Maamõõtmise eksami kordamisküsimused

Q: Milleks neid vaja on?

Vastus leiad õppematerjalist: Maamõõtmise eksami kordamisküsimused

Krumm, Marger

Maamõõtmise eksami kordamisküsimused (1)

Eesti Maaülikool - Maateadus - Maamõõtmise alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks neid vaja on?

Maamõõtmise eksami kordamisküsimused

Kordinaatide määramine 1: 50000 kaardi pealt (1:50000 tähendab et 1 cm kaardil vastab 50 000 cm looduses ehk 1 cm = 500 m looduses ehk 1 cm = 0,5km looduses)

Geodeetilised kordinaadid on punkti laius B ja pikku L

Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil.
Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L.

Ristkordinaadid X jaY

Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja y on vasakule
Kordinaatide määramiseks on kaaridle tõmmatud mustade peenjoontega ruudustik, mille nurkades on kordinaatide väärtused ja vahed, selleks et saada täpne kordinaat, peame tõmbama ruudustiku joonega risti ühe joone ja selle omakorda ära mõõtma. See omakordaarvutada ümber kaardi mõõtkavasse ja sinna loomulikult lisada kaardi servas olevad andmed.
Selleks et leida kordinaatide järgi joonte pikkuseid tuleb meil järgida järgmist valemit

Mõõtkavade teisendused , ühikute (mm; cm, dm) teisendused. (Laboratoosed tööd nr 1 ja 3) Horisontaalprojektsiooni mõõtmine kaardilt ja teisendamine loodusesse.

Mõõdame kahe punkti vahelise kauguse kaardil ja teisendame selle looduses olevaks vahemaaks

Nt kui kahe kauguse vahe kaardil on 5,1cm ja kaardi mõõtkava on 1:20000, siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses.

Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine ( kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3)

Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja arvutame tema kauguse horisontaalist.
Joone kalde arvutamiseks läheb meil vaja punktide kõrguste vahet ehk teltaH ja siis nende vahelist kaugust S

Kaldenurk on kuna saame väga väikese arvu arvatavasti, siis et saada ilus arv siis peame vajutama taskuarvutil kraadide nuppu, mis annab arvu kraadides, minutites ja sekundites, kui meil ei ole arvutit, siis nt arv 0,22= 0kraadi; 0,22x60= 13.2 ehk 13 minutit ja 13.2-13=0,2, 0,2x 60= 12 sekundit.
Pikiprofiili koostamise näida labor 3.

Horisontaalnurkade mõõtmistulemuste töötlemine ühes mõõdetud punktis. Leida keskmine horisontaalnurk ja keskmine joone pikkus. (Laboratoorne töö nr 4, ja 5).

Mõõtmistulemused tehakse teatud punktist, milel kõrgust me teame, et leida temast tõmmatud kahe sirge vaheline nurka ja joonte pikkused.

Selleks peame seadistama esmalt ühe punkti nulli ja mõõtma 1 ja 2 punkti vahelisenurga, ja siis tegema pool ringi ning mõõtma sama asja uuesti, me saame kaks erinevat nurka, (nt 35 ja 325, kuid me peame suurema nurga lahutama maha 360st, kust saame, et see on ka 35 kraadi).
Siit saame, et meie keskmine nurm on (35+35):2= 35 kraadi, lisaks saame nii ka pikkused, mis on antud kui horisontaalprojektsioonid! Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused.

Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused.

Polaarplanimeeter- aparaat , millega määrasime tunnis saare pindala.

Et seda kasutada peame esmalt lugema milline on jaotise lugem. Siis hakkame käima sellega mööda joont ja saame uuesti jaotise väärtuse lugeda. Ning pärast lahutame maha saadud arvust esimese

Analüütiline pindala määramine- määratakse kordinaatide abil.

Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala

Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala kujundite järgi (kolmnurgad, ristkülikud, ruudud jne)

Pärast liidame maatüki pindalad kokku, kuid see ei ole väga täpne.

Pindala me tavaliselt arvutame ha, mis on 100x100m ehk 1ha on 10 000 m2. 1km2 = 1 000 000 m2 ehk see on 100ha.

Nivelleerimine ühes jaamas. Lati lugemite järgi kõrguskasvu arvutamine. Punkti kõrguse leidmine. (Laboratoorne töö nr 7)

Niveliir asetatakse kahe mõõdulati vaheleja pannakse loodi, see on väga tähtis, sest muidu ei ole niveliirist minev sirge enam risti maapinnaga. Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või madalama punkti kõrgus). Peame võtma tgasivaate ja edasivaate kõrgused latilt ja need omavahel lahutama, siis saame kõrguse muudu.
Et mõõtmine oleks kindel, tehakse seda kaks korda, kui tein ekord muudetakse niveliiri kõrgust.

Plaan ja kaart. Mis on sarnasus, mis erinevus. Eesti baas- ja põhikaart .

Kaart(suured moonutatud kujutised, mandrid jne) ja plaan(maapinna väiksete osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutised ) erinevad üksteisest mõõtkava, moonutuste ja sisu elementide poolest.
Kaardid

mõõtkavas 1:10 000 (siit tuleb plaani üleminek kaardile) – 1:1 000 000 )
suur moonutus

Plaanil

mõõtkava 1:1 - 1:10 000
väike moonutus
peale kantakse väiksed detailid

Eesti põhikaart on topograafiline kaart (internetiversioonis on see tehtud 1:10 000, sinna on kantud teed, piirid, elektrivõrgud jne asjad. Või siis 1:20 000. Põhikaart on viirutatud ära kordinaatidega.
Eesti baaskaart oli mõõtkavas 1:50 000 , viimased uuendused olid 1990 ndate lõpus, pärast seda ei ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile.

Leppemärgid . Milleks neid vaja on?

Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil, kuna kaart on liiga väike, et sinna kirjtuada. Objektid jagatakse kolme rühma:

Pindobjektid- majad, hooned jne
Joonobjektid- rajad, jõed , teed jne. Kõik näidatakse plaanil või kaardil nii nagu nad päriselus on.
Punktobjektid- need on väikesed märgid ( geodeetilised, elektripostid jne) mis ei ole mõõtkavas.

Meil on leppemärke vaja, et me saaksime kaaridst või plaanist aru, kus ja mis asub. Leppemärgid on tehtud nii, et inimesed neist ilusti aru saaksid. Nt. Linna plaanilt on aru saadav inimestele, kus on haigla , raudtee, bussijaam jne. Leppemärgid lihtsustavad meil kaardi lugemist.

Kaardilehtede nomenklatuur . Miks on vaja?
Kaardilehe nomenklatuur on kaardilehe numbrite ja tähtede kombinatsioon, mis on kaardi aadress maakeral. Nomenklatuuri aluseks on kaardileht mõõtkavaga 1:1 000 000, mis on omakorda jaotatud neli korda suurmeaks 1:500 000 ja 36 korda 1:200 000. Nomenklatuur lihtsustab meie tööd, kui me kanname süsteemi sisse aadressi, siis tuleb kaart lahti. Kuna Esmalt on see tehtud 1:1000 000 , siis oleks tüütu ja raske leida täpset vastet otsitule.

Geodeetilised võrgud. Riigi geodeetiline põhivõrk, (miks seda on vaja?) Mõõdistamisvõrk .

Geodeetiline võrk so. maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõtmistel.
Riigi geodeetiline põhivõrk- jaguneb täpsuselt nelja klassi, koosneb triangulatsioonist, polügonomeetriast, trilateratsioonist. Jaguneb nelja täpsusklassi ja täpseim on 1 klass. Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide vahekaugus on keskmiselt 15 km. Punkti tsentri tüübi määrab Riigi Maa-amet.
Mõõdistamisvõrk- need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Selleks, et saada punktidele ühtses süsteemis koordinaadid tuleb mõõdistamisvõrk siduda kõrgema järgu geodeetilise võrguga. Mõõdistamisvõrgu punktide asend sõltub maa-ala suurusest , koostatava plaani mõõtkavast, maastikust ja mõõdistamise eesmärgist. Kui eesmärgiks on krundi plaan või katastriüksuse plaan, siis on piiripunktid mõõdistamisvõrgu punktideks ja nendele punktidele määratakse ristkoordinaadid . Topograafilise plaani koostamisel määratakse mõõdistamisvõrgu punktidele ristkoordinaadid ja ka absoluutne kõrgus.

Joonte orienteerimine. Oskad joonestada skeemile järgmised nurgad: direktsiooninurk , tõeline asimuut , magnetiline asimuut, magnetiline kääne ja meridiaanide koonduvus .

Reljeefi vormid. Reljeefi kujutamise viisid. Reeperid. Absoluutne kõrgus, geodeetiline kõrgus, suhteline kõrgus. Mis ühikutes kõrgust mõõdetakse. Geoid, ellipsoid .

Vormid jaotatakse kuju järgi: mägi, org, tasandik , kõrgendik jne. Või siis selle järgi, et kas ta on kõrge: väga kõrge, kõrge, kääbus (10 cm) jne.
Reljeefe kujutatakse plaanil joonte abil ,ehk kas jooned lähenevad üksteisele ja tõusevad kõrgemale (küngas) võis siis vastupidi ehk org. Ehk selleks märgitakse plaanile või kaardile nurgad, kuidas ta langeb või tõuseb, siis kõrguskasvud jne.
Reeperid- kõrgusmärgid, mis paigaldatakse pinnasesse või hoone küljele, et oleks teada kui kõrgel ta asub nivoost.
Absoluutne kõrgus- kõrgus, mis on mõõdetud läänemere pinnast, eestis kõige kõrgem suur munamägi 316,2m
Geodeetiline kõrgus- punkti kaugus ellipsoidist mööda normaali , selle järgi on tehtud ka gps süsteemid ehk selle järgi tehtud kõik geodeetilised kõrgused.
Suhteline kõrgus- suhteline kõrgus nivoopinnast, mõõdetud mööda loodijoont.
Kõrgust mõõdetakse meetrites.
Geoid- nivoopind tervikuna , mis moodustab maakuju, kuid on ebaühtlane
Ellipsoid- samamoodi moodustab maakuju, kuid asuba madalamal kui geoid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 115 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marger Krumm Õppematerjali autor

mõõtkava labor geodeetilised nomenklatuur kordinaadid põhikaart pindalad ekord kaardileht

Sarnased õppematerjalid

doc

Maamõõtmine

Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised

Mõõtmistulemuste töötlemine

doc

Geodeesia I eksami vastused

SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, k?

Geodeesia

doc

Geodeesia

I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv

Geodeesia

docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloomusta geoidi, pöördelli

Geodeesia

docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, ref

Geodeesia

docx

Üldgeodeesia eksam

Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitu

Geodeesia

docx

Geodeesia kontrolltöö

Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis

Geodeesia

138

docx

GEODEESIA II eksami vastused

Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia

Geodeesia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

glazh: rahul

17:44 15-12-2016

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk