tagasivaate teodoliitkäigu punktile. Prisma seadmine instrumendi kõrgusega samale kõrgusele, prisma kõrguse sisestamine. Vaid erandkorras (nähtavuse puudumisel) prisma kõrgust ühes jaamas punktide mõõdistamisel muudetakse, sel juhul tuleb kindlasti aparaati sisestada uus prisma kõrgus. Edasivaate punkti numbri sisestamine, sihtimine prismale lugemite tegemine ja salvestamine. Samamoodi edasivaated teistele mõõdistatavatele situatsiooni ja reljeefi punktidele. Mõõdistamise kontroll (suunamine tagasivaatele ja lugemi võtmine), lugem peab olema 0°0'00'' nagu mõõdistamise alguses sai seatud ± 30''. 15. 15.1. Kuidas toimub tahhümeetriga mõõdistatud punktide plaanile kandmine? Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kantakse plaanile ringmalli ja sirkli abil kasutades mõõdetud horisontaalnurka ja joonepikkuse horisontaalprojektsiooni. 15.2. Kuidas toimub horisontaalide interpoleerimine? Analüütiline (kõige täpsem)
või sellega paralleelne suund. 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart - Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium
saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone. 15. Kuidas toimub teodoliitkäigu väljamärkimine, mõõdistamine Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja määrates X-, Y-koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 16. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa ??t. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga f? jagada
tekkida olukord kus mõõdetud suurused ei iseloomusta enam tegelikku olukorda, sest täitmise käigus võivad vundamendid nihkuda. Teostusmõõdistuste ülesanne tervikua kõigi mõõdistatavate objektide puhul on ehitustööde kontrollimine. Teostusmõõdistuse tulemusena saadakse vundamendi iseloomulike punktide plaanilised koordinaadid ning võrreldakse neid projektis ette nähtutega. Lihtsalt võttes teeb teostusmõõdistamine kindlaks ehitise kõrvalekalded projekteeritust. Mõõdistamise tulemuste põhjal saab hinnata, kas vundamnet on rajatud õigete mõõtmetega ning just sinna kohta kuhu see maha märgiti. Vundamentide teostusmõõdistamine teostatakse elektrontahhümeetriga. Samuti tuleks kasutada miniprismat, sest pika sauaga ei ole piisava täpsusega tulemused tagatavad. Teostusmõõdistuse käigus tuleb leida vundamendi iseloomulike punktide koordinaadid. Lintvundamentide puhul on nendeks vundamenid nurgapunktid, kannvundamendi puhul
lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone. 51. Kuidas toimub teodoliitkäigu välja märkimine, mõõdistamine? Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja määrates X-, Y- koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 52. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus. Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa t. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud
Andmeside Serial, USB Toiteallikas: Sisemine aku/ tööaeg Li-ion aku 11,1 V, 4,4 Ah / ligik. 6 tundi Kaal: Robot-variant 5,25 kg Robotmõõtmine: Ulatus, passiivsed prismad 300- 500 m Juhtpaneel: Operatsioonisüsteem Windows Embedded CE 6.0 Tahhümeeter Trimble VX Instrument on ainuke, mis teeb ära kerge vaevaga integreerituna optilise mõõdistamise, meetrilise pildistamise ja 3D skaneerimise. Pildistamise ja mõõdistamise tulemused on mõõdistaja jaoks disainitud ühte lahendusse- pildista ja ühenda skaneerimine. Instrument sisaldab kõiki S6-seeria Robotic instrumendi omadusi. VX-süsteemil on valmidus integreeritud mõõdistamiseks GPS/GNSS seadmega. ANDMED Skaneerimine: Kaugus 1m kuni 250 m
............................................47 2.2.2 Kes määratleb puhtuseastmed?.................................................................49 2.2.3 Millist kasu saab puhtuseastmete klassifitseerimisest?..............................49 2.2.4 Tööjuhendid............................................................................................50 2.3 Koristustööde mõõdistamine..........................................................................50 2.3.1 Mõõdistamise eesmärk............................................................................50 2.3.2 Mida mõõdistamisega saavutatakse? .......................................................51 2.3.3 Mõõdistamise alus ..................................................................................51 2.3.4 Ajastandard.............................................................................................52 2.3.5 Mõõdistamise teostamine ................................
See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone. 15. Kuidas toimub teodoliitkäigu väljamärkimine, mõõdistamine? Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja määrates X-, Y-koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 16. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa t . Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga
Lisaks mõõdistamiskoha, instrumendi ja viisi valimine. Tellijalt ülesande saamine 27) Maa-ala plaani koostamisel mõõdistatakse absoluutselt kõik asjad, mida paberile vaja saada. Ühesõnaga mõõdistatakse kõik põõsad, puud, teed, hooned, valgustid jne. 28) Elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist, salvestist. Lisaks kuulub komplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv. 29) Laserskanneerimine on mõõdistamise tehnoloogia, kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. Laserskanneerimist võib kasutada plaanide saamiseks, aga ka hoonete, sildade, teede ja tunnelite mõõtmisel. Tagasisaabuva signaali põhjal arvutatakse peegeldunud laserpunktide koordinaadid, mille abil saadakse punktipilv (Joonis 5). Punktipilvest on võimalik modelleerida skaneeritud objekti. 30) GPS mõõdistamine on (Üleilmne asukoha määramise
Lisaks mõõdistamiskoha, instrumendi ja viisi valimine. Tellijalt ülesande saamine 27) Maa-ala plaani koostamisel mõõdistatakse absoluutselt kõik asjad, mida paberile vaja saada. Ühesõnaga mõõdistatakse kõik põõsad, puud, teed, hooned, valgustid jne. 28) Elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist, salvestist. Lisaks kuulub komplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv. 29) Laserskanneerimine on mõõdistamise tehnoloogia, kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. Laserskanneerimist võib kasutada plaanide saamiseks, aga ka hoonete, sildade, teede ja tunnelite mõõtmisel. Tagasisaabuva signaali põhjal arvutatakse peegeldunud laserpunktide koordinaadid, mille abil saadakse punktipilv (Joonis 5). Punktipilvest on võimalik modelleerida skaneeritud objekti. 30) GPS mõõdistamine on (Üleilmne asukoha määramise
Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse kaugusmõõturiga (erandjuhul võib kasutada ka mõõdulinti). Suuna saame määrata
Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteemi, polaarkiirte ja lõigete meetodit. Teodoliitkäik murdjoonte süst, punktid ei ole kindlustatud, mõõdetakse horisontaalnurgad ja lõikude pikkused. a) kinninemurdjoonte süst, mis algab ja lõppeb ühel ja samal punktil b) lahtine algab ühel ning lõppeb teisel punktil c) rippuv algab ühel ning lõppeb kusagil poole peal. Mõõdistamise meetodid:*Trangulatsioon 3nurkade süst, kus mõõdetakse 3nurkade nurgad.*Trilatatsioon 3nurkade süsteem, mõõdetakse 3nurkaga küljepikkused.*Polugomomeedid tihendusvõrgu rajamiseks, mastikul kindlad punktid, moodustavad murdjooni. Koordinaadid on tavaliselt arvsuurused, mis määravad mingisuguse punkti asukoha mingi valitud lähtetasapinnal lähtejoonte vahel.
teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti
teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti
· Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused.
Lisaks metsade kohta kogutavale teabele võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta (Aastaraamat Mets 2013). SMI ja lausmetsakorraldusega saadud andmed, mis iseloomustavad sama tunnust, on küllaltki erinevad. Tegemist ei ole üldjuhul veaga, vaid erinevus tuleneb metoodikast. SMI on objektiivne, kus suurem osa näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena, kuid tulemusi võivad mõjutada osavalimi suurusest tulenevad esindusvead. Lausmetsakorraldus on suhteliselt tugeva subjektiivse varjundiga, sest osa näitajaid määratakse silmamõõduga ja metsakorraldajat võivad mõjutavad eelmise inventuuri andmed. Lisaks sellele on lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul keskmisena viis aastat vanad, kuid SMI annab igal aastal metsadest uue, kogu riiki hõlmava andmestiku. Peamised erinevused
tasandil võib olla määratud ristkoordinaatidega x ja y vallitud koordinaatide telgede suhtes. Riigi geodeetilise võrgu punktide ristkoordinaatide määramisel võetakse Eestis X-teljeks 24°-meridiaan või sellega paralleelne suund, Y-teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Kohaliku täpsusega mõõdistamise puhul kasutatakse ka suvalisi ristkoordinaatide süsteeme. Koordinaatide alguspunkt on sel juhul vabalt määratud, kuid X-telg peab olema ikka orjenteeritud põhja suunas ja Y-telg ida suunas. Põhjasuunaks valitakse sageli magnetiline põhja-lõuna suund, mis määratakse bussooli magnetnõela järgi. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel Maastiku punkti m asend geodeetilise võrgu punktide A ja B suhtes võib olla määratud:
· töö mõisapõllul toimus talupoja algeliste töövahenditega ja kurnatud tööloomade abil; koormiste suurendamise kartusel ei muretsenud talupoeg endale karja ja tööriistu · talupojad asutati ümber ülesharimata mõisamaale- haris seda 6. Tooge välja 19 saj esimeses toimunud maamõõdutööde iseloomulikud jooned. · kroonimõisate massiline mõõtmine ja hindamine · maamõõtjate töötasustamine · moodustati omapärane mõõdistamise alusvõrk · plaani valmistati mõõtkavas ¼ küünart = 1300 küünraga, s. o 1: 5200 · aasta jooksul pidi maamõõtja mõõdistama vähemalt 20 ruutversta · metsad jagati 150- 200 riia vabamaa ( u 55- 75 ha) suurusteks kvartaliteks · ei nõutud kvartalite (metsamaade) ühtlast suurust ega korrapärast kuju · mõõdistamise käigus tuli lahendada piirivaidlused era- ja kroonimõisate vahel kohapeal
Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A’A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A’A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused.
on maatüki piirpunktide koordinaatide keskmine viga. 3. Pindala graafiline määramine toimub plaanil: maa-ala jagatakse lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks ja plaanilt mõõdetakse iga kujundi küljepikkused või kõrgused ning arvutatakse kujundi pindala. Maa-ala pindala saadakse kujundite pindalade summana. Kasutatakse juhul, kui on olemas maa-ala kohta plaan, aga puuduvad looduses mõõdistamise andmed. Täpsus sõltub plaanil mõõdetud joonte pikkusest, plaani mõõtkavast ja ka kujundist. Täpsemad tulemused saadakse suuremõõtkavalistel plaanidel ja maatüki kolmnurkadeks jaotamisel. Täpsus on ligikaudu 0,5% maatüki pindalast, seetõttu ei sobi selle meetodiga määrata katastriüksuste üldpindala või ehitiste pindala. 4. Pindala mehaaniline määramine toimub plaanil spetsiaalse aparaadiga- planimeetriga.
lubaduste täideviimisel olen äärmiselt pühendunud ja sihikindel. Viimane meeleolukam saavutustest tuua otsustasin osaleda esimest korda elus Tallinna SEB On oluline, et õppekavas olevad ained ei oleks mitte ainult läbitud, vaid et nad oleksid läbitud heade tulemustega nii hinde kui sisuväärtuse poolest. Ettevõtlusaine eksam toimub 22.novembril 2012. Eesmärgi seadmisel ja valikul otsustasin aine kasuks, millele annab vääringu semestri lõpul toimuv hindeline eksam. Hindelise mõõdistamise eelis arvestuse ees on konkreetse väärtusastme saavutamine ning konkreetne positsioneerimine, mis minu puhul toimib motivaatorina. Ja kui juba üks aine on saavutanud eesmärgistatud tulemuse, siis peavad ka teised ained olema samaväärsel tasandil. Olen ka varasemalt kasutanud konkreetse tulemi/hinde eesmärgiks seadmist (õpingutes teatud aine, võistlustel teatud tulemus) ning mille järeldusena võin öelda, et
