KABJA ERINEVAD SEISUNDID

Tamm, Elsa

KABJA ERINEVAD SEISUNDID (0)

Kutsekool - Põllumajandus - Hobumajandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milline välja näeb?
Milline näeb välja ?
Milline näeb välja ?
Milline välja näeb?
Milline näeb välja ?
Milline näeb välja ?

Lõik failist

KABJA ERINEVAD SEISUNDID
Koostanud : Elsa Tamm PH11 2014/2015 õ.-a.

SISUKORD

KABI 3
Kabja ülesanded 3
KORRAPÄRANE KABI 3
KABJA EBAKORRAPÄRASUSED 4
PÕHJUSED 4
KOMPKABI 4
Milline välja näeb? 4
Miks tekkib ? 4
Kuidas ravida ? 4
LAMEKABI 5
Milline näeb välja ? 5
Miks tekkib ? 5
Kuidas ravida? 5
AHASKABI 6
Milline näeb välja ? 6
Miks tekkib ? 6
Kuidas ravida ? 6
LAMINIIT 7
Kirjeldus 7
Põhjus 7
Ravi 7
KABJAMÄDANIK 8
Kirjeldus 8
Põhjused 8
Ravi 8
KIILUMÄDANIK 9
Kirjeldus 9
Põhjused 9
Ravi 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

KABI

Kabja ülesanded

Kapjade ülesanne on jäsemete otste mehhaaniline kaitsmine.

Toimivad ka kompimiselundina

Liikumisel amortisaatorina.

KORRAPÄRANE KABI

Kannab hobuse raskust ühtlaselt
Ümmargused, päkapiirkonnast laiad
Paksu sarvseinaga
Sarvtald peaks olema kergelt ülespoole võlvunud(tagajalgadel rohkem)
Kabjad on sama suuruse ja kujuga

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elsa Tamm Õppematerjali autor

KABJA ERINEVAD SEISUNDID kabi kabjad hovumajandus põllumajandus

Sarnased õppematerjalid

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja

Esmaabi