Kolesterool (1)

Vajalik on vererasvade kontroll

Inimene üldjuhul kolesterooli taseme tõusu ise ei tunne. Mõnel puhul võib kolesterool ladestuda silmade ja kõõluste juures. See tekib siis, kui kolesterool on ülikõrge. Ka triglütseriididest võivad tekkida rasvalaigukesed, aga seda siis, kui tase on ligi 10 korda üle normi.
Mõõdukas normi ületamine endast aga tunda ei anna. Mõned patsiendid küll kinnitavad, et kolesterooli ravi korral läheb nagu pea selgemaks. Need võivad olla aga rohkem subjektiivset j laadi tundmused.
Suhkruhaigel peaks olukorra selgitamiseks määrama vähemalt aastas korra kolesterooli, triglütseriidide ja "hea" kolesterooli taseme.
Kolesteroolitase ei sõltu oluliselt kehakaalust. Kõhnus ei tähenda automaatselt head kolesteroolitaset. Igal juhul peaks laskma end uurida, eriti kui perekonnas on varem olnud sellelaadseid probleeme.
Laste puhul kolesteroolitaset mõjustama ei hakata. See peab olema mingi erijuhtum, mil tegeldakse lapse kolesterooliga. Üldiselt lastakse lastel täis kasvada, alles siis pööratakse tähelepanu tema kolesteroolile.

Kolesteroolitaseme normi viimine

Mõõduka tõusu vastu aitab dieetravi . Diabeetik on harjunud küll suhkruvaest dieeti pidama , samas peaks ka kolesterooli vastu võitlema ennekõike dieediga . See dieet erineb küll oma olemuselt diabeedi dieedist: vältida tuleb rasvase söömist. Kui see mitme kuu jooksul tulemust ei anna, siis on saadaval kolesteroolitaset reguleerivad ravimid (mis on üsna kallid ja neid määrab arst).
Inimesed on nõus pea alati ravimeid tarvitama , aga dieeti pidama ei olda ülearu varmad. Arst määrab ravimeid aga üldjuhul siis, kui vähemalt kolm kuud on dieediga ravitud ja see pole tulemusi andnud.

Kuidas tõsta "head" kolesterooli

On palju ravimeid, millega saab halbade vererasvade taset langetada. "Hea" kolesterooli tõstmine on keerukam . Üks võimalus on suurendada kehalist aktiivsust - sportlastel võib tase olla 2-3 korda üle minimaalse vajaliku.
Ka suitsetamisest loobumine tõstab "hea" kolesterooli taset. Suitsetamine alandab "hea" kolesterooli taset. Diabeet iseenesest on niivõrd müokardi infarkti , südameinfarkti ja ajuinsuldi aldis haigus, et suitsetamist riskifaktoriks juurde lisada küll pole vaja.
Kalatoitki aitab "hea" kolesterooli taset tõsta.
Vaidlusi on tekitanud nn. " tervisemunad " (neid munevaid kanu on söödetud linaõliga), mille oomega-3 rasvhapete tase on tavalisest 4 korda kõrgem. Arstid ei kutsu üles neid mune suures koguses sööma, aga kui kolesterooliprobleemiga inimene tahab väga muna süüa, siis võiks oma 1-2 muna nädalas võtta "tervisemunade" hulgast (küll mitte tavalistele lisaks, vaid nende asemel). Iseenesest on kanamunades väga palju kolesterooli. Samas ei mõju need munad mõõduka tarbimise korral ka halvasti ning lisaks: me ei söö valdavat osa kolesterooli sisse suu kaudu, vaid see sünteesitakse maksas .

Kolesterool südame- veresoonkonna haiguste põhjustajana

Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja.
Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud , mis takistavad vere voolamist soontes.

Kolesterool - mis see on?

Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa . Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.

Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:

•  70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas)
  
•  30% saadakse toidust
  

Kolesterool jaguneb kaheks:
“Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin )
“Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin).
Kolesterool on aine, mille saame loomsest toidust, kuid mida tekib küllaldaselt ka inimorganismis. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks.

Kolesterooli ülesanded organismis

• rakuseina koostiselement
  
• lähteaine
  
• sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist
  
• D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses
  
• erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon
  

Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad  tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi.
Üleliigne kolesterool
Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool.
Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema ja sooni seestpoolt ummistama.
Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre. Veresoontes ringlev halb kolesterool sarnaneb käitumise poolest metalltorustikku sattunud hangunud rasvaga - see kleepub kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena torustiku seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt.
NB! Lase kontrollida oma kolesteroolitaset vähemalt kord aastas, kui sul on

• kõrgenenud vererõhk
  
• sa suitsetad
  
• perekonnas on alla 55 aasta vanuses esinenud südameinfarkti, ajuinfarkti või äkksurma
  

Soovitused söömiseks:

• kiudainerikkad toiduained
  
• oad ja herned
  
• kaks portsjonit kala nädalas
  
• vähemalt viis puu- või köögivilja iga päev
  
• taimeõli
  
• mõõdukalt pähkleid
  
• väherasvast piima (maksimaalselt 2,5%)
  
• ilma nahata valget liha ( kana - ja kalkuniliha)
  Väldi
  
• maiustusi
  
• loomseid rasvu sisaldavad toiduaineid (munakollast, rasvast liha, juustu)
  
• kartulikrõpse, rasvaseid pirukaid