Geodeesia eksam (0)

1. Mis on geodeesia ?
Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus.
2. Nimeta geodeesia harud.

• Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil
  
• Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal
  
• Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega
  
• Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm -meetriliste instrumentide abil.
  
• Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia .
  

3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid .

• Nivelliir on instrument , mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve.
  
• Elektrontahhümeetris on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvutiosa standardprogrammidega ning andmete salvesti
  
• Teodoliit on nurgamõõdu instrument ( vertikaal - ja horisontaalnurgad).
  
• Lindid maamõõtmisel kasutatavad lindid on valdavalt 20,30,50 meetri pikkused.
  
• Eklimeeter on instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.
  
• Planimeeter on instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel ja plaanidel.
  
• Ekker on täisnurga väljamärkimiseks.
  
• Laserskanner - erinevate objektide (hooned, rajatised ka maapind ) mõõdistamiseks.
  
• GPS -vastuvõtja
  

4. Mis on geoid ning kuidas seda määratakse ja milleks geoidi kasutatakse?
Geoidiks nimetatakse maailma ookeanide ja merede rahulikus seisus olevat veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida kasutatakse nivelleerimisel.
5. Kuidas määratakse absoluutsed kõrgused?
Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus.
6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel?
Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke.

• Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel.
  
• Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast , mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast.
  
• Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist , roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse.
  

7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside
erinevus?