Ehitusmükoloogia (2)

ÜLENURME GÜMNAASIUM

LEANA STEPANOVA
XII a klass
EHITUSMÜKOLOOGIA
REFERAAT
JUHENDAJA : EVELYN KOSTABI
ÜLENURME 2008

Sisukord

Sisukord.....................................................................................................................................2
Sissejuhatus................................................................................................................................3
Harilik majavamm ......................................................................................................................4
Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5
Näätskorgik, majakorgik , majanääts.........................................................................................6
Puidukorgik..............................................................................................................................7
Majamädik, keldrivamm , majakoorik.......................................................................................8
Koorikulised.............................................................................................................................9

Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele?.....................................................................10

Majaseente tekke- ja leviku tingimused..................................................................................10

Mikro - ehk hallitusseened.......................................................................................................11
Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele..................................................11
Anamorf -perekond pintselhallik .............................................................................................12
„Must hallitus ”........................................................................................................................12
Mikroseente kasvu- ja leviku tingimused ning tõrje...............................................................13
Kokkuvõte..............................................................................................................................14
Kasutatud kirjandus................................................................................................................15

Sissejuhatus

Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele . Majaseenteks nimetatakse puitu lagundavaid seeni, mis on võimelised arenema hoonetes. Mõned majaseentest meie kliimavöötmes vabas looduses ei esine. Seega võib järeldada, et seenhaigused puudutavad kõiki valdkondi, mida me ette kujutada võime. (Kõljalg, 2005)
Majaseened on seened, mis kuuluvad torikulaadsete ja lehikulaadsete seltsi. Levivad kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil. Toituvad puidust, oma kasvuks vajalikku vett toodavad ise.
Majaseentest nakatub ainult ebapiisavalt kuivatatud või hoonete väära ehitamise ja kasutamise tagajärjel niiskunud puit, nendest hoidumiseks ehitatakse hoone kuivast ja antiseptikumiga töödeldud puidust ning välditakse niiskuse kogunemisest hoonesse. Kahjustatud hooneosad ja hoonealuse pinnase ülakiht tuleb kiiresti asendada . Eestis on majaseeni umbes 10 liiki. ( ENE NR.6, 1992 )
Ehitusmükoloogia alla kuuluvad ka mikroseened ehk hallitusseened. Kõikide nende määratlusega tegelebki meil Eestis sihtasutus Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. Ehitusmükoloogias uuritakse peamiselt kand- ja kottseeni. Oma referaadis toon mõlemast valdkonnast näiteid seentest ja nende kahjulikkusest.
Harilik majavamm(joonis 1.) teda on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks jne. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest.
Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel , kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke. Harilik majavamm toodi Eestisse vähemalt poolteist sajandit tagasi, looduses on teda leitud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes. Meie kliimavöötmes on suuteline arenema ainult hoonetes, lähim vabas looduses esinenud juhtum on kinnitamata andmetel Tsehhi Vabariigis.
Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha.
Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse . Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. ( Kalamees , 2000)
Joonis 1. Majavamm
Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas , algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad , esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest.
Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil. (Kalamees, 2000)
Näätskorgik, majakorgik, majanääts viljakeha on substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne , poorid ümmargused kuni nurgelised, mõnikord hambulise servaga ja eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud.
Majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes. Tekitab peent pruunmädanikku, mädanik kollakas kuni helepruun, puukuubikud 1-1.5 cm suurused. (Kalamees, 2000)
Puidukorgik on kergesti äratuntava viljakehaga, mis on valge, poorne, karikakujuliste pooridega, poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad. Samuti on seeneväädid valged, arenevad kõrge õhuniiskuse juures, sarnanevad majavammi omadele, kuid on painduvad, esinevad juht-seeneniidid ja kiudhüüfid. Eosed on puidukorgikul elliptilised ja värvusetud.
Esineb kaevanduste puukonstruktsioonidel, okaspuude, mõnikord lehtpuude puidul. Looduses harvaesinev. Ehitistes puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 3-5 cm suurused. (Kalamees, 2000)
Majamädik, keldrivamm, majakoorik viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta, noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik-kühmuline, tihti oliivja varjundiga; seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiused ; kiudhüüfid ja juht-seeneniidid puuduvad. Juht seeneniitide puudumise tõttu eristatav harilikust majavammist; eosed: laielliptilised, ühelt poolt lamenenud, kollakaspruunid.
Hoonetes võib teda leida esmajärjekorras keldris asuvatelt puitdetailidelt, aga tihti ka põrandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses esineb okaspuude ja lehtpuude kändudel, lamavatel puutüvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsiooni detaile, puitsildu, poste . Tekitab pruunmädanikku; mädanik on tume- punakaspruun või kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks , puidu lõhed on paralleelselt puu aastaringidega, üheaegselt tekivad 1-2 cm lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. (Kalamees, 2000)
Koorikulised on seni üks kõige segasema süstemaatikaga eoslavaseente rühmi. Neid iseloomustavad liibunud õhukesed viljakehad , mis võivad esineda vaevumärgatava kirmena või õhukese kilena. Koorikiliste viljakehad on enam-vähem liibunud, poorilised, näsalised või lühikeste harjadega tavaliselt pehmed , harva ka kõvad. Viljakeha värvus on väga mitmekesine - valge, hallikas või kollane, mõnikord ka helepunane, roheline või sinine; eosed on tavaliselt värvusetud ja siledad.
Laialt levinud looduses, nt puuokstel ja puutüvedel. Suurem osa liike kasvab suve algusest hilissügiseni kõduneval puidul. Enamik koorikulisi lagundavad puitu, hankides endale sealt energiat ja toitu. Kasutavad toiduks nii tselluloosi kui ligniini . Tekitavad valgemädanikku. Hoonetesse satuvad metsast puitmaterjaliga. Hoonetes kahjustavad aknaraame, välislaudu ja katusekonstruktsiooni detaile. (Kalamees, 2000)

Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele?

Erinevalt hallitusseentest on majaseente mõju inimesele oluliselt väiksem. Enamus majaseente eoseid on ärritava või allergilise toimega seetõttu, et nende eosed on hallitusseente eostest oluliselt suuremad ja seega ärritavad peamiselt limaskestasid ja hingamisteid. Majaseente eosed ei erita mükotoksiine ega muid inimesele ohtlikke aineid. Majaseente eoste mõju võib käsitleda nagu orgaanilist tolmu, mis tekitab kuiva köha, silmade-, kurgu- ning nina ärritusi. Majaseente niidistik ja viljakehad on enamasti happelised. Seega võivad nad kokkupuutes nahaga olla ärritava ja kergelt söövitava toimega. Majaseened pole midagi nii ”süütukesed” kui nad palja silmaga paistavad, sest nagu öeldakse” vaga vesi sügav põhi”.

Majaseente tekke- ja leviku tingimused

Nagu toodud ka varem on mainitud, toituvad majaseened lähtuvalt liigist erinevatest puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest – tselluloo, hemitselluloos ja ligniin. Oma elutegevuses võivad majaseened kasutada ka erinevaid mineraalaineid, kuid viimastest nad ei toitu.
Majaseente optimaalsed (kõige paremad) ja letaalsed e. surmavad temperatuurid ja niiskused sõltuvad majaseene liigist. (Kõljalg, 2005)
Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul.
Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele
Kerahalliku liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga-misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit , mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks . Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik , oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi Aspergillus flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. (Kõljalg, 2005)
Anamorf-perekond pintselhallik
Pintselhallik on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja , mida Eestis ei esine. Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide ( penitsilliin ) moodustajana. Penicillium´i liike on sisetingimustes alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas. Pintselhalliku eosed sisaldavad kõige rohkem mükotoksiine, kuigi pinnaniidistik sisaldab neid samuti. Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suremisel. Sageli ei osata sellele piisavat tähelepanu pöörata ja väidetakse, et hallituskord on juba ammu ära kuivanud. Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel. (Kalamees, 2000)
„Must hallitus” – Eestis pole teostatud ulatuslikke uuringuid nimetatud seene leviku kohta, sest enamasti ei piisa tema leidmiseks tavasöötmega õhuproovidest, vajalik on võtta ka pinnaproovid kahjustatud pindadelt kasutades selleks erisöödet. Stachybotrys chartarum on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen, mis eelistab kasvamiseks kõrge tselluloosi- ja madala lämmastikusisaldusega materjale. Ohtlikuks peetakse seent tema võime poolest sünteesida mükotoksiine, mis on ohtlikud nii inimestele kui loomadele, põhjustades naha ja seedekulgla kahjustusi ning mõjutavad vereloomet. Olelusvõitluses on seen siiski nõrk, jäädes alla mitmetele mikroseentele ja bakteritele.
„Must hallitus” on hakanud ulatuslikult levima seoses uute ehtusmaterjalide kasutamisega. Seen suudab kasvada märjal heinal, põhul, paberil , tapeedil, laepaneelidel, vaipadel, tselluloosi sisaldavatel isolatsioonimaterjalidel, kipsplaatidel ja paljudel teistel materjalidel. Vajab kasvuks palju niiskust.(Kalamees, 2000)
Mikroseente kasvu- ja leviku tingimused ning tõrje. Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja kontrolli all hoida ainult kasvutingimusi mõjutades. Seega mikroseente kolooniate (hallituse) teket saame takistada enamasti ebasoodsate kasvutingimuste loomisega . Keemiline mõjutamine (tõrje) annab reeglina väga lühiajalise tulemust.
Kokkuvõte
Seened on eksisteerinud looduses juba sadu tuhandeid aastaid. Seentel on oluline roll ökosüsteemis, sest nad on peamised surnud orgaanilise aine lagundajad ja lisaks sellele on seentest saadud komponendid olulised toiduainete-ja farmaatsiatööstuses.
Mikroseentest ruumide õhus pole võimalik ega ka vajalik täielikult vabaneda . Oluline on vaid hoida seeneeoste hulka õhus kontrolli all. Tihti avaldab negatiivsemat mõju inimeste tervisele teadmine, et õhus leidub pidevalt mikroseeni, mitte nimetatud seente tegelik toime.
Seente tõrje on samas ohtlik reeglina ka inimestele, sest seened on inimestele ja loomadele palju lähedasemad kui taimed, sest nad põlnevad oma arengus samast harust. Seega mõjuvad keemilised seenetõrjevahendid ka inimese rakkudele ja ühel hetkel tekib küsimus, kumb kahjustab meie tervist rohkem, kas seened või kemikaalid, millega üritatakse neid tõrjuda? Kas seeni ongi alati vaja tõrjuda?
Kokkuvõtteks majaseente kohta võib öelda, et nad on esmajärjekorras ohtlikud hoonete puitdetailidele ja tselluloosi sisaldavatele materjalidele. Enamus majaseentest on sõltuvad lisaniiskusest ja selle puudumisel nende areng peatub. Siit tuleneb vajadus esmalt seene liik määrata ja alles siis plaanida tõrjet. Tihti on majaseente vastu võitlemiseks piisav mittesobivate kasvutingimuste loomine, kuid siiski on mõnikord vajalik kasutada ka kemikaale. Kindlasti tuleks kemikaalide puhul jälgida, kuidas mõjub kemikaal inimese tervisele ja keskkonnale. Hetkel on parimaks lahenduseks Eestis uue põlvkonna kemikaalid, mis põhinevad joodil. (Kõljalg, 2005)
Teades asjaolu, et majaseente tekkeks on alati vajalik niiskus, tuleks remonti tehes või uut maja ehitades põhjalikult läbi mõelda niiskuse liikumine hoones ja hoone ümbruses. Majaseente tekke põhjuseks võib olla nii liigniiskus kui ka niiskuse liikumise takistamine. Seega oleks ehituse ja remonditööde juures vajalik konsulteerida vastava ala spetsialistidega.
Kasutatud kirjandus:

http://www.tapeedil.com/ehitushooldus/majavamm.ht m

http://www.puleium.ee/seeneteadusest.ht m

http://images.google.ee/images?hl=et&q=majavamm&gbv=2

Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu

Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Loengumaterjal . – Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus.