Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maamõõtmise eksami kordamisküsimused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks neid vaja on?

Lõik failist

Maamõõtmise eksami kordamisküsimused
  • Kordinaatide määramine 1: 50000 kaardi pealt (1:50000 tähendab et 1 cm kaardil vastab 50 000 cm looduses ehk 1 cm = 500 m looduses ehk 1 cm = 0,5km looduses)
    • Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil.
    • Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L.
    • Ristkordinaadid X jaY
    • Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja y on vasakule
    • Kordinaatide määramiseks on kaaridle tõmmatud mustade peenjoontega ruudustik, mille nurkades on kordinaatide väärtused ja vahed, selleks et saada täpne kordinaat, peame tõmbama ruudustiku joonega risti ühe joone ja selle omakorda ära mõõtma. See omakordaarvutada ümber kaardi mõõtkavasse ja sinna loomulikult lisada kaardi servas olevad andmed.
    • Selleks et leida kordinaatide järgi joonte pikkuseid tuleb meil järgida järgmist valemit

  • Mõõtkavade teisendused , ühikute (mm; cm, dm) teisendused. (Laboratoosed tööd nr  1 ja 3) Horisontaalprojektsiooni mõõtmine kaardilt ja teisendamine loodusesse.
    • Mõõdame kahe punkti vahelise kauguse kaardil ja teisendame selle looduses olevaks vahemaaks
    • Nt kui kahe kauguse vahe kaardil on 5,1cm ja kaardi mõõtkava on 1:20000, siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses.

  • Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine ( kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3)
    • Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja arvutame tema kauguse horisontaalist.
    • Joone kalde arvutamiseks läheb meil vaja punktide kõrguste vahet ehk teltaH ja siis nende vahelist kaugust S

    • Kaldenurk on kuna saame väga väikese arvu arvatavasti, siis et saada ilus arv siis peame vajutama taskuarvutil kraadide nuppu, mis annab arvu kraadides, minutites ja sekundites, kui meil ei ole arvutit, siis nt arv 0,22= 0kraadi; 0,22x60= 13.2 ehk 13 minutit ja 13.2-13=0,2, 0,2x 60= 12 sekundit.
    • Pikiprofiili koostamise näida labor 3.

  • Horisontaalnurkade mõõtmistulemuste  töötlemine ühes mõõdetud punktis. Leida keskmine horisontaalnurk   ja keskmine joone pikkus. (Laboratoorne töö nr 4, ja 5).
    • Mõõtmistulemused tehakse teatud punktist, milel kõrgust me teame, et leida temast tõmmatud kahe sirge vaheline nurka ja joonte pikkused.
    • Selleks peame seadistama esmalt ühe punkti nulli ja mõõtma 1 ja 2 punkti vahelisenurga, ja siis tegema pool ringi ning mõõtma sama asja uuesti, me saame kaks erinevat nurka, (nt 35 ja 325, kuid me peame suurema nurga lahutama maha 360st, kust saame, et see on ka 35 kraadi).
    • Siit saame, et meie keskmine nurm on (35+35):2= 35 kraadi, lisaks saame nii ka pikkused, mis on antud kui horisontaalprojektsioonid! Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused.

  • Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused.
    • Polaarplanimeeter- aparaat , millega määrasime tunnis saare pindala.
    • Et seda kasutada peame esmalt lugema milline on jaotise lugem. Siis hakkame käima sellega mööda joont ja saame uuesti jaotise väärtuse lugeda. Ning pärast lahutame maha saadud arvust esimese
  • Vasakule Paremale
    Maamõõtmise eksami kordamisküsimused #1 Maamõõtmise eksami kordamisküsimused #2 Maamõõtmise eksami kordamisküsimused #3 Maamõõtmise eksami kordamisküsimused #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marger Krumm Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Maamõõtmine

    Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised

    Mõõtmistulemuste töötlemine
    thumbnail
    4
    doc

    Geodeesia I eksami vastused

    SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj ­ mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj ­ suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk ­ punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, k?

    Geodeesia
    thumbnail
    16
    doc

    Geodeesia

    I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv

    Geodeesia
    thumbnail
    17
    docx

    ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

    ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloomusta geoidi, pöördelli

    Geodeesia
    thumbnail
    21
    docx

    ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  

    ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, ref

    Geodeesia
    thumbnail
    10
    docx

    Üldgeodeesia eksam

    Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitu

    Geodeesia
    thumbnail
    12
    docx

    Geodeesia kontrolltöö

    Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis

    Geodeesia
    thumbnail
    138
    docx

    GEODEESIA II eksami vastused

    Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia ­ Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia ­ geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia

    Geodeesia




    Kommentaarid (1)

    glazh profiilipilt
    glazh: rahul
    17:44 15-12-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun