c. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks d. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta b. püsikulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. muutuvkulusid tooteühiku kohta Küsimus 7 Küsimuse tekst Imelikus Haiglas on ette nähtud üks meditsiiniõde iga kümne haige kohta. See on näide Vali üks: a. püsikuludest b. astakkuludest c. muutuvkuludest d. segakuludest Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires Vali üks: a. muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsikulud ühiku kohta b. muutuvkulude kogusumma ja püsikulude kogusumma ei muutu c
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks:
Küsimus 1 Küsimuse tekst Otsuse langetamisel on kõige parem kasutada Vali üks: a. pigem kogukulusid kui ühikukulusid b. keskmisi kulusid c. muutuvkulusid, mis tuleb katta d. püsivkulusid, mis tuleb katta e. pigem ühikukulusid kui kogukulusid Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma ühes osakonnas on teostatud uuring, selgitamaks selle edasist saatust (kas jätta või kõrvaldada). Selgus, et selle osakonna brutokasum (müügist) on 300 000 kr. Eeldatakse, et 250 000 kr osakonnale jaotatud 45000 kr kuludest kaoks ära koos osakonnaga. Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a. väheneb 50000 b
Näide Oletame, et hotellil on 3 müügiosakonda · Majutus. · Toitlustus. · Kasiino. Palgakulu on hästi jaotatav osakondade peale, aga mitte üldised ruumide ülalpidamiskulud. Peab looma süsteemi. Töötada tuleb välja süsteem, et kaudsed kulud osakondade peale kanda. Tabelis on välja toodud skeem, mille alusel toimub kaudsete kulude jaotamine osakondade peale. 30. Püsikulud ja muutuvkulud (sh nende käitumine) Kulude käitumise analüüsis eristatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid. Muutuvad kulud on defineeritud kui kulud, mis muutuvad proportsionaalselt seoses müügikäibe muutumisega. Samas on nad püsivad ühiku peale. Nendeks on teenuse pakkumise otsene tööjõukulu (tükipalk), põhimaterjalid, transpordikulu jne. Püsikulud ei sõltu otseselt müügikogusest, aga samas on nad muutuvad ühiku peale. Loomulikult on püsikulud püsivad vaid teatud ajaperioodis ning nad võivad muutuda mingi muu asja tõttu, mis ei tulene müügikäibest
Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga.
Raha D C E B F A AFC 0 Q1 q 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid?OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu?ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c)suurenevad suurenevad nii nii keskmine keskmine püsikulu
a) 9600 X ja 3200 Y b) 2400 X ja 800 Y BEP = 89600/ ((18-12)*3+(24-14)) = 3200, c) 3200 X ja 9600 Y sellest X 2400 ja Y 800 d) 1867 X ja 622 Y e) ei ole antud andmetel arvutatav Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm2 Kontrolltöö 1.1 14. (2) Mis juhtuks kasumilävepunktiga kui samaaegselt vähendada toote müügihinda 30 ühiku võrra ja vähendada muutuvkulusid sama võrra? a) BEP suureneb b) BEP kahaneb c) BEP jääb samaks d) Ei saa otsustada, kuna puudub müügihind e) Ei saa otsustada antud andmete ja müügiandmete puudumisel 15. (2 p)Ettevõtte kohta on antud järgmised andmed: Püsikulud 142500 Muutuvad kulud ühikule 45 Müügihind (ühiku) 70 Planeeritud kasumi 21000 saamiseks peaks toodangu müügikogus (tk) olema: a) 2036 b) 2336 c) 6540 d) 5700 e) ei ükski 16
· Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, sest püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum.Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud
muugialased (hinnakujundus, tulemusuksuste arvestus) otsused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analuus keskendub kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analuusile. Oluliseks mõisteks on jaaktulu (contribution margin CM), mida nimetatakse ka piirkasumiks. Piirkasumit ei tohi samastada brutokasumiga kasumiaruande skeemis 2, mis saadakse muugitulust lahutades muudud kaupade kulu (COGS), sest muutuvkulusid võib olla ka veel uldiste tegevuskulude hulgas. Jaaktulu rahalises koguvaljenduses saab leida jargmise valemi abil: CM = S -VC . (CM- jaaktulu, S- muugitulu, VC- real.muutuvkulud) Kui jaaktulu on positiivne, siis aitab kahjumist valjatulemiseks vaid muugikoguse suurendamisest ehk: CM > 0 NI < 0Q NI > 0. Tihti on vaja valemites kasutada aga jaaktulu rahalises valjenduses uhele uhikule (uhiku jaaktulu): CM* = P -V . (P- hind, V- muutuvkulud)
