Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maja vamm (0)

1 Hindamata
Punktid
Pärnu Kutseharidus keskus
Renoveerimine
Referaat
Majavamm
Juhendaja I.Kruusla
Harlis Kitt
E-08A
Pärnu 2009
Sisukord
1) Majavamm
2) Mädanik seened vajavad niiskust
3) Majavammi välimus
4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused
5) Saneerimine
6) Kemikaalid
7)Majavammi saab vältida
Majavamm
Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali.
Mädanikseened vajavad niiskust
Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske – keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad.
Majavammi välimus
 
Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad , mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 – 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga . Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat.
Majavammi kasvuks vajalikud tingimused
Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 – 40%. Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb , kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga . Heade tingimuste juures võib kasvada 5 – 6 mm päevas. 
Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni  +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel , et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. 
Ehitiste saneerimisel on kuumutamise meetod kulukas , kuid võimalik. Rootsis töödeldi  Gävle ajaloolise vanglahoone konstruktsioone pärast seene nähtava kahjustuse saneerimist kuuma õhuga ja tulemus on positiivne. Ettevõtmine maksis palju, kuid tasuks saadi ka kemikaalidest mürgitamata hoone.
Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma.  Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni.
Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. 
Majavamm toitub peamiselt puidust ( kuusk , mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga .
Saneerimine
Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada.
Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt.
Ruum tuleb koristada niiskust hoidvatest materjalidest ja vähemalt saneerimise ning kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida . Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu.
Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 – 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15-20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga.
Enne asenduskonstruktsioonide paigaldamist tuleb saneeritud kohad ja kogu ruum tolmuimejaga puhastada. Eesmärgiks on õhku ja kahjustamata pindadele sattunud eosed kokku koguda. Tolmuimejal peab olema vastav filter , mis püüab kõik eosed kinni. Vastasel korral on tolmuimeja just eoste levitamisel abiks.
Pärast saneerimist peab olema võimalik konstruktsioone jälgida ja kontrollida üsna pika aja jooksul veendumaks, et majavamm on hävinud.SD
Keemiliste vahenditena soovitatakse majavammi saneerimisel kasutada booriühendeid sisaldavat preparaati Boracol . See on efektiivne vahend, kuid tervistkahjustav ja seepärast peab Boracoliga töötades väga rangelt kaitse-eeskirju järgima.
Ainult kemikaalidega mürgitades majavammist lahti ei saa. Tuleb luua seene kasvuks ebasoodsad tingimused – kuivad konstruktsioonid ja hea ventilatsioon . Nakatunud puit tuleb peaaegu alati asendada, sest konstruktsioonid võivad olla tugevuse kaotanud.
Šotimaal katsetatakse majavammi vastu bioloogilisi meetodeid . Nakkuskoldesse istutatakse üks teine seen, mis majavammi ära sööb.
Majavammi saab vältida
Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine.
Maja vamm #1 Maja vamm #2 Maja vamm #3 Maja vamm #4 Maja vamm #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bacardi12345 Õppematerjali autor
Maja vammist referaat

Sarnased õppematerjalid

Majavamm
10
docx

Majavamm

Seen roomab mööda põrandaid ning levib teistesse ruumidesse mööda aknaraame, puidust talasid ja poste. Seenenöörid võivad kasvada ka üle kivi- või plekkpinna, kuni leiavad uuesti puitu. Hariliku majavammi eripära seisab selles, et tema seeneniidid suudavad erinevalt teistest seentest transportida vett. Just see võime teebki vammi eriti ohtlikuks. Nii suudab seen ise reguleerida oma niiskusreziimi ja hoida see endale vajalikul tasemel. Tselluloosi lagundades eritab vamm jääkproduktina vett. Nii "väänab" ta isegi suhteliselt kuivast puidust viimsegi niiskuse välja, teeb naabruses oleva kuiva puidu niiskeks ja nakatab ka selle. Liialt märja puidu seen kuivatab, eritades vett suurte tilkadena. Siiski peab niiskusel olema algallikas, et seen saaks arenema hakata. Majavamm sööb kõiki materjale, mis sisaldavad tselluloosi (puit, paber, tapeet jne.), ja lagundab kõiki materjale, mis on aluselised.

Hüdroisolatsiooni tööd
Majavamm
4
doc

Majavamm

Pärnumaakuteharidus keskus Ehituspuusepp Gert Roosna Majavamm Referaat I.Kruusla Pärnu 2009 1 Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske ­ keldrid, põrandaalus

Restaureerimine
Ehitiste kaitse seente eest
2
doc

Ehitiste kaitse seente eest

EHITISTE KAITSE SEENTE EEST Seened on päristuumsed organismid, mis paljunevad eostega ning moodustavad omaette seeneriigi. Seened jagunevad nelja alaliiki: hallitus-, pärm-, parasiit- ja kübarseened. Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euro

Bioloogia
Majavamm ja arvutused
9
doc

Majavamm ja arvutused

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Vamm,Seened Referaat Juhendaja: Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Maja vamm Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu

Üldehitus
Majavamm
6
doc

Majavamm

Majavamm Õpetaja : Koostaja : 2009 Sisukord Majavamm......................................................................................3-5 Materjalid.......................................................................................6-7 2 Majavamm Maja kõige suurem vaenlane on niiskus. Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad parandada. Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms. Me ei ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingi

Kinnisvara korrashoid
Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid
14
doc

Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts..................................................................................... ....5 1.4Puidu

Ehitusviimistlus
Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu
21
pdf

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. ..............................................

Metsakaitse
Ehitusmaterjalid referaat
23
doc

Ehitusmaterjalid referaat

TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3. SAVIT

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun