EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4
põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke............................
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
..............................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3
ei ole kleepuv. b. Söötmine: Karpkala taimse valgu osatähtsus suur, söödetakse teraviljaga, kasutab tiigi looduslikku söödabaasi, söödakoefitsent 3-4. Vikerforell loomse valgu vajadus suur, vajalik punase pigmendi lisamine, sööda energiasisaldus kõrge, söödetakse ainult kuivsöödaga, loodusest lisa ei saa, söödakoefitsent ligikaudu 1. c. Pidamine: Karpkala võimalik nii ekstensiivne kui intensiivne. Vikerforell ainult intensiivne 2 KALAKASVATUSE ERIALA d. Töötlemine ja turustamine: Karpkala odav, raskesti töödeldav, turustatakse elusalt. Vikerforell kallis, kergelt töödeldav, turustatakse fileena, soola- ja suitsukalana, pakendatult. 9. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. a
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
Kõik kommentaarid