KABJA ERINEVAD SEISUNDID

Q: Milline välja näeb?

Vastus leiad õppematerjalist: KABJA ERINEVAD SEISUNDID

Q: Milline näeb välja ?

Vastus leiad õppematerjalist: KABJA ERINEVAD SEISUNDID

Tamm, Elsa

KABJA ERINEVAD SEISUNDID (0)

Kutsekool - Põllumajandus - Hobumajandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milline välja näeb?
Milline näeb välja ?

KABJA ERINEVAD SEISUNDID
Koostanud : Elsa Tamm PH11 2014/2015 õ.-a.

SISUKORD

KABI 3
Kabja ülesanded 3
KORRAPÄRANE KABI 3
KABJA EBAKORRAPÄRASUSED 4
PÕHJUSED 4
KOMPKABI 4
Milline välja näeb? 4
Miks tekkib ? 4
Kuidas ravida ? 4
LAMEKABI 5
Milline näeb välja ? 5
Miks tekkib ? 5
Kuidas ravida? 5
AHASKABI 6
Milline näeb välja ? 6
Miks tekkib ? 6
Kuidas ravida ? 6
LAMINIIT 7
Kirjeldus 7
Põhjus 7
Ravi 7
KABJAMÄDANIK 8
Kirjeldus 8
Põhjused 8
Ravi 8
KIILUMÄDANIK 9
Kirjeldus 9
Põhjused 9
Ravi 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

KABI

Kabja ülesanded

Kapjade ülesanne on jäsemete otste mehhaaniline kaitsmine.

Toimivad ka kompimiselundina

Liikumisel amortisaatorina.

KORRAPÄRANE KABI

Kannab hobuse raskust ühtlaselt
Ümmargused, päkapiirkonnast laiad
Paksu sarvseinaga
Sarvtald peaks olema kergelt ülespoole võlvunud(tagajalgadel rohkem)
Kabjad on sama suuruse ja kujuga

KABJA EBAKORRAPÄRASUSED

PÕHJUSED

Vale toitumine ja ülekaalulisus
Kabja toetuspind on ebaühtlane ning sellepärast üks kabja osa saab rohkem koormust ja kulub rohkem
Ebaühtlane treening
Halb pinnas ( nt treening väljakul kõva pinnas)
Vead jalgades

KOMPKABI

Milline välja näeb?

Kabi on püstine ( kaldenurk maapinna suhtes on suurem)
Tavalisest lühem varvas
Päkk on kõrge

Miks tekkib ?

Geneetiline defekt
Vigastuse tagajärg
Halb sepa töö

Kuidas ravida ?

Pidev ja õige värkimine
Vajadusel ravirautus
Õige treening ja piisav liikumine
Raskematel juhtudel operatsioon

Mida noorem on hobune seda kergem ja tõenäolisem on paranemine.
Kompkabja teket saab ennetada juba hobuse varjases varsa eas, andes talle piisavalt ruumi liikumiseks, hoides teda õiges toitumuses ja jälgides nende kasvamist.

LAMEKABI

Milline näeb välja ?

Sarvtald on vajunud
Verevalumid kabjas
Hobune toetub pigem päkale

Miks tekkib ?

Halb sepa töö
Kooletusse jäetud kabjad

Kuidas ravida?

Ravirautus

Ennetada regulaarse ja oskusliku sepa külastusega.

AHASKABI

Milline näeb välja ?

Kabi on ahenenud, eriti päka piirkonnast
Ahenenud sarvkiil

Miks tekkib ?

Halb rautus
Raudade pikajaline all hoidmine
Süstikluu kahjustused

Kuidas ravida ?

Korrapärane, regulaarne ja oskuskil sepa külastus

LAMINIIT

Kirjeldus

Laminiit on kompleksne ja paljuski veel arusaamatu haigus, mille käigus kabjaluu ja kabja sarvkesta vahelised lamellid haigestuvad ega suuda enam kabjaluud toetada. Haiguse tagajärjel vajub kabjaluu allapoole kuni selleni , et luu võib kabja põhjast läbi vajuda.
Enamasti haigestuvad korraga mõlemad esikabjad. Harvemini (eriti toksilise laminiidi korral) võivad haigestuda ka tagumised kabjad. Sümptomid sõltuvad haigushoo tugevusest. Tugeva laminiidi puhul keeldub hobune paigalt liikumast ja üritab raskust esijalgadelt tagajalgadele suunata. Sel puhul räägitakse laminiidile tüüpilisest hoiakust . Kergemate haigushoogude korral liigub hobune puiselt ja lühikeste sammudega.

