste elu. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed. Minu näideteks toodud tagajärjed on ainult väike osa sellest. Ja nagu näha Haapsalu joogivee näitest, siis ajajooksul on inimeste teavitamine aidanud ja olukord paranenud. Loodan, et see jätkub.
Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli vaid tootmine. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed nagu näiteks kliimasoojenemine. Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse kõik vabatahtlikud inimesed. Seega on õnneks tänapäeval inimeste teadlikus
Kuid samas ei mõtle keegi midagi ära visates, et ehk võib selle tõttu minu elus konkreetselt midagi muutuda. Tähtsat rolli, looduse eskisteerimiseks, mängib ka merevesi. Merevesi on elukeskkonaks, inimesele tähtsatele loomadele, kaladele ning taimedele. Kui hävib elukeskkond vees, hävib ka Maa loodus. Inimene aitab elukeskkonna hävimisele vees hoogsasti kaasa. Elavaks näiteks tuues suured naftatankerid ja muud laevad, kes oma risu ja reostust avamerele maha jätavad. Reostusel on kõige suurem oht hävitada veeloomade ja taimede elu. Reostuse likvideerimiseks pole aga alati piisavalt vahendeid ja võimalusi, et seda kiiresti teha. Nii saavad väga tihti kahjustada just merelinnud. Isegi õhuke õlikirme veepinnal võib kahjustada nende surma. See omakorda võib panna mõned liigid väljasuremisohtu. Sedaviisi hävitabki inimene vaikselt, endale ehk arusaamatul moel, ümbritsevat keskkonda, loodust ning Maad ennast, mida peaks jätkuma veel paljudele,
hüdroelektrijaama jaoks. Iga-aastane metsade raiumine 6000 ruutkilomeetri suuruse ala võrra on teravaks probleemiks Boliivias, Paraguays ja Põhja-Argentinas. Õhu kvaliteet on halb Buenos Aireses ja Santiagos, eriti viimases, mis on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbade sanitaarolude ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuima õhuga linnaks. Suur osa Mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugemal põhjas on maa lagedaks muutmine põhjustanud kõrbestumist. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika 2. Pereatlas 2008, lk 96-99, lk 102-109 3. Illustreeritud laste entsüklopeedia 1995, lk 314-319 Kiviõli 1. Keskkool Ladina-Ameerika referaat
poomid asetatakse teatud kaugusele reostusallikast, et moodustuks kahekordne "sulg" 9) puksertõke kasutatakse väga tugeva tuule ja hoovuste korral ning kui reostus on juba laialt levinud poomid tõmmatakse U-kujuliselt kahe laeva poolt ümber reostuskoha 18. Mis on pneumaatiline õlipoom? Merepõhjas on perforeeritud toru, kuhu suunatakse suruõhk, mis tekitab mulltõkke. Mulltõke ei lase reostusel edasi levida, aga laevad saavad läbi. 19. Mis on seinpoom? · koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" · teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal · eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine · puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus 20. Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab reostuse endasse 21. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne
............................13 2 3 Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli õppeaine rannikumere keskonnakaitse raames tutvuda rannikumerd ohustavate teguritega. Mina valisin teemaks naftareostus ja selle mõju veekogule. Antud teema pakkus mulle huvi kuna merereostus naftaga ei ole tänapäeval enam harvnähtus ja reostusel võib olla kahjulik tagajärg rannikualadele, mõjutades kalvarusid ja tappes linde- loomi. Enne raferaadi koostamist ei olnud minu teadmised eriti laialdased ja sellest ka antud teema valik, et saada rohkem teada ohtudest, mis reostusega kaasneb. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju veekogudele,selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ja koristamise võimalusi.
tõendusmaterjal võimalikust väiksest reostuse mõjust veerežiimile. Minu arvutused olid umbkaudsed. Kasutasin ümmardatud tulemusi. Minu andmetel 22 on allikani umbes 4 km. (joonis 15)Tuleb välja, et reostuse jõudmiseni allikani võtab aega päris kaua, sest reostus liivas liigub vaid 10m/ööpäevas. Kuna vahemaa on 4km ehk 4000m, siis minu andmetel allikani jõudmiseks kulub reostusel 400 päeva. Sellest saab veel ka järeldada, et vedelik liigub liivas vägagi aeglaselt. Ja kui naftareostus üks kord üleüldse järveni jõuab, siis on selle mõju minimaalne. Kahjuks ei osanud arvutada seda mingit moodi välja. Lugesin reostuse kohta ka ühelt veebilehelt, kust oli kirjutatud, kuidas reostus levib liivas, vees jne. Seal oli kirjutatud, et reostus tegelikult levib väga aeglaselt, selleks võib kuluda aastaid, isegi kümneid aastaid, kui reostuse
Lisa 4). V iimane oli leke ühest hiljutisest ja suurimast. (Robertson, Kraussaug 2010) Viimase kahekümne aasta jook sul on juhtunud naftalekkeid ka Kuveidis, USA-s ja Mehhikos, olles mastaabilt ja volüümid sarnased eelmisega. Naftalekkeid, mis kaasnevad ammutamisega juhtub aastas mitmeid, kahjustades see juures ökoloogilist keskkonda tohutult. Lisaks ammutamisele on suureks probleemiks ka laevade masinaruumidest tulenev leke, samuti ka jõgede väljakandest. Olulisel kohal reostusel ja ohtlikkusel on ka tankerite puhastamiseks kasutatavad toksilised ained (Ibid.) 7 2. GLOBAALSED NAFTARESERVID See peatükk käsitleb lähemalt naftareserve minevikus ja olevikus. Peatükis tuuakse välja mõistete naftareserv ja naftaresurss erinevused ning sõltuvus teineteisest. Tuuakse välja põhilised meetodid, kuidas uurida reservides olevat naftakogust. Kirjeldatakse, kuidas jõuda naftareservide maksimaalse tootlikkuseni
annaabi.ee 
