VARVUSÕPETUS - värviring (0)

VÄRVIÕPETUS
Kunstilises loomingus on esmase tähtsusega värvi omaduste tundmine ja kasutamine. 
hele
Värviõpetus põhineb päikesevalguse lahutamisel spektriks. (N: vikerkaar). 
Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses.
Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine
1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma.
    Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus.
 
Toon – saab iseloomustada sõnadega punane, kollne , sinine, 
 
nende segamisel saab üha uusi värvitoone. 
 
Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine.
 
Küllastus – nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise 
 
värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi 
 
puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, 
 
võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele.
  
Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga.
tume
Põhivärve omavahel segades saame sekundaarvärvid.
2. Teine rühm on neutraalsed ehk arkromaatilised värvid: must, valge, hall.
külm
    Need toonid mõjuvad rahulikult ja tagasihoidlikult.
Värvide omadused:
1. Sooja ja külma tunnetus (sooja tekitavad kollane ja punane ning neile lähedased 
toonid, kuid muutuvad kohe külmaks, kui lisada sinist . Nii tekitavad külma tunnetust 
sinine ja kõik lähedased sinisega segatud toonid) Valgega segades saame külma var-
jundi, aga mustaga segades sooja varjundi.
2. Raskustunne. Rasked on soojad värvid, kerged on aga külmad värvid.
3. Värvid aitavad luua ka ruumilist muljet, seda nimetatakse värvusperspektiiviks.
 
Eenduvad värvid on soojad, erksad ja intensiivsed.
 
Taanduvad on aga vastupidi tuhmid ja külmad.
soe
Värvide kontrast , see on värvide mõju üksteisele.
Värviringis (vaata 2. leheküljel asuvat Johannes Itteni värviringi) vastakuti asetsevaid toone 
(kollane– violett , punane–roheline, oranzˇ –sinine jne) nimetatakse komplementaarvärvideks..
1. Järelkontrast – pingsal vaatamisel näeme olemasoleva värvi asemel teist värvi.
2. Üheaegne kontrast. Kasutatakse kontrastvärve, et tuua välja teatud kujundit taustast , suunata 
vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile .
Värvide kooskõla.
Alati sobivad: 
 
1) Neutraalvärvid kõikide värvidega.
 2) 
Kontrastide põhimõttel valitud värvid, komplementaarkontrast (roheline ja punane,    
 
violet ja kollane, oranzˇ ja sinine).
 
3) Kui on kaks ebasobivat värvi, saab neid sobitada lisades nende vähele neutraalse 
 värvipinna.
 
4) Värviringis kõrvuti asetsevad värvid, ehk toon-toonis värvid ehk sugulusvärvid.
 5) 
Koloriit  – värvide kogumõju, kus domineerib või domineerivad teatud värvid. Tavaliselt  
 
saadakse koloriit nii, et ühele enda poolt valitud põhivärvile segatakse juurde erinevaid    
 toone. 
 
N: Sinisele segatakse juurde veidi kollast, pärast veidi punast, siis algselt valitud sinisele  
 
uuesti ainult punast, siis uuesti algselt valitud sinisele omakorda nüüd natuke rohelist jne.
Kasutatud materjal:  Tiiu Isoki kunstitunnis tehtud konspekt, Eve Kärneri “Kompositsiooniõpik”ja Marje  Tammert “Värviõpetus”.
VÄRVIRING
 
Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile: kollane – punane – sinine.
Värviringi umbes 75° nurga all pooleks jagades saame öelda, et paremale jäävad soojad ja 
vasakule külmad toonid.Värviringis vastakuti asetsevad toonid on komplementaarvärvid.
Keskel asuvad kolm põhivärvi, järgmises ringis on kõrvuti asetsevate põhivärvide segamisel 
saadavad sekundaarvärvid ja kolmanda ringina siis kogu värviring.
Kui keskimist kolmnurka pöörata, siis omavahel sobivad alati kolmnurga tippudesse jäävad toonid.
ÜLESANNE
Värvi ülesannetes 1. ja 2. olevad tühjad ruudud vastavalt alapealkirjas toodud ülesande teemale . 
Vajadusel saab koloriitseid toone nii, et katad väikese ruudu ristviirutusega, kasutades erinevaid 
värvipliiatseid. Kõik tühjad ruudud peavad olema lõpuks täidetud (va valge värvi ruut, mis võib 
pliiatsitega värvimisel jääda värvimata).
VÄRVID JA VÄRVIDE OMADUSED – ÜLESANNE 1.
 
1. Põhivärvid
2. Neutraalvärvid
3. Soojad toonid
4. Külmad toonid
5. Kerged toonid
6. Rasked toonid
VÄRVIDE KOOSKÕLA – ÜLESANNE 2.
 
7. Kontrast (põhivärvide kontrast)
8. Koloriit
9. Kooskõla akromaatilise ehk neutraalvärviga
10. Kooskõla kontrasti põhimõttel (värvi kontrast või heleda tumeda kontrast)
11. Kaks vähesobivat tooni neutraalse vahepinnaga
12. Sugulusvärvid ehk üksteisest tuletatud värvid