Põhjus

Laminiiti võivad põhjustada mitmed tegurid ja seetõttu räägitakse laminiidi erinevatest tüüpidest: toksiline , metaboolne ehk ainevahetuse häiretest tulenev ja ülekoormusest tingitud laminiit.
Nii haiguse diagnoosimisel kui ka prognoosi panemisel on alati soovitav teha kapjadest röntgenpildid, et hinnata kabjaluu asendit ja seda, kas luu on kabja kestas vajunud allapoole või roteerunud.

Ravi

Laminiidi ravi on erinev olenevalt haiguse faasist.
Akuutse laminiidihoo korral on vajalik täielik boksirahu, toetavad kabjasidemed ja põletikuvastased ja verd lahjendavad ravimid . Esimestel kuudel pärast sümptomite taandumist peaks kapja toetama spetsiaalse rautuse abil.
Olenevalt laminiidi algsest põhjustajast tuleb edaspidises ravis ka sellele keskenduda. Korra laminiiti põdenud hobused on edaspidi alati ohustatud, uued haigushood tekivad kergemini ja ilma ilmse põhjuseta. Olenemate haiguse algsest põhjustajast, peaksid laminiiti põdenud hobused vältima värske suhkrurikka rohuga karjamaid.

Laminiidis hobuse tüüpiline hoiak
(hobune üritab vähendada esijalgadel
olevat raskust).

KABJAMÄDANIK

Kirjeldus

Üleöö tekkinud tugev longe , soe kabi, tugevnenud pulss sõrgatsi piirkonnas ja turses jalg on väga tüüpilised kabjamädaniku sümptomid.
Enamasti saab kabjamädanikku diagnoosida tüüpiliste sümptomite põhjal, võttes appi kabjatangid. Ebaselgetel juhtudel tuleb teha röntgenpilt.

Põhjused

Mädanik tekib, kui vigastusest kabja põhjas ( piisab väikesest praost) mustus kabja sisemusse pääseb ja sinna pidama jääb. Kehvad hoiutingimused – porine koppel või märja allapanuga boks – ning ebaregulaarne kapjade puhastamine muudavad kabja põhja pehmeks ja see võib soodustada mädaniku teket.

Ravi

Ravi seisukohalt on kõige tähtsam mädaniku avamine . Kui kabjatangidega on võimalik kolde asukoht kindlaks määrata, on selle avamine kabjanoaga enamasti lihtne. Osad mädanikud avanevad kabjapiirdest iseenesest.

Tüüpiline jala hoiak kabjamädaniku puhul.

KIILUMÄDANIK

Kirjeldus

Kiilumädanikuks nimetatakse kabja kiilu degeneratsiooni, millega sageli kaasneb piirkonna sekundaarne bakteriaalne põletik. Kiil muutub nõrgaks ja võib hakata lagunema . Enamasti ei põhjusta kiilumädanik longet, kõige tavalisemaks sümptomiks on pehmeks muutunud ja lagunev kiil. Surnud kudede ja bakteriaalse põletiku tõttu on tunda tüüpilist ebameeldivat lõhna ja kiilust eritub mustjat nõret.

Põhjused

Kui hobune viibib liiga pikalt märjal pinnasel või kapju ei puhastata piisavalt, mistõttu kiilu piirkonda koguneb mustus ja hakkavad toimuma erinevad protsessid mis lagundavad kiilu.

Ravi

Kiilumädaniku ravis on kaks väga tähtsat komponenti. Esiteks tuleb eemaldada võimalikult kogu surnud kude ja teiseks tuleb kapju pidevalt hooldada ja need kuivad hoida. See tähendab kuiva allapanu boksis ja märgade ning poriste koplite vältimist (vähemalt seniks , kuni haigus on taandunud).
Puhtaks lõigatud kiilule võib panna ka erinevaid kuivatavaid rohtusid (iodoform- eeter , joodipõhised lahused , „lilla“, vaselahused jm). Ravimid kiirendavad paranemisprotsessi ainult juhul, kui ravi kahte esimest punkti rangelt järgitakse.
Kiilumädanikust paranemise prognoos on hea, kuid tihti vajab ravi väga kannatlikku meelt ja omaniku püsivat hoolt.

KASUTATUD KIRJANDUS

„Hobune” autorid Julie Whitaker ja Ian Whitelaw
http://www.tohver-veterinary.com/
pildid : https://www.google.ee/

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elsa Tamm Õppematerjali autor

KABJA ERINEVAD SEISUNDID kabi kabjad hovumajandus põllumajandus

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja

Esmaabi