Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puidutöö (1)

4 HEA
Punktid
Ehituspuidu terminid
Kantpuit – Kõik puitmaterjali küljed ja servad on töödeldud.
Poomkant – Servades võib näha puidu algset kaarjat pinda.
Siledaks hööveltatud – Puitmaterjali kõik küljed on hööveltatud
Mõõtulõigatud – Puitmaterjali paksus ja/või laius on jämehööveltatud või peensaetud täpselt etteantud möötmetele vastavalt.
Profiilhööveltatud – Puitmaterjali ristlõige on hööveltatud mittetäisnurkseks (erinev ristkülikprofiil)
Sulundatud – Puitmaterjali üks serv on soonitud ja teine sulundatud (punnitud)
Hööveltamata sulund – Puitmaterjali servad on sulundatud, üks külg on seatud ja teine hööveltatud pinnaga
Liist – Hööveltatud pinnaga puitmaterjal , mõõdud alla 75*75
LattSaetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75
Laud – Puitmaterjal, mille paksus on maksimaalselt 38 mm ja laius vähealt 75 mm
Prussik – Puitmaterjal, mille paksus on üle 38, kuid maksimaalselt 75 mm ning laius 75-175 mm
Plank – Puitmaterjal, mille paksus on üle 38 mm kuid alla 100 mm ning laius üle 175 mm
Pruss – Puitmaterjal, mille ristlõike mõõtmed on vähemalt 100*100
Puitmaterjali pikkus vaheldub 1,8 meetrist 6,0 meetrini, sammuga 0,3 meetrit
Ristlõike mõõtmed antakse millimeetrites, näiteks 75*225(pikkus*laius)
5%
3%
Otsal ja serval 3% ning laiusel ja pikkusel 5%
Püsipuit
A- klass surveimmutatud puitu kasutatakse tarintites, mis puutuvad kokku maapinna niisukse ja veega.
B – klassi küllastamist kasutatakse üksnes valmistöödeldud puitosadel, nagu akna- ja uksetarindid ning aiamööbel.
Liimpuit
Liimpuit on vähemalt neljast üksteisega kokkuliimitud pikisuunaliselt lõigatud lamellidest moodustatud tarind. Hariliult kasutatakse kuuske.
Käsitööriistad
Esimene elektritrell 1916. a. kaalus kokku 12 kg.
Tarvikute kasutamisel vali sobiv pöördekiirus ja materjal. Liiga suure töökiiruse põhjustab lõikeketaste ülekuumenemise, millest annab märku lõiketeravle tekkiv sinakas värvitoon. Sellistel teradel kaovad head lõikeomadused.
Töö ajal hoid keha kontaktist maantatud eśemega, kuna siis siis on suures oht elektrilöögiks
Hoia töötlemispiirkond puhas. Aeg-ajalt korrasta see.
Väldi elektritööriista kokkupuudet veega
Jälgi, et tööriista elekrtijuhe ei satuks lõiketera lähedusse
Ära pidurda tööriista liikuvaid osi käega
Ära koorma masinat üle. Juhul kui masin on juba üle kuumenenud tuleb lasta tal töötada täispööretel 10-15 min et lasta ventilaatoritel töötada.
Elektritääriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda.
Rikked
Mootor töötab aga spindel seisab: Reduktori hammasrattad kulunud või purunenud
Ülekuumenemist põhjustab nürid lõikeriistad või ülekoormus
Raadiohäired: Tööriista kondensaator ei tööta
Ehituslik Saematerjal
Kvaliteet
Iseloomustus
A
Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud üksikud mustad oksad mitte üle 8 mm
B
Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud vähesel määral musti oksi üle 8 mm
AB
Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud vähesel määra musti oksi üle 8mm, A kvaliteet välja sorteerimata
ABC
Täiskantne materjal, lubatud mustad oksad, A ja B kvaliteet välja sorteerimata.
C
Täiskantne ehutuslik saematerjal(kuivatamata kujul üldjuhul palgist saetud täiskantne saematerjal, mida nimetatakse ka sordiks ABC, sobib kandvasse konstruksioonidesse). Lubatud väike poomkant.
D
Lubatud suur poomkant ja/või vähene värvimutus (kuivatamata kujul üldjuhul palgist saetud poomkantne (kuni 1/3 paksusest) saematerjal saalungid km)
Höövelmaterjali kvaliteet
Omadus
AB
Mänd, kuusk
C
Mänd
D
Mänd, kuusk
Praod ja lõhed
On lubatud üksikuid, kuid mitte läbivsid juurpraod. Puittote otstes ol lubtud lühikesed läbivad praod
On lubatud üksikuid, kuid mitte läbivaid juuspraod. Puittoote otstes on lubatud lühikesed läbivad praod
Lunatud juuspraod, kuid mitte pikemalt kui ½ laua pikkusest. Lubatud läbivad lõhed, kuid mitte pikemalt kui ½ laua pikkusest.
Putukakahjustused
Ei ole lubatud
On lubatud
On lubatud
Mädanik
Ei ole lunatud
Ei ole lubatud
On lubatud
Keerdunud süü
On lubatud määral, mis ei takista laudade kinnitamist.
On lubatud määral, mis ei takista laudade kinnitamist
On lubatud
Oksalõhed
On lubatud üksikuid, kuni 8mm suurused oksalõhed. Laua kasutuskülje servadel ei ole oksalõhed lubatud
On lubatud
On lubatud
Oksaaugud
Ei ole lubatud
On lubatud
On lubatud
Oksakohad
On lubatud oksad, mille suurus on maksimaalselt pool laua laiusest. Oksakohad peavad suuremas osas olema püsivad
On lubtud oksad, mille suurus on maksimaalselt pool laua laiusesest.
Ol lubatud oksad, mille suurus on maksimaalselt pool laua laiusest.
Vaigupesad
On lubatud väikesed, kuid mitte läbivad
On lubatud
On lubatud
Sine ja värvimutus
Ei ole lubatud. On lubatud puidu erinev toon
On lubatud
On lubatud
Tagakülg
Kalibreeritd
Kalibreeritd
Kalibreeritd
Voodrilauad – Enimkasutatud lauaprofiilidel on kolmetäheline tähistus 1. täht: Kasutuskoht 2. täht: Sulunditüüp 3. täht: Ühenduse või profiilitüüp. Voodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalkumänd) – sisuliselt oksavaba, ühel meetril lubatud kuini 2 oksa maksimaalse läbimõõduga 8 mm, VM (väheokslik mänd), (TK) (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk).
STV
S – Siseka sutus T - Täissulund S - Otse
U - Väliskasutatus Y - Poolsulund V- Kaldu
K- Profiilne
P - Ümartatud
L- Suluntatud
H - Palgiprofiil
Puitkiudplaat
Kuivade pindade katmiseks siseviimistlusplaatidena.
Siseseinte soojustamiseks.
Müraisolatsiooniks tubade vaheseintes.
Põranda aluspinna tasandamiseks
Müratakistuseks põrantatesse
Kõvasid puitkiudplaate kandekonstruktsioone koos puiduga
Puidutöö #1 Puidutöö #2 Puidutöö #3 Puidutöö #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dud66 Õppematerjali autor
Sisu: Ehituspuidu terminid, liimpuit, käsitööriistad, kvaliteediklassid, höövelmaterjali kvaliteediklassid, voodrilauad

Sarnased õppematerjalid

Materjaliõpetuse eksami vastused
20
doc

Materjaliõpetuse eksami vastused

1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk ­ tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk ­ tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu ­ tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk ­ tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. puusepasaematerjali saam

Kiuteadus
Materjaliõpetuse eksami vastused
40
pdf

Materjaliõpetuse eksami vastused

1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. puusepasaematerjali

Materjaliõpetus
Tisleri eriala eksam
59
doc

Tisleri eriala eksam

Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem

Tisleri eriala
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta

Materjaliõpetus
Puit ja puitmaterjalid
49
pdf

Puit ja puitmaterjalid

______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t

Puiduõpetus
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (1)

jackk profiilipilt
jackk: mõtetu, ei aitanud
11:56 04-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun