Maja ja Niiskus (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Maja ja Niiskus
Referaat
Koostaja Miko Torokvei
Rühm E-09
Pärnu 2010
TAVALINE VESI
Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid , mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett.
Jää
Ebatavaline on ka see, et vedelas olekus on vesi raskem kui tahkes olekus. Vedelas olekus kaalub vesi 1000 kg­/m3, jää vaid 917 kg/m3. Jää ujub vee pinnal. Jää sulades hakkavad vesiniksidemed purunema ja molekulid asetsevad tihedamalt . Vee tihedus suureneb, kuid ainult kuni +4o-ni.
Veeaur
Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia . Osa neist eraldub vees ja nii moodustub õhus nähtamatu gaas . Vee aurustumiseks on vaja energiat. 1000oC juures kulub 1 liitri vee aurustumiseks 2257 kJ ehk sama palju kui 100W pirni põletaks umbes 7 tunni jooksul.
NIISKUSE LIIKUMINE
Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon , konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna . Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt.
Difusioon
Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi või anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse niiskuse difusiooniks. Veeaur liigub ka läbi materjalide ja konstruktsioonide. Difusiooni ulatus sõltub materjalide poorsusest, mida poorsem on materjal, seda rohkem laseb see niiskust läbi. Niiskuse difusioon tekib õhus oleva erineva aurusisalduse tõttu. Kõrgema aurusisaldusega õhk liigub madalama aurusisaldusega õhu poole.
Konvektsioon
Kui difusiooni puhulliigub õhus olev veeaur erineva niiskusesisalduse tõttu, siis konvektsiooni puhul trandspordib veemolekule õhuvool. Õhu liikumist põhjustab erinevus õhurõhus. Lühiajaliselt võib õhurõhku mõjutada tugev tuul, kuid hoonetes tekivad olulised rõhuvahed ventilatsiooni ja temperatuuri toimel.
Kapillaarne imendumine
Kui peenike toru asetada vette, siis tõuseb vesi mööda toru seinu ülespoole. Jämedama toru puhul tõuseb vesi vähem, kuid kiiremini. Mida peenem on toru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Seda põhjustab vee pindpinevus , seda nimetatakse kapillaarseks imendumiseks.
NIISKUS MATERJALIDES
Ehitusmaterjalides võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht.
NIISKUSALLIKAD
1. Väline õhuniiskus ja sademed.
2. Maapinna niiskus.
3. Ehitusniiskus.
4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides.
5. Lekked.
6. Kondensvesi.
ÕHUNIISKUS
Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha. Ruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu niiskusest. Talvel on ruumide suhteline õhuniiskus tihti madal. Külm välisõhk ei sisalda kuigi palju veeauru. Ruumi sattudes õhk soojeneb ja suhteline niiskus võib olla nii madal, et tekib staatiline elekter .
SADEMED
Veekogudest aurustuv veeaur tungib ülespoole, kondenseerub külmas õhus ja langeb vihmana või lumena maa peale tagasi. Sademed on oluline tegur, mida tuleb arvestada hoone kuju ja detailide vormimisel. Katus kaitseb vihma ja lume eest, räästas takistab veel seintesse voolata, veerennid ja vihmaveetorud juhivad katuselt tuleva vee hoonest eemale. Üldiselt oskame ehitada hooneid nii, et sademed neid oluliselt ei kahjusta. Tähtis on, et konstruktsioonid saaksid pärast kuivada. Õigete lahenduste puhul on niiskuskahjustused välistatud seda nimetatakse konstruktiivseks niiskuskaitseks. Vihm võib lekkida läbi katkise katuse või koormata fassaadi katkiste detailide tõttu. Poorne fassaadimaterjal imab endasse saju ajal vett. Sademed on ka lumi ja tuisk, mis tungivad pragude vahelt sisse. Tuisuse ilmaga pööningule sattunud lumehang võib sulades olla ämbritäis vett.
MAAPINNA NIISKUS
Maapinna niiskuse moodustavad maapinnale langev sadevesi , pinnasevesi ja põhjavesi. Vundamendi äärde rajatud lillepeenraid kastes kallame ise vett vundamendile. Taimede juured hoiavad pinnase niiske. Niiskust otsides võivad juured tungida vundamendi sisse. Vihmavesi jookseb maapinnal vastavalt kaldele. Tugeva saju korral on vett nii palju, eriti kuival pinnasel või asfalteeritud pindadel. Kapillaarset imendumist saab takistada tihedate kihtide või suureteraliste materjalidega nagu kruus või killustik . Vee ärajuhtimiseks tuleb ehitada drenaaž. Drenaaži ehitamine on suur töö. Enne tuleks kontrollida, kas vundamendi niiskuskoormuse vähendamiseks on teisi võimalusi. Eelkõige peab maapinna kalle olema õige ning vihmaveerennid ja torud olema korras ja suunama vee hoonest eemale.
EHITUSNIISKUS
Ehitusniiskuse all mõeldakse lisaniiskust, mis satub materjalisse selle valmistamisel või paigaldamisel . Betoon ja mört sisaldavad palju vett, sest see on vajalik kivistumiseks. Lisaks niisutatakse neid kivistumise ajal kuivamispragude vältimiseks. Toores puidus on samuti palju vett. Niiskus satub konstruktsioonidesse ka siis, kui ehitamise ajal sajab või kui ladustatud materjali ei kaitsta sademete eest. Tänapäeval on ehitamisega kiire ja ehitusniiskuse kuivatamiseks ei kipu aega jääma. See aeg tuleb siiski leida, sest hallitanud , mädanenud või külmkahjustustest rikutud konstruktsioonide vahetamine on keeruline ja kulukas .
NIISKUSKAHJUSTUSED

Bioloogiline lagunemine .

Külmakahjustused.

Soolakahjustused.

Keemiline lagunemine.

Füüsiline lagunemine.

Määrdumine.

Suurenenud energiakulu.

Terviseriskid .
HALLITUS, MÄDANIK JA VETIKAD
Kui puit mädaneb siis arvatakse tihti, et see on seotud materjali vanusega ja et sinna pole midagi parata. Aja jooksul laguneb kõik, kuid puidu lagunemist põhjustavad mädanikseened, mille eoseid on kõikjal meie ümber. Seente arenguks ja kasvuks on tarvis teatud tingimusi- sobilikku temperatuuri ja niiskust, toitaineid ning hapnikku. Kuiv puit ei mädane. Mädanikseened kahjustavad puiti kõige enam. Need liigitatakse puidurakkude kahjustusviisi järgi kolme gruppi-pruun-,valge- ja pehmemädanik. Mädanikseened lagundavad puidu peamisi koostisosi ning muudavad seeläbi puidu omadusi. Kivikonstruktsioonidel võivad soodsatel tingimustel hakata kasvama vetikad, samblad ja samblikud . Nende juured tungivad materjali pooridesse ja hoiavad koha niiske, põhjustades nii külmakahjustusi. Mõnede liikide juured eritavad hapet, mis lahustab mördi sideainet lupja ja teisi kergesti lahustuvaid ühendeid.
SOOLA- JA KÜLMAKAHJUSTUSED
Soola- ja külmakahjustusi on mõnikord raske eristada. Mõlemal juhul on tegemist kristallide purustava jõuga ja probleemi põhjustajaks on vesi. Niiskuse aurustudes tekkivad soolakristallid põhjustavad tõsiseid kahjustusi, sest nõuavad nagu jääkristallidki rohkem ruumi. Müüri või krohvi pinnale ladestuvad soolakristallid mõjutavad vaid pinna välimust ja see on esteetiline probleem, kui aga kristalliseerumine toimub pinna läheduses võib materjal puruneda. Kahjustusi põhjustava soola asukohta on tavaliselt raske leida ja likvideerida . Külmakahjustused tekivad, kui materjali poorides olev vesi külmub. Mahumuutuvusega kaasneb suur jõud, mis võib purustada igasuguse kivi. Kõige levinumad külmakahjustused tekivad leketest, mille põhjustavad katkised vihmaveetorud, katteplekid jne.Teine levinud külmakahjustuste põhjus on pinnasest või maapinnalt müüri imendunud niiskus. Venematel hoonetel tavaliselt puudub vundamendi ja seina vahel niiskustõke, mis takistaks niiskusel kapillaarjõu toimel seina tungida.
KROHV JA NIISKUS
Müüri ladumine kihihaaval on suur töö ja valmis müür vajab kaitset. Vanasti krohviti see sama mördiga, millega laoti müür. Krohvi kaitseks värviti mördi sideaine lubja baasil tehtud värviga. Müüritis, krohv ja värv sobisid omavahel tehniliselt hästi. Värv ja krohv on seega müüri kaitsel , neid on kerge hooldada ja parandada. Tavaliselt on vanad müürid tehtud massiivsetest looduslikest kividest või tellistest. Niisugused müürid imavad hästi niiskust. See satub müüridesse maapinnast , ruumidest ja vihmasaju korral. Miski ei takista niiskusel ka välja kuivada. Paksud müürid akumuleerivad endasse soojust. Vihmasaju korral satub müüri suurel hulgal niiskust ja sügisel, kui külmumise oht on suurem, aitab suvel müüridesse kogunenud soojus sel enne külmade tulekut välja kuivada.
ROOSTE
Niiskes keskkonnas metallid lagunevad ehk roostetavad. Rooste ehk korrosioon on elektrokeemiline protsess, mis nõuab vett või kõrget suhtelist õhuniiskust ja hapnikku. Korrosioon suureneb õhuniiskuse suurenedes või vee olemasolul . Õhu saaste soodustab lagunemist. Erinevate metallide ja vee kokkupuutes tekib glavaaniline korrosioon. Näiteks ei saa välistingimustes koos kasutada rauda ja vaske või rauda ja roostevaba terast. Mõlemal juhul roostetab raud üsna kiiresti. Rauda saab kaitsta laki- või värvikihiga, samuti kaitseb seda tsink . Vaskplekki ei saa kinnitada raudnaeltega ja vastupidi. Kui katusel on vaskplekk siis peavad ka veerennid ja –torud olema vasest . Välistingimustes tuleb kasutada tsingitud naelu.
FASSAADIDE MÄÄRDUMINE
Mööda seina alla jooksev vihmavesi peseb fassaadi, kuid allapoole kogub mustuse kokku ja fassaad määrdub. Ka aknaplekidele ja teistele eenduvate osadele kogunev mustus satub vihmaga fassaadile. Katkiste või deformeerunud katteplekkide tõttu must vesi koondub ja määrib seina kiiremini ning tugevamalt. Krohvitud pindadel imendub mustus pooridesse ning seda on raske või koguni võimatu eemaldada.
PIGILAIGUD KROHVIL
Tõrva sisaldavate kütteainete mittetäielikul põlemisel tekib suitsulõõri sisepinnale pigi , mis imbub niiskuse toimel vuukide kaudu pruunide laikudena korstna välispinnale. Niiskus tekib korstnasse põlemisgaaside jahtumisel ja neis oleva veeauru kondenseerumisel. Niiskus satub korstnasse ka siis kui korstana pists on lagunenud.
RÄÄSTA RENNID JA VIHMAVEETORUD
Vihmaveesüsteem peab suutma vastu võtma kogu katuselt tuleva vee ja juhtima selle hoonest võimalikult kaugele. Rennide ja torude asetus ning suurus sõltub katuse suurusest ja kujust . Samuti peavad olema kalded õiges suunas ja piisavad . Valesti paigaldatud rennide ja torude tõttu võib fassaadi niiskusekoormus olla kohati väga suur, seda põhjustavad ka katkised ja prahti täis rennid-torud. Vihmavee süsteemi valikul ja paigaldamisel on tarvis teatud kogemusi ning oskusi.
KELDRI TUULUTAMINE
Keldrit tuleb tuulutada , kuid seda võib teha vaid siis, kui välisõhk on keldri õhust jahedam. Soe õhk jahtub ja osa õhus olevast veeaurust kondenseerub, seega muutub kelder suvepalavate ilmadega ventileerides niiskemaks. Tuulutamiseks sobiv aeg võib olla kevadel ja hilissuvel öösiti või sügisel kuivade tuuliste ilmadega.
KÜLMASILD
Külmasild tekib soojustatud konstruktsiooni osas, kus soojustus on ülejäänud konstruktsioonist halvem või puudub üldse. Näiteks tekib külmasild konstruktsioonides, kus soojustuse katkestab mõni teine materjal. Külma sild võib põhjustada ka pinna määrdumist. Soe õhk liigub külmema õhu poole ja viib õhus olevad mustuseosakesed endaga kaasa. Need kinnituvad pinnale ja reedavad nii külmasilla asukoha.
JÄÄPURIKAD
Jääpurikad on dekoratiivsed , mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojust. Halvasti soojusttud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, rennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesi jäätub. Halvasti isoleeritud katus või selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaaga on katuse kattematerjal väga habras .
UDUNE AKEN
Kui õhk puutub kokku külma aknaklaasiga, sisi see jahtub. Jahtudes õhu suhteline niikus suureneb ja hakkab lähenema kastepunktile. Teatud temperatuuri juures on õhk niiskusega küllastunud ja ülejäänud muutub veetilkadeks ehk kondenseerub, aknaklaasile tekib udu. Udu tekib aknale kergemini külma ilmaga, kui sise- ja välisõhu temp. on suurem.
VENTILATSIOON JA SOOJUSTAMINE
Ventilatsiooni ülesandeks on tuua ruumidesse puhas õhk ja viia välja niiskust ning saastunud õhk. Aegade jooksul on ventileerimiseks kasutatud mitmei mooduseid. Enamikel vanematel hoonetel on loomulik ventilatsioon, mis põhineb korstnaefektil. Tänapäeva tihedates hoonetes, millel puuduvad ka soojad korstnad, on raske loomulikku ventilatsiooni tööle saada. Kasutatakse sundventilatsiooni, õhk tuuakse hoonesse ja viiakse välja ventilaatorite abil. Rahuldava ventilatsiooni puhul peab tunni aja jooksul vahetuma pool elamu või korteri õhust. Kokkkuhoiu eesmärgil paigaldatakse ka tihedad aknad ja vähendatakse ventilatsiooni. Ruumides tekib ülerõhk. Ruumi poole paigaldatud niiskustõke on tihe ainult teoreetiliselt. Niiskus otsib väljapääsu ja tulemuseks võivad olla ulatuslikud kahjustused konstruktsioonides.