linnades. Nippuri linn oli üks sumerite tähtsamaid keskusi. See oli ilmselt algusest peale loodud kindla plaani järgi. Selle tunnitus on savitahvlile kraabitud linnaplaan, kus on selgesti ära toodud tähtsamate keskuste, tsikuraadi, templite ja linnamüüri piirjooned. Eriti tuleks tähelepanu pöörata linna ümbritsenud ebakorrapärasele müürile, mille looked ja nurgad linnaplaani peale kantud olid. Viimane asjaolu annab tunnistust mõõdistamise kõrgest tasemest ning headest oskustest, aga ka vajaminevate tööriistade olemasolust. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. KOKKUVÕTTE:Sumeri linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt
omav isik maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised. Vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik koostab õigusaktis sätestatud korras katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab õigusaktis sätestatud korras katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks. Katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. 15. Mis on katastrimõõdistamine? Katastrimõõdistamise ehk maakorraldustööde teostamisel on peamisteks toiminguteks maa mõõdistamine, piiristamine ja katastriüksuse toimiku koostamine. Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt
maastiku objektide asend. Ristjoonte viis- kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul Polaarviis- määratakse punktidele polaarkoordinaadid, st horisontaalnurk ja Horisontaalprojektsioon Analüütiline viis-maastikul saadud mõõtmistulemuste ( jooned, nurgad) või arvutatud ristkoordinaatide järgi leitakse maakasutuse üldpindala. Graafiline viis. Seda viisi kasutatakse siis, kui on olemas maa-ala plaan aga puuduvad mõõdistamise andmed. Nivelleerimine, so. maapinna punktide kõrguste vahe e kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: 1. Võrkude rajamisel. 2. Maakoore liikumiste uurimisel. 3. Trasside, ehitiste rajamisel. Nivelliirid 1. Elevatsioonikruviga nivelliir 2. Kompensaatoriga nivelliir 3. Elektronnivelliir Ajutised reeperid- selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi. Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa, peab
5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastikupunkti asukohta tasapinnalises projektsioonis saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x- teljeks on 24° meridiaan või sellega paralleelne suund ja y-teljeks ekvaatorikujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. Kohaliku tähtsusega mõõdistamise puhul kasutatakse ka suvalisi ristkoordinaatide süsteeme. Koordinaatide alguspunkt on seljuhul vabalt määratud, kuid X-telg peab olema ikkagi orienteeritud põhja suunas ja Y-telg ida suunas. Põhja suunaks valitakse sageli magnetiline põhja-lõuna suund, mis määratakse bussooli magnetnõela järgi. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel Polaarkoordinaatidega sooritatakse tänapäeval valdav osa välimõõtmisi. Selleks seatakse
Oluliste töödena tõstaksime esile Tallinna ja Tartu kohalike geodeetiliste põhivõrkude rekonstrueerimise ja rajamise tööd, osalemise riigi kõrgusvõrgu ja Tallinna linna kõrgusvõrgu rekonstrueerimisetöödel, ehitusgeodeetilised tööd Tallinn-Tartu mnt Kärevere silla ehitamisel ja ehitusjärgsel silla ning teetammi vajumise täppisnivelleerimisel, vooluveekogude ökoloogilse kvaliteedi parendamise raames teostatud geodeetiliste alusplaanide ja jõgede profiilide mõõdistamise, Narva linna vee ja heitveetorustike projekteerimiseks geodeetiliste alusplaanide koostamise topo- geodeetilise mõõdistamisega. PRAJEKTEERIMINE Projektbüroo alustas tegevust 1994. a. Büroo tegevusvaldkondade hulka kuulub välistehnovõrkude (vee- ja kanalisatsioonirajatised, gaas, kaugküte, elektrivarustus jt), hoonete ja teedeehituse ehitusprojektide koostamine. Oluliseks töösuunaks on projekteerimisalane peatöövõtt. Käesolevaks ajaks on AS K&H projektbüroo koostanud
reeglite ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mis oma tööiseloomu tõttu ei ole võimeline manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu anda teed teisele laevale. 1) Laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega. 2) Laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega. 3) Laev, mis käigus olles täiendab varusid või lossab. 4) Laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamisega või pardalevõtmisega. 5) Laev, mis tegeleb miinitõrjega. 6) Laev, mis pukseerib nii et pukseerimine piirab manööverdusvõimet nii puksiiril, kui ka pukseeritaval laeval. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille manööverdusvõime on piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse.
Uue mõõtmisprofiili loomise etapid on järgnevatel piltidel illustreerivalt välja toodud. Selleks on kasutatud programmi TSC Emulator. Ülesanne 2. Mõõdista kiirstaatilise meetodiga (~30 min) EMÜ Metsamaja parklas üks punkt. Pärast mõõdistamist võtta andmed arvutisse ja programmiga TEQC konverteerida RINEX 2.11-formaati, nii et RINEX-faili päises oleks antud antenni kõrgusena vertikaalkaugus geodeetiliset punktist antenni referentspunktini. Esita Moodlesse vormistatud mõõdistamise välileht, antenni kõrguse ümberarvutus ja RINEX-fail. Mõõdistamise alustamiseks valime väliarvuti menüüst SurveyAHIXStart Survey. Andmete salvestama hakkamiseks valime Measure points ning seejärel toimub andmdete salvestamine senikaua kuni profiilis märgitud aeg läbi saab. Väljas olles sai vastuvõtja aku tühjaks ning andmeid koguti ca 20 minutit. Andmeid väliarvutist üle võttes tekkis probleeme nende leidmisega väliarvuti mälust, kuid lõpuks
Mõõdistamisvõrk- need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Selleks, et saada punktidele ühtses süsteemis koordinaadid tuleb mõõdistamisvõrk siduda kõrgema järgu geodeetilise võrguga. Mõõdistamisvõrgu punktide asend sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast, maastikust ja mõõdistamise eesmärgist. Kui eesmärgiks on krundi plaan või katastriüksuse plaan, siis on piiripunktid mõõdistamisvõrgu punktideks ja nendele punktidele määratakse ristkoordinaadid. Topograafilise plaani koostamisel määratakse mõõdistamisvõrgu punktidele ristkoordinaadid ja ka absoluutne kõrgus. 11. Joonte orienteerimine. Oskad joonestada skeemile järgmised nurgad: direktsiooninurk,
1) Orienteerimisprogramm: Tuntud punktidega Vabajaam 2) Mõõdistamine: Prismaga mõõtmine Ilma prismata mõõtmine Mõõtmine offsetiga 3) Projektpunkti väljamärkimine: 10 Nurga ja kaugusega Koordinaatidega Joonele (lõikudeks jagamine, kõrvale märkimine) 25. Mis on laserskaneerimine? Laserskaneerimine on mõõdistamise tehnoloogia, kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. 26. Mis on GPS, Glonass, Galileo ja kuidas neid kasutatakse mõõdistamiseks? GPS Navigation System withTime And Ranging Global Positioning System Haldab Ameerika Ühendriikude valitsus. Algselt kasutusel sõjaväele, hiljeb kõigile kättesaadav. Igas maakera punktis näha vähemalt 4 satelliiti. GLONASS Töötati välja NSV Liidus.
Kontrolliks võrreldakse edasi ja tagasi suuna kõrguskasve. hedasi+htagasi= h lub. h=50 hedasi+htagasi Kui erinevus h on lubatud piirides, siis arvutatakase iga sektsiooni kohta tema keskmine kõrguskasv. h1keskm.= h1edasi-h1tagasi/2 h2keskm.= h2 edasi-h2 tagasi/2 H1=HRp+h1 kesk. H2=H1+h2 kesk. 23.Trassi piketaaz. Kõigepealt projekteerija valib trassi suuna kas topograafilisel kaardil või aero fotode põhjal. Geodeet peab märkima selle trassi maastikule ning tegema mõõdistamise.Maastikul tähistatakse trassi alguspunkt, pöördenurkade tipud ja trassi lõpp.Need punktid leitakse kaardilt graafiliste koordinaatide abil. Seejärel määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad. Trassi pikkuse mõõtmise käigus märgitakse trassile iga 100 m tagant punkt ja seda nim. Piketiks. PIKETT-1)100 m lõigud; 2)vaiaga tähistatud punkt maastikul. Piketid tähistatakse maa ja tunnusvaiaga millele kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on
ee 4.3 Tahhümeeter Kaasaegsed ettevõtted kasutavad aga enamasti tahhümeetrit. Tahhümeeter (vt Joonis 10) on seade, millega mõõdetakse punkti asukohta ruumis. Tahhümeetris on ühendatud teodoliit, nivelliir ja kaugusmõõtja. Tahhümeetri andmete põhjal on võimalik luau 3D mudeleid. 13 Joonis 10. Tahhümeeter Leica TS12 Allikas: www.ivaleon.ee Tahhümeeter on üks peamistest geodeedi tööriistadest. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.
19. sajandi alguseks oli väljakujunenud mõte: üks inimene on teise inimese ori. See 19. sajandisse ei sobi. 1801 tuli Venemaal võimule Aleksander I, kes oli liberaalsete võimetega. 1802 võeti Eestimaa Maapäeval vastu Talurahva seadus ,,Iggaüks". 1804 kehtestati uus talurahva seadus. · Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. · Talupoegadele anti õigus talu pärandada. · Normeeriti koormisi. · Liivimaa seadus nägi ette talupoegade maade mõõdistamise ja hindamise. · Mõisnik ei tohtinud enam talumehele ihunuhtlust anda. · Piirati talupoegade ostu ja müüki. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. · Maa jäi seadusega mõisnike omandisse ja talupojad selle rentijaks. · Talupoegadel kadus õigus talu pärandada. · Talupojad võisid elupaika muuta. · Alates 1830 aastast võisid talupojad kolida linna. · Moodustati magasiaidad.
- projekteerimisluba, - projekteerimistingimused, - muud kohustuslikud nõuded (muinsuskaitselt, päästeametilt, tervisekaitsetalituselt) Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad: - krundi geodeetiline alusplaan (soovitavalt digitaalne), millel näidatud ka välisvõrgud, - krundi ehitusgeoloogiliste uuringute andmed; rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde puhul ka: - olemasolevate hoonete invetariseerimisjoonised, - olemasolevate hoonete geodeetilise mõõdistamise andmed, sh. vajumisvaatluste andmed, olemasolevate hoonete tehnilise ekspertiisi andmed, olemasolevate hoonete ehitusprojekt ja varasemate ümberehituste tööjoonised. Projekteerimise lähteülesandes esitatud andmete muutmine täiendamine hiljem, projekteerimise või ehitamise ajal, toob kaasa lisatööd ja kulusid. 2.4 PROJEKTI STAADIUMID: 0) ESKIIS Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt? Eskiis on vaba vormistusega skemaatiline kavand. See on ilma konkreetse tehnilise
Antud: kindelpunktid Xa Ya , Xb Yb Arvuta rumb: tan(rumb)=(Yb-Ya)/(Xb-Xa), Vastus absoluutväätuses! Leiad direktsiooninurga( teed kindlaks veerandi abil) Arvutused mahamärkimistöödeks Sul on teada horisontaalnurk ja joone pikkus ning tuleb leida punkti asukoht looduses.(Punkti koordinaadid on teada) Punkti leidmisel tuleb tagasivaate suunalugem ära nullida. 2. loeng Mõõdistamise põhimõte 1) Tsentreerid ja horisonteerid tahhümeetri kindelpunkti 2) Mõõdad tagasivaate lugemi 3) Mõõdad edasivaate lugemi Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine 1) Tsentreeri ja horisonteeri statiiv silma järgi 2) Kinnita treeger statiivile(kinnituskruviga) ja elektrontahhümeeter treegerile. 3) Tsentreeri treegeri alustõstekruvidega. Kruvisid ükshaaval keerata, et nähtav ring oleks täpselt punktil.
07.2012. Laevade mõõdistamisel ja võrdlemisel kasutatakse registermahutavuse ehk register- tonnaaži mõistet. Siin võib segadusse viia sõna „tonnaaž“, mis assotsieerub kaaluühikuga “tonn”. Kuid kaaluga ei ole siin mingit sidet. Algselt tähendas ingliskeelne sõna ton Hispaaniast ja Portugalist Inglismaale veetavat veinitünni. Laeva mahtu mõõdeti tünnide arvuga, mida laev oma lastiruumi mahutada sai. Seega on jutt mahust mitte kaalust! Esimesed ametlikud laevade mõõdistamise eeskirjad kehtestati Suurbritannias 1694. Aastal, mille puhul ühikule ton kinnitati kindel maht. Oli ka teisi mõõdistamise süsteeme. 1845. aastal võeti kasutusele admiral D. Moorsomi poolt välja töötatud mõõdistamise süsteem. Selleks leiti ka mõõtühik – registertonn. Registertonni aluseks võeti sel ajal maailmas tegutsevate laevade lastiruumide summaarne maht kuupjalgades ja laevade summaarne kandevõime. Saadi 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta
dominandid – templid ja tsikuraat ja nende ümber arvatavasti preestrite linnus. Nippuri linn on alguses peale loodud kindla plaani järgi – seda on näha savitahvlile kraabitud linnaplaanilt, kus on näha tähtsamate keskuste, tsukuraadi, templite ja linnamüüri piirjooned. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusena saab võrrelda tahvlipealt vaadatuga, et linn on päris täpselt ehitatud, algse plaani järgi. Linna ümbritseb ebakorrapärane müür – see aga näitab mõõdistamise kõrget taset ja headest oskustest ning et olid olemas ka vajalikud tööristad. Linn oli ehitatud Eufrti kaldale ja ülejäänud ülgedest on ümbritsetud valli – kraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. Linn asus mõlemal pool Eufrati jõge ning see oli jaotatud erinevateks piirkondadeks. Kesklinnas asus tsitadell, mida kaitses müüriga ümbritsetud kesklinn. Nippuri peatänavad olid sillutatud potikildudega. Linnakeskusest
manööverdama reeglite ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mis oma tööiseloomu tõttu ei ole võimeline manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu anda teed teisele laevale. 1) Laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega. 2) Laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega. 3) Laev, mis käigus olles täiendab varusid või lossab. 11 4) Laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamisega või pardalevõtmisega. 5) Laev, mis tegeleb miinitõrjega. 6) Laev, mis pukseerib nii et pukseerimine piirab manööverdusvõimet nii puksiiril, kui ka pukseeritaval laeval. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille manööverdusvõime on piiratud
Hi = HRp + lRp a = Hi HProjekt lugem a arvutatakse instrumendi horisondi kõrguse kaudu 3.4. Plaanilise ja kõrgusliku mõõdistamispõhise rajamine ja mõõtmine Plaanilise ja kõrgusliku mõõdistamispõhise rajamiseks tuleb luua maastikul mõõdistamise alusvõrk, millede punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X,Y) ja kõrgus (H). Alusvõrgu punktide asukoht selgitatakse olemasoleval suuremõõtkavalisel topograafilisel plaanil ja täpsustatakse maastiku ülevaatause käigus. Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega. Järjestikuste punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügoni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud
Staatiline metoodika annab vea alla ühe meetri. Diferentsiaalset asukohamääramist rakendatakse täpsusnavigatsioonis maal, merel ja õhus. Kasutamist leiab ka mõnes maamõõduvaldkonnas (GIS- andmepankade loomisel jt.). Interferomeetriline mõõtmine Täpseteks maamõõdutöödeks ei ole nn. absoluutse asukohamääramise täpsus piisav. Et viia täpsus sentimeetri ja millimeetri tasemele, tuleb kasutada teist mõõtmissuurust. Toome näite selgitamaks interferomeetrilise mõõdistamise põhimõtet. Tähistame kasutatavad vastuvõtjad tähtedega P ja Q. Vastuvõtjate käivitamisel sünkroniseerivad nad oma kellad satelliidi omaga ja alustavad vastuvõttu, hakates lugema saabuvate signaalide täisvõnkeid.Oletame, et vastuvõtjad alustavad signaali vastuvõttu täpselt ühel ja samal ajal. Sel puhul on teatud aja (t) möödudes vastuvõtja P mõõtnud A ning vastuvõtja Q mõõtnud B signaali täisvõnget.
Arvestades kasutatavaid aineid, tööjõu kulu jms. Selle puhul on võimalik kasutada ka tööjõukulu mõõdistamise vahendeid. Selliste kalkulatsioonide koostamine sobib puhastustööde juhtide koolitusele.
geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused
Ka on kehtestatud maakorralduse läbiviimise teatud kord, toimingute koosseis ja nende üksteisele järgnevus. Maakorralduse õiguslikuks aluseks on maaseadusandlus, mis hõlmab seadusi ja seadusest alamal olevaid õigusakte. Tehniline külg. Makorralduse teostamine eeldab senise olukorra täpset tundmist, milleks tuleb teha väliuurimusi, seejärel analüüsida olukorda ja koostada projektilahendus. See omakorda nõuab kaasaegse sisuga plaanide ja kaartide kasutamist, mis on saadud teatud mõõdistamise tulemusena. Selle plaanimaterjali alusel toimubki maaressursside seisundi ja jagunemise uurimine, uute piiride projekteerimine, kõlvikute ja maavalduse pindala arvutamine ning lõpuks projekteeritud piiride looduses tähistamine maakoraldusliku mõõdistuse abil. Maakorraldustööd võib liigitada maakorralduseks kitsamas mõttes ja maakorraldustöödeks laiemas mõttes. Eesti maakorraldusseadus loetleb
anda. g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mille töö laad piirab selle võimet manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja mis ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. Piiratud manööverdusvõimega laevad on muu hulgas järgmised: i) laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või -torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega; ii) laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega; iii) laev, mis käigus olles täiendab varusid või annab üle inimesi, toidumoona või lasti; iv) laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamise või pardalevõtuga; v) laev, mis tegeleb miinitõrjega; vi) laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille võime kurssi muuta on oluliselt piiratud
4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud.
4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud.
vööris, ahtris, vahel ka miidlil. Süvis, keskmine mean draft TM vööri-, ahtri- ja miidlisüviste keskmine. Taastav (püstiv) õlg righting lever (arm) GZ laeva raskuskeskme ristkaugus mahukeset läbivast vertikaalsirgest. Tasakaal equilibrium laeva tasakaaluseisund vaikses vees. Tonnaazid tonnages teatud laevaruumide mahud registermahutavuse ühikutes 1969. aasta laevade mõõdistamise konventsiooni järgi. Trimm (diferent) trim t laeva vööri- ja ahtrisüviste vahe. Täisveeväljasurve loaded displacement F suvise lastimärgini lastitud laeva veeväljasurve. Tühiveeväljasurve light displacement L laevakere, masinavärgi, varuosade ja katlavee kaal. Ujuvuskese centre of flotation F tegeliku ujuvuspinna raskuskese; punkt ujuvuspinnal, mille ümber laev kreeni ja trimmi läheb.
GPS-vastuvõtjate geograafilised koordinaadid. - GIS on geoinfosüsteem,mis sisaldab kohateavet.Selles on salvestatud objektide asukoha info ja nende info kood.GIS rakendused ja kasutusalad: 1.Loodusvarade kasutamine ja kaitse 2.Kaugseire tulemuste avaldamine(saab koostada digitaalseid ilmakaarte) 3.Navigatsiooni süsteemid võimaldavad korraldada transportmasinate liikumist. 4.Linna planeerimine 5.Maa mõõtmisel,topograafia ja kartograafia.Andmed sisestatakse arvutisse mõõdistamise käigus ning neid hoitakse kohateabe süsteemides,mille tulemusena saab igakord koostada just sellise kaardi nagu vaja. - Andmebaas on arvutis olev korrastatud andmekogum,kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid tehes päringuid. - Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend,mis kujutab endast maakera või maailma nähtuste lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus
4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste käsutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud
fRsi: (Hens 1990, EVS-EN ISO 13788:2001, vt. 6.1) RT R si t te fRsi= si (6.1) RT ti te kus: fRsi temperatuuriindeks, -; RT piirdetarindi kogusoojustakistus, m2·K/W; Rsi piirdetarindi sisepinna soojustakistus, m2·K/W. tsi sisepinnatemperatuur, C; ti sisetemperatuur, C; te välistemperatuur, C. Termograafilise mõõdistamise ajal või temperatuurvälja arvutusega on võimalik kõik kolm temperatuuri ära mõõta või välja arvutada ning seejärel saab temperatuuriindeksi abil hinnata külmasilla kriitilisust. Eesti elamute kohta kehtivad külmasilla temperatuuriindeksi piirsuurused vt. Tabel 6.3. Kui ruumides on niiskuskoormus suurem, peavad hoonepiirded ja külmasillad olema paremini soojustatud. Valdavalt tuleb kasutada hallituse tekke vältimise kriteeriumit. Tabel 6
annaabi.ee 
