Biokahjustus põrandal (0)

Biokahjustus põrandal

Majavamm (Serpula lacrymans ) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva-kava.html
Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale.

Ökoloogilised tegurid

Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur.

Organism

Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid , mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril keskmiselt 2-3 mm ööpäevas. Peale mõningat kasvamist tekivad kollakad täpid. Viljakehad võivad kasvada kuni 4 cm paksuseks ja isegi kuni poole meetri laiuseks.
Majavammi puhul on märkimisväärne ka seeneniidistik . Seeneniidistik võib kiiresti levida mõne meetri kaugusele toiteallikast. Kuna eostel on kaks sugu siis majavamm saab areneda vaid juhul, kui kokku puutuvad erinevast soost seeneniidistikud.

Objekt

Majavammi toiteallikaks võib olla ainult puit või muud puidupõhised materjalid. Majavamm tekib kui on piisavalt niiske ja jahe. Kuni 27o kraadini suudab majavamm veel kasvata . Kõrgetel temperatuuridel majavamm sureb . Majavamm on suuteline põhjustama olulisi kahjustusi hoonetes ja tarindites. Majavamm ja üleüldiselt kõik seened kahjustavad oluliselt puitu ja muudavad märgatavalt selle struktuuri. Seda struktuuri muutust nimetataksegi mädanikuks. Igasugune puidu mädanik on seente tekitatud. Selle tagajärjel muutub ka oluliselt puidu ehitustugevus: painde-, väände-, surve- ja tõmbetugevus nii piki- kui ristikiudu . Seega võib järeldada, et pikas perspektiivis on majaseened, sealhulgas majavamm, võimelised tekitama puitmajal piisavalt deformatsioone, mis võivad viia purunemisele ning maja hävingule. Erinevalt viljakehast on seeneniidistik võimeline kasvama isegi läbi krohv , telliste ja kivide. Kuid toituda suudab siiski ainult puidust. Majaseened avaldavad inimesele mõju, kuid erinevalt hallitusseentest pole need eriti ohtlikud. Majaseente eosed on suhteliselt suured ning pigem on ärritava või allergilise toimega limaskestadele ja hindamisteedele. Eosed mõjuvad orgaanilise tolmuna, mis tekitab köha, silma-, kurgu - või ninaärritusi. Niidistik ja viljekehad on enamasti happelised , seega võivad nad kokkupuutes nahaga ka olla kergelt söövitavad.

Lahendus

Kui temperatuur on üle 50-70oC, siis majavamm sureb. Kahjuks pole maja võimalik nii soojaks kütta. Majaseente tõrje on suhteliselt aeganõudev ja keeruline protsess, mis nõuab piisavalt teadmisi. Tavalised inimesed ei pruugi sellega ise toime tulla või seen võib uuesti ilmuda . Tõrjet tasuks alustada kahjustuse ulatuse kindlakstegemisest ja põhjuse väljaselgitamisest. Seejärel tuleks avada kahjustuspiirkond. Kahjustatud materjali puhul tuleks kontakteeruda ehitusinseneriga, kes siis otsustab kui kas materjal on endiselt võimeline tagada tarindite stabiilsuse või mitte. Kahjustatud piirkonnad tuleks kuivatada. Pärast kuivatamist tuleb aluspind hoolikalt puhastada ning termotöödelda pindmine kiht. Kuna korraga on kahjustatud piirkonnad avatud, tasuks mõelda ka ümbritsevate piirkondade ja materjalide ennetavale kontrollile ja töötlusele. Uute tarindite ehitamisel tasuks enne tööde alustamist põhjalikult läbi mõelda ehitusfüüsikalised omadused. Peale kahjustuste likvideerimist tuleks regulaarselt jälgida seisukorda.
Et vältida majaseen , sealhulgas majavammi, tuleks pöörata suurt tähelepanu niiskusele. Remonti tehes või maja ehitades tuleks läbi mõelda niiskuse liikumine hoones ja hoone ümbruses. Tuleks pöörata ka tähelepanu võimalikele lekke kohtadele, vältimaks hilisemaid probleeme seentega .