50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Triinitska
Õppematerjali autor
• võimalusel vahetada masseerijat iga 2-3 minuti järel Abi tuleb kutsuda esimesel võimalusel. Kaua teostada südamemassaazi? • Abivajaja hakkab hingama, (tuleb teadvusele) • Saabub spetsialiseerunud abi kiirabi näol • Abiandja jõuvarud ammenduvad • Keskkond ohustab abiandja elu ja tervist 12 ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas VEREJOOKSUD Verejooks e. hemorraagia on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõntesse ja väliskeskkonda. Kudede verega läbiimbumine on hematoom (tavakodanik teab mõiste all „sinikas“) Verejooksud jaotatakse: • arteriaalne verejooks (helepunane, pulseeriv verejuga) • venoosne verejooks (tumepunane pidev verevool) • kapillaarne verejooks (kogu haavapinna ulatuses veritsus väikestest veresoontest)
• võimalusel vahetada masseerijat iga 2-3 minuti järel Abi tuleb kutsuda esimesel võimalusel. Kaua teostada südamemassaazi? • Abivajaja hakkab hingama, (tuleb teadvusele) • Saabub spetsialiseerunud abi kiirabi näol • Abiandja jõuvarud ammenduvad • Keskkond ohustab abiandja elu ja tervist 12 ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas VEREJOOKSUD Verejooks e. hemorraagia on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõntesse ja väliskeskkonda. Kudede verega läbiimbumine on hematoom (tavakodanik teab mõiste all „sinikas“) Verejooksud jaotatakse: • arteriaalne verejooks (helepunane, pulseeriv verejuga) • venoosne verejooks (tumepunane pidev verevool) • kapillaarne verejooks (kogu haavapinna ulatuses veritsus väikestest veresoontest)
alla, lagedal väljal hoiduda eemale veekogudest, kõrgetest puudest ja telefoni- või elektriliinidest. Pikselöögi vältimiseks tuleb äikese ajal sulgeda korstnasiibrid, sest soe suitsusammas on samuti koht kuhu äike võib sisse lüüa. VEREJOOKS JA SOKK Verejooks on vere väljavoolamine vereringest kas organismi kudedesse, õõntesse (sisemine verejooks, raske diagnoosida) või väliskeskkonda (väline verejooks, silmaga nähtav) Väline verejooks on kas · Arteriaalne- veri pritsib haavast rõhu all ja on helepunane; · Venoosne veri valgub haavast ja on tumepunane · Kapillaarne verepiisad haaval 1. Verejooksu peatamine ilma abivahenditeta Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. 2. Verejooksu peatamine rõhksidemega Kui verejooks on kontrolli all tuleb haav kindlalt, kuid mitte liiga pingul rõhksidemega kinnitada
enam ei jaksa. Šokk tekib elektriõnnetusel, kui voolu tugevus ületab 50mA. Ilma esmaabita kaotab šokis inimene väga kiiresti teadvuse. Tunnused: ● Kiire ja nõrk pulss. ● Kahvatu ja külmhigine nahk. ● Sage hingamine. ● Rahutus, hiljem meeltesegadus. ● Janu ja iiveldus. ● Teadvusekadu Esmaabi: ● Pane kannatanu lamama ja tõsta jalad 25-30° kõrgemale. ● Peata väline verejooks. ● Väldi valu põhjustamist. ● Kaitse kannatanut külma eest. ● Ära anna kannatanule juua. ● Rahusta kannatanut. ● Ära jäta kannatanut üksinda. ● Helista numbril 112 ja kutsu abi. 3. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? Takistus esineb piirides 600-100 000 oomi, arvutustes 1000 oomi. 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? ● Põlev seade vooluvõrgus
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
......................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast ....................................................................................
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid