Naftareostuse võimalik mõju eluskeskkonnale (1)

Sisukord
1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud ....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad ......................................................................................................................................5 3.4 Mereimetajad .........................................................................................................................5 4.Kokkuvõte...................................................................................................................................6 5.Kasutatud kirjandus....................................................................................................................7
1 1. Sissejuhatus
Järgnevas referaadis püüan ma välja tuua Naftareostuse peamised mõjud meres elavatele organismidele. Valisin teema kuna see on väga tähtis ka Eestile, sest läbi Soome lahe sõidavad Venemaalt tulnud tankerid, mida tihti peale ei kontrollita ja võib juhtuda õnnetus. Ohtlik on ta ka sellepärast, et naftatankerite ja reisilaevade teed ristuvad mis võib omakorda olla ohuallikaks. Teema valik sai ka tehtud kuna ma enne referaadi tegemist ei teadnud eriti palju sellest, mida täpsemalt naftareostus loomadele võib teha. Eraldi uurisin, mida teeb nafta loomade, kalade ja lindudega. Peamiselt uurisin suure nafareostuse korral tekitatud kahjusid, vähem ka kaudseid mõjusid.
2. Naftareostuse tekkepõhjused
Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina Naftatankeritega juhtub seda rohkem ja lähemal rannikule kus on rohkem elusorganisme. Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga . Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Näiteks Soome lahel sõidab kolmkümmend reisilaeva päevas põiki üle 100 000-tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM -i andmetel on Läänemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. Ja asi alles võtab tuure: Venemaal on plaanis ehitada uusi sadamaid , paari nädala eest uudistest läbi lipsanud Vistino naftasadama ehitamise plaan on üks näide. Kõik Venemaa sadamatesse suunduvad laevad peavad aga Soome lahest läbi sõitma ja see suurendab meie rannikute saastumise ohtu. Ning Venemaale suunduvad tankerid pole just kõige ohutumad. Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. Loomulikult kasvab sellega ka risk reostuseks. Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. See on koletu prognoos. Läänemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on jääs ja läbitavad koridorid kitsad .(Loodusesõber 1/2004)
3. Naftareostuse mõju elusloodusele 3.1 Linnud
Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. Just tänu sellele veelindude suled ei märgu ­ üldtuntud on ju väljend "justkui hane selga vesi". Linnu sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ja tagab ujuvuse ning lennuvõime. Samas teeb lipiidse kaitsekihi olemasolu aga ka sulestiku kergesti haavatavaks lipofiilsete saaste-ainete poolt. Veepinnale pindkile moodustavad ained ongi tavaliselt lipofiilsed. Ujuva linnu sulestik absorbeerib kiiresti nende ainete tekitatud pindkilet kuni küllastumiseni. Juba pisikesegi ava tekkimisel veekindlasse väliskihti tungib vesi sulestikku. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ja 2 vajub sügavamale vette. Kaob lennuvõime. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk ja osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine , uppumine , nälg või mürgitumine õliga määrdunud sulestiku puhastamisel. (Eesti Loodus 4/1999 V. Lilleleht )
3.2 Lindude puhastuse võimalikkus
Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad ­ eriliselt sisustatud rehabilitatsioonikeskused. Sinna toodud lindude sulestik pestakse õlist puhtaks, neid hoitakse alajahtumise vältimiseks soojas , diagnoositakse ja ravitakse haigused, toidetakse (vajadusel veeni- ja maosiseselt), jälgitakse pidevalt jne. Parimad päästejaamad kannatavad täiesti võrdlust väikeste haiglatega. Et vältida stressi, on väga oluline tagada ka õige ja asjatundlik kohtlemine.
Õnnetuseks kaob aga pesuainete toimel, eriti siis, kui pesuvesi on liiga kare ja pesuained valesti valitud, sulgede pealmise kihi veekindlus ja kogu sulestik muutub märguvaks. Seetõttu ei saa linde kohe vabastada. Neid tuleb pidada vangistuses pikemat aega, vahel järgmise sulgimiseni. Kõik see nõuab palju tööjõudu ja vahendeid. Umbes pooled
Õnnetusjuhtumite läbi merre voolanud nafta kogus aastate kaupa(www.unep.org 28.10.08)
kannatanutest lastakse tagasi merre.
Üldiselt on õliga määrdunud lindude ellujäämus pärast vabastamist madal. Enamasti leitakse linnud juba mõne päeva pärast surnutena või surmaeelses seisundis või ei leita mitte kunagi. Tervete puhaste lindudega võrreldes on taasleiuaeg 5­100 korda lühem. Puhastatutest jäävad ellu väga vähesed. Hilisema taasleiu tõenäosus oli määrdunud ja seejärel puhastatud lindudel 5­10 korda madalam kui puhastel. Selgus ka, et puhastamisvõtted ei ole viimase 25 aasta vältel tõhustunud, sest töödeldud lindude suremus ei ole selle aja jooksul vähenenud.
Saastunud lindude suurema suremuse põhjuseks võivad olla õnnetusest ja hooldamisest saadud stress , allaneelatud õlist tulenevad sisemised füsioloogilised kahjustused ja vangipõlves saadud nakkused .
