OP-KUNST Marju Liidja 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Victor Vasarely (1908-1997, Ungari-Prantsuse maalikunstnik, op-kunsti rajaja). Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 Vasarely algatas originaalteoste seeriaviisilise paljundamise, mis muutis teose hinnalt kättesaadavaks igaühele. Oma töödega püüdles värvirõõmsama maailma poole. "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Y
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. OP-KUNST Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: · ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; · ruumilisi illusioone; · joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; · täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J
OP-kunst Egert Unga 8.B 1960.aastatel arenes abstraktsest kunstist välja Op-kunst (ingl.k.optical art) Op-kunst 1950-60. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate aastad kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938)
Tallinn Nõmme Gümnaasium REFERAAT Abstraktne kunst Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma
teoseid loopides lõuendit värvidega. Minimalism - 1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos iseeneses, sellel puudub tavaliselt sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Opkunst - Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega.
Tallinna Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIASTE Raul Hanson XII klass ABSTRAKTNE KUNST Referaat Juhendaja Tiina Treibold Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Abstraktsionismi teke.......................................................................................................................3 ,,Sinine ratsanik"..................................................................................
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Kõik kommentaarid