Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VICTOR VASARELY (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

VICTOR VASARELY
Victor Vasarely 
(9 April 1906 – 15  March  1997)
 Oli Ungari-Prantsuse kunstnik
 Hakkas 1930.aastatel  nägemistaju  olemust  uurima  ning on 
op-kunsti tähtsaim esindaja
 Kinetismi rajaja
Op-  kunst
 Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju 
eripärast. 
  Lihtsate  kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on 
inimese  silmale  kas rahustav või  ärritav  mõju, mistõttu 
maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. 
 Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või  liikuvuse  tunde 
tekitamine maalipinnal.
Elust
 Vasarely sündis Ukrainas 
 1925- 1927 õppis Eötvös Lorándi Ülikoolis meditsi ni, kuid 
jättis selle  pooleli
 Kunstihariduse sai Budapesti Maaliakadeemias ja Mühley 
Akadeemias 
 1930.aastatel  asus Vasarely Prantsusmaale elama. 
 1930.a abiel us Claire Spinner’iga, kel ega tal on kaks  poega
Looming
  Peale Prantsusmaale kolimist  arendas  Vasarely välja täiesti 
oma pildikeele, kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja 
värve,  saavutades  uskumatuid optilisi tulemusi.
 1933. aastal ilmusid kunstniku töödesse mustvalged 
kontrastid ning tiigri- ja sebramustrid
 Vasarely nägi kunstnikus isikut, kes loob
algupärase  kunstiteose , mille edasiarendused 
tulevikus saavad avalikkuse loomulikuks osaks.
Muuseumid
 1970-1996: Vasarely  Muuseum  Prantsusmaal Gordeses
 1976:  Sihtasutus  Vasarely, Prantsusmaal Aix-en  provintsis
 1976: Vasarely Muuseum Ungaris Pécs’is
 1987: Vasarely Muuseum Ungaris Budapestis
Mõju eesti kunstile
 Vasarely on oluliselt mõjutanud eesti kunsti. 
 Opkunstist oli eriti huvitunud  Kaljo  Põllu, kuid opi  esteetika  
mõjutas ka meie telekujundusi ja sel e motiivid tungisid 
rõivamoodi. 
 Vasarely näitused Eestis:
1. 1990.a  Kadrioru  lossis 
2. 2001.a Pärnu uue kunsti muuseumis. 
3. 2008.a Ungari  instituudi  galeri s Toompeal 
Teosed
Teosed II
Kasutatud kirjandus
 http://
www. guggenheim .org/new- york /collections/col ection-online/a
rtists/bios/1522/Victor%20Vasarely
  https://en.wikipedia.org/wiki/Gordes
  http://kunstiabi.weebly.com/op-kunst.html

Document Outline

  • Slide 1
  • Victor Vasarely (9 April 1906 – 15 March 1997)
  • Op- kunst
  • Elust
  • Looming
  • Muuseumid
  • Mõju eesti kunstile
  • Teosed
  • Teosed II
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
VICTOR VASARELY #1 VICTOR VASARELY #2 VICTOR VASARELY #3 VICTOR VASARELY #4 VICTOR VASARELY #5 VICTOR VASARELY #6 VICTOR VASARELY #7 VICTOR VASARELY #8 VICTOR VASARELY #9 VICTOR VASARELY #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mairis . Õppematerjali autor
Kunstiajaloo ettekanne Victor Vasarely kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

OP-kunst
5
pptx

OP-kunst

B 1960.aastatel arenes abstraktsest kunstist välja Op-kunst (ingl.k.optical art) Op-kunst 1950-60. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate aastad kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938) sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. Victor Vasarely 1908-1997,Ungari-Prantsuse maalikunstnik,op-kunsti rajaja. Op-kunsti tähtsaim esindaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase on Victor Vasarely, kes hakkas juba Kolmas tase 1930

Kunstiajalugu
OP KUNST-1950-60ndad aastad
10
docx

OP KUNST. 1950-60ndad aastad

Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani ja Malevitši geomeetrilise abstraktsionismi stiilist. Ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi

Kunstiajalugu
OP KUNST-1950-60 ndad aastad
10
docx

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad.

Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.. Victor Vasarely (1906-1997) Üks 20.sajandi kõige olulisemaid kunstnikke. Op-kunsti juhtfiguur. Tema uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani ja Malevitši geomeetrilise abstraktsionismi stiilist. Ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun