Füüsika 8. klass (0)

Päikesesüsteem
Päike

• Päike on üks tähtedest.
  
• Päikesel muundub vesinik heeliumiks .
  
• Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust.
  

Päikesesüsteem

• Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi.
  
• Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan , Neptuun .
  
• Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas.
  
• Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud.
  

Maa

• Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks.
  
• Atmosfääril puudub kindel ülapiir.
  
• Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu.
  
• Maa tiirleb ümber Päikese.
  
• Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti.
  
• Tiirlemisel ümber Päikese muutub telje asend Päikese suhtes.
  

Füüsikaline suurus – Pean meeles

• Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on võetud kadutusele amplituud , periood ja sagedus.
  
• Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist, mõõdetuna piki trajektoori. Amplituudi mõõdetakse pikkusühikutes.
  
• Perioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamise kestust. Perioodi mõõtühik on üks sekund.
  
• Sagedus näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis. Mida suurem on sagedus, seda rohkem võnkeid pendel ühes sekundis sooritab.
  
• Sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega .
  võnkesagedus = 1 %(jagada) võnkeperiood , f= 1%T
  
• Sageduse ühik on üks herts (Hz).
  
• Sagedus on üks herts, kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis.
  
• Sagedamini kasutatavad kordsed ühikud on:
  1 kHz = 10( kuubis ) Hz ; 1MHz = 10( astmes 6) ; 1 GHz = 10(astmes 9)
  
• Sageduse ühikule on antud nimetus saksa füüsiku Heinrich Hertzi auks.
  
• Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks.
  
• Võnkumiseks ehk võnkeliikumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi.
  
• Algasendiks on pendli asukoht vaatluse alghetkel . Algasendi valik on vaba.
  
• Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus pendel peatub võnkumise lakkamisel.
  
• Amplituudasendiks nimetatakse pendli asukohta , kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Amplituudasendeid on kaks.
  
• Täisvõnkeks nimetatakse pendli käiku ühest amplituudiasendist teise ja tagasi.
  

Võnkumine , laine ja heli

• Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib sama tee edasi-tagasi korduvalt kindla ajavahemiku järel.
  
• Võnkumine on üks mehaanilise liikumise liikidest.
  
• Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks.
  Võnkumise kirjeldamikses kasutatakse mõisteid:
  
• Algasend on võkuva keha asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on vaba.
  
• Tasakaaluasendiks nimetatakse võnkuva keha asendit, kus keha peatub võnkumise lakkamisel.
  
• Amplituudiasendiks nimetatakse võnkuva keha asukohta, kus liikumise suund muutub ja keha hakkab tagasi liikuma. Amplituudasendeid on kaks.
  
• Täisvõnkeks nimetatakse penfli käiku ühest amplituudiasendist teise ja tagasi.
  Võnkumise kirjeldamiseks kasutatakse füüsikalisi suurusi:
  
• Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist. Amplituudi mõõdetakse pikkusühikutes.
  
• Võnkeperioodiks ehk perioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamise aega.
  
• Võnkeperioodi mõõtühik on üks sekund (1 s), perioodi tähis on T.
  
• Võnkesagedus ehk sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis.
  
• Sageduse mõõtühik on üks herts (1 Hz), sageduse tähis on f.
  
• Sagedus on üks herts (1 Hz), kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis, 1 Hz= 1/1s
  
• Sagedust arvutatakse: võnkesagedus= 1/võnkeperiood ehk f= 1/T
  Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas.
  
• Laineid on kahte liiki: ristlained ja pikilained.
  
• Ristlaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suunaga risti.
  
• Pikilaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt.
  Laine kirjeldamisel kasutatakse füüsikalisi suurusi:
  
• Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus.
  
• Lainepikkuse mõõtühik on üks meeter (1m)
  
• Lainepikkuse tähis on (kr väikrtäht lambda ).
  
• Laine kiirus on laine mingi punkti, näiteks laineharja levimise kiirus.
  Heliks nimetatakse keskonnas levivat võnkumist, mida organismid tajuvad.
  
• Heli tekitavad võnkuvad kehad.
  
• Õhus levib heli pikilainena.
  
• Hääl on heli, mida inimene kuuleb . Hääle sagedus on 16- 20 000 Hz.
  
• Heli valjust mõõdetakse detsivellides.
  
• Infraheli , kuuldav heli ehk hääl ja ultraheli on heli liigid.
  
• Kajaks nimetatakse tõkkelt peegeldunbud heli, mis on kuuldav alghelist lahus.
  
• Müraks nimetatakse inimest häirivat tema tervist ja heaolu kahjustavat heli.
  
• Füüsikas nimetatakse müraks korrapäratu võnkumise tulemusena tekkivat heli.
  

VALGUS
Valgus kujutab endast lainet.

• Valgus kannab energiat.
  
• Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu.
  

Valgusallikaks on valgust kiirgav keha.

• Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks.
  
• Soojuslikes valgusallikates saadakse valguse kiirgamisest vajalik energia soojusliikumise arvelt.
  
• Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad.
  

Valguse spekter on selle valguse koositsse kuuluvate värviliste valguste kogum. Mõnikord nimetatakse spektriks ka liitvalguse lahutamise tulemusena saadud värviliste valguste riba ekraanil .

• Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest.
  
• Liitvaalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest.
  
• Valgusallika spekter näitab, millist valgust valgusallikas kiirgab.
  
• Valge valgus koosneb värvilistest valgustest, mille koostis on samasugune nagu Päikese valgusel.
  
• Ultravalgus ja infravalgus pole inimestele nähtav.
  
• Ultravalgus on organismidele ohtlik.
  

Valgusfilter on seade (keha), mis laseb valgust läbi valikuluselt. Valgusfiltreid kasutatakse värviliste valguste eraldamiseks liitvalgustest.

• Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust.
  
• Valgused , mille värvus ei lange kokku filtri värvusega, neelduvad selles.
  

Värviline pind on pind, mis peegeldab valgust valikuliselt.

• Värviline pind peegeldab iseenda värvi valgust.
  
• Valgused, mille värvus ei lange kokku keha pinna värvusega, neelduvad kehas.
  

Nägemine on ümbritseva maailma tajumine valgusaistingu abil.

• Silm on nägemisorgan. Nägemiseks peab valgus silma sattuma.
  
• Võrkkest koosneb valgustundlikest rakkudest.
  
• Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka.
  
• Mida suurem on vaatenurk, seda suurem on eseme kujutis võrkkestal ja seda täpsemalt on eseme detailid näha.
  

Valguse levimine on valguslaine edasikandumine ruumis,

• Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
  
• Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s.
  
• Valgusaasta on vahemaa , mille valgus läbib ühe aasta jooksul.
  

Vari on ruumipiirkond, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi või levib ainult mõnest valgusallika osast.

• Täisvari on valju osa, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi.
  
• Poolvari on varju osa, kuhu valgus levib ainult mõnest valgusallika osast.
  

VALGUSE PEEGELDUMINE JA MURDUMINE
Valguse peegeldumiseks nim nähtust, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli.

• Langev kiir kujutab valguse levimise suunda enne peegeldumist.
  
• Langev kiir ja pinna ristsirge moodustavad langemisnurga.
  
• Peegeldunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast peegeldumist.
  
• Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga.
  
• Valguse peegeldumise seadus: valguskiire peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga, beeta=alfa
  

Peegelpind on täiesti sile valgust peegeldav pind.
Mattpind on mikrokonarustega; valgus peegeldub mattpinnalt kõikvõimalikes suundades.

• Valguse peegeldumist mattpinnalt nim hajuvaks ehk difuusseks.
  
• Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks.
  

Keskkonnas valgus nõrgeneb, üks nõrgenemise põhjustest on valguse neeldumine , teine valguse hajumine keskkonnas olevatelt väikestelt osakestelt.
Kuu faasiks nim Kuu nähtavat kuju.

• Kuu eri faasid tekivad seetõttu, et Kuu on kerakujuline ja Päike valgustab erinevalt Kuu nähtavat osa.
  
• Täiskuu on näha, kui Päike valgustab erinevalt Kuu nähtavat osa.
  
• Täiskuu on näha, kui Päike valgustab Kuud vaatleja poolt.
  
• Poolkuud on näha siis, kui Päike valgustab Kuud vaatleja suhtes küljelt.
  
• Kuusirp on näha siis, kui Päike valgustab Kuu Maa-poolset osa vähem kui Kuu tagakülge.
  

Valguse murdumiseks nim valguse levimissuuna muutumist valguse üleminekul ühest keskkonnast teise.

• Murdunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast murdumist.
  
• Murdumisnurga moodustavad murdunudkiir ja pinna ristsirge.
  
• Valguse levimisel keskkonda, kus valguse kiirus on väiksem, murdub valgus pinna ristsirge poole.
  
• Valguse levimisel keskkonda, kus valguse kiirus on suurem, murdub vaalgus pinna ristsirgest eemale.
  
• Prismat saab kasutada valguse spektri saamiseks, sest eri värvi valgus murdub erinevalt.
  

Füüsikaseadus on füüsikaterminite abil väljendatud loodusseadus .
Lääts ja kujutis
Läätseks nim kõverpindadega ümbritsetud läbipaistvat keha, mida kasutatakse valguse koondamiseks või hajutamiseks.

• Läätsi liigitatakse kõverpindadeks ja nõgusläätsedeks.
  
• Kumerläätsed koondavad valgust.
  
• Nõgusläätsed hajutavad valgust.
  
• Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt.
  
• Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nim läätse optiliseks teljeks.
  
• Läätse fookusi läbivat joont nim optiliseks peateljeks.
  
• Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk , nim läätse fookuseks.
  
• Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil. Fookuskauguseks nim läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust. Optiline tugevus= 1/ fookuskaugus D= 1/f
  Läätse optilise tugevuse ühik on dioptria (lühend 1dpt)
  

Kujutis on optikaseadmega saadav esemega sarnane pilt.

• Fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastastikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised.
  
• Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile .
  
• Näivat kujutist ei saa ekraanile tekitada ega fotografeerida, kuid saab silmaga vaadelda.
  
• Kaugest esemest tekib kujutis läätse fookuse lähedale, kujutis on ümberpööratud, vähendatud ja tõeline.
  

Fotoaparaat

• Fotoaparaat on optikaseade, millega jäädvustatakse kujutisi.
  
• Kujutise fookustamine toimub objektiivi nihutamisega ekraani suhtes.
  
• Suumimisel muudetakse objektiivi fookuskaugust.
  

Silm ja nägemine

• Silm on nägemisorgan.
  
• Sarvkesta pinnas toimub valguse esmane koondumine .
  
• Silmaavaga reguleerib organism silma sattuva valguse hulka.
  
• Silmalääts fookustab kujutise võrkkestale.
  
• Fookustamine toimub silmaläätse fookuskauguse muutumise abil.
  
• Võrkkestas tekkivatest elektrilistest aignaalidest tekitab peaaju nägemistaju .
  
• Lühinägelikkust korrigeeritakse nõgusläätsedega(nn miinusprillid).
  
• Kaugelenägelikkust korrigeeritakse kumerläätsedega(nn plussprillid).
  
• Prillinumber on prilliklaasi optiline tugevus dioptriates.