Järeldatakse, et õlisaastega tekitatud kahju ja kompensatsiooni arvestamisel tuleks lisada hukkunud lindudele ka puhastatud ja vabastatud linnud. Viimaseid ei saa arvestada isegi 3 kahju osalise hüvitamisena. Õliga saastunud lindude päästmisprogrammid tuleks nende kalliduse ja lindude hilisema kõrge suremuse tõttu kriitiliselt ümber hinnata. Plaanitud päästmis- ja heastamiskulud aga suunata pigem kahjustuste ärahoidmiseks kui vähetõhusateks rehabilitatsioonikatseteks pärast õnnetuse toimumist .
Lindude puhul pole oluline vette sattunud õli kogus. Eelkõige talvitumis- või rändepeatuspaikades võib ka mõne kilomeetri pikkune õlilaik pöördumatult kahjustada kogu sinna kogunenud linnuseltsingut ja põhjustada tervete asukondade hukkumist.(Eesti Loodus 4/1999 V. Lilleleht )
3.3 Kalad
Nafta sisaldab PAH-e ,mis püsivad vees tükk aega ja mis on just ohtlikud kaladele . Kaladesse satuvad need peamiselt vees lahustatuna, imendudes lõpuste kaudu, aga ka toiduga, nt. põhjasetetest. Kehas põhjustavad PAH-id mitemesuguseid tervisehädasid. Et tegu on rasvalahustuvate ainetega, kogunevad need kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju, tekitades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustaes maksa ja muid kudesid , põhjustades viljtust ja muutes käitumist. Et Pah-e on looduses leidunud juba miljoneid aastaid on paljudel elusolenditel, kaasa arvatud kaladel , evolutsiooni käigus kujunenud võime neid kehast väljutada. Keemiliste reaktsioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega tavaliste kuseteede kaudu keast väljutatavateks ühenditeks. Need protsessid toimuvad kaladel peaasjalikult maksas ja neerudes, aga ka mujal. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub pidevalt kehasse imenduvate naftasaaduste väljutamiseks kõvasti energiat. Keemilised reaktsioonid võtavad aega aga kalad võivad samal ajal Pah-ide kahjulike mõjude tõttu haigestuda. Nendesamade reaktsioonide vahesaaduste hulka kehas oskavad aga teadlased tänapäeval mõõta. Nõnda saab üsna selge pildi kalade igapäeastest elutingimustest. (Eesti loodus 8/2008)
3.4 Mereimetajad
Mereimetajad on kaitsetud sellepärast, et nad olenevad nii veest kui õhust. Osad imetajad elavad üksikult osad suurte gruppidena. Nende toitumis ja käitumise erinevustest oleneb kuidas reostus neile mõjub. Nende harjumused keha eest hoolitseda tõstavad võimalust õliga kokkupuutudest ka seda suukaudu toksiliste ainete sisse manustamist. Osade aruannet kohaselt enamus mereimetajaid ei väldi õlilaike ja reostatud rannalasid. Vaalu ja hülgeid näiteks on nähtud ujumas ja toitumas õlireostuse sees või selle läheduses . Kahjuks on täpsed mõjud teadmata kuna mereimetajaid pole teadlased väga palju uurniud. Peamised põhjused kuidas mõjub naftareostus mereimetajatele: - alajahtumine,kuna nahk juhib hästi soojust ja karvastik on määrdnud viivad ainevahetuse shokini - toksiline õju nafta alla neelamisel - ummistunud kopsud - hävinud hingetorud - kopsupuhitus tilkade ja aurude sissehingamisel - silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga - stress naftast tekitatud käitumiserinevustele (www.amsa.gov.au: Impact of Oil Spills on Marine Mammals ) 4 4. Kokkuvõte
Nafta reostus mõjub erinevatele organismidele isemoodi . On organisme, kes on äärmiselt tundlikud mitmesuguste toornafta koostisesse kuuluvate orgaaniliste ühendite suhtes. Kõige hullemini mõjub naftareostus lindudele ja vähem kaladele, kuna nad sellega tavaliselt väga otseselt kokku ei puutu . Peamised põhjused millesse elusorganismid surevad on stress, nafta alla neelamine või naftast rikutud sulestik ja karvastik, mis just veeloomadele on väga oluline. Naftast reostunud elusorganismide ellu jäämise protsent on väga väike. Enamus siiski sureb kas kohe või päästmise käigus. Must katk tapab just neid, kes on süütud ja kellel sellea kõige vähem pistmist on.
5. Kasutatud kirjandus:
5 Lilleleht, V. 1999 Õlikatk pole kadunud Eesti Loodus nr. 4
Kreitsberg, R. Tuvikene, A. 2008 Naftareostus, meie kalade argipäev Eesti Loodus nr. 8
Maasik, I. Arusoo , H 2004 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres Loodusesõber nr. 1
The Effects of Oil on Wildlife 13.01.2003. Kättesaadav: www.amsa.gov.au(viimati külastatud 28.10.2008)
6