2); 18. 1. 37 kr, sest firma püsikulud TFC=24 (kui firma toodang on 0, siis ongi ettevõttel ainult püsikulud TFC) ning seepärast TVC5=TC5-TFC5=61-24=37; 2. 16 kr, keskmine kogukulu ATC3 =TC / Q= 48 / 3 =16; 3. 8 kr, keskmine püsikulu AFC3 =TFC / Q=24 / 3=8; 4. 8 kr, piirkulu MC6= TC / Q=(69-61) / 1=8; 19.d; eeldades arvutusprintsiipe keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q ja piirkulu MC=TVC / Q ning keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC, vähendab muutuvressursside vähenemine firma muutuvkulusid TVC ning seega ka AVC, MC ja ATC näitajat, mistõttu vastavad kulukõverad nihkuvadki allapoole; 20.b; firma keskmine kogukulu ATC=AFC+AVC=0,50+2,00=2,50; kogukulu TC=ATC×Q=2,5×500=1250; 21.d; esitatud algandmete järgi võib välja arvutada keskmise kogukulu ATC=AFC+AVC=5+22=27 ning kogukulu TC=ATC×Q=27×10=270; seega ainuke õige vastus on esitatud vastusvariandis d); 22.b; firma töötajate palga tõus tähendav muutuvkulude TVC suurenemist ning kõik kulunäitajad, kus TVC
tekkinud erakorralised kahjumid, mida pole võimalik katta muudest vahenditest. Kuidas kaetakse ühistu kahjumid? Ühistu kahjumeid on võimalik katta mitmel viisil: a) reservkapitali arvel (müüakse laenu katteks osa reservkapitali all olevaid varasid); b) osakapitali vähendamisega (müüakse ühistu liikme ühisvara); c) kokkuostuhindade operatiivse langetamisega (vähendatakse ühistu muutuvkulusid); d) sisendite müügihindade tõstmisega (näiteks tõstetakse liikmetele ühistu kaudu sisseostetavate väetiste, kütuste, masinate, seadmete ja materjalide müügihindu); e) lisamaksete kehtestamisega (üldkoosoleku otsusega moodustatakse erifond, mis rahastatakse liikmetele kehtestatud täiendavate maksude või neilt võetavate laenude arvel); f) laenu arvel kahjumi katmine (hiljem tuleb laenu tagasimaksmiseks langetada teatud perioodiks
Nõudluse kasvu tulemusena teenib ettevõte rohkem kasumit kui ta teeniks suure elastsusega turul oma toodet kallimalt müües. Kallimalt müües ostetaks toodet nii palju vähem, et kasulik on müüa odavamalt. Ülesanne 12 Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust): ,,Kui ettevõtte tootmismaht on null, siis on muutuvkulud samuti võrdsed nulliga." Õige. Muutuvkulud on seotud otseselt tootmisega ning kui midagi ei toodeta ei ole ka muutuvkulusid( nt ei maksta töölistele palka). Fikseeritud kulud on need, mis mitte tootes, ettevõttele endiselt alles jäävad. Nt hoone rent vms.
mastaabiefektiga. Kui toodangu hulk suureneb vähem kui tootmistegurite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabisäästu efektiga. d) Kasuta pikaajalist kulukõverat ja selgita, kui palju ahjusid peaks kalameeste ühistu soetama. Tootmise tase, kus kogukulud on pikaajaliselt minimaalsed, on praegusel juhul tootmismahu 15 juures. Seega oleks kõige efektiivsem toomismaht pikaajaliselt 15 ning kasutama peaks kahte suitsuahju. 7. Olgu kanala püsikulu 2000 eurot kuus. Tabel iseloomustab muutuvkulusid. Munade kogus kuus Muutuvkulud kuus (tuhandetes) 10 1000 20 2000 30 4000 40 8000 50 16000
kogust, hinna ja koguse korrutis (e ristküliku pindala, mis võrdub külgede korrutisega) näitabki kogutulu suurust; c) ÕIGE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud ehk ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, on suurem kui kogukulu TC, mida saab mõõta ristküliku 0FJC pindalaga, seega saab firma tõesti majanduskasumit; d) VALE; ristküliku FGKJ pindala kajastab majanduskasumi suurust, muutuvkulusid TVC aga näitab ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0EHC,sest TVC=AVC×Q; e) VALE; lõik GF näitab majanduskasumit ühe toote kohta e keskmist kasumit; keskmise püsikulu AFC suurust väljendab aga keskmise kogukulu ATC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate vaheline kaugus, seega AFC kui toodetakse kogus 0C on lõigu JH või EF pikkus; f) ÕIGE; firma nn sulgemishind on AVCmin, kuna aga keskmise muutuvkulu AVC ja piirkulu MC kõverate
muutuvad vastupidises suunas. MC kõvera kuju on tingitud kahaneva piirtootlikuse seadusest,.. MC ja keskmisi kõveraid saab graafiliselt tuletada kogukulu kõverast. AVC kõvera tuletamiseks (VC kõverast) tuleb tõmmata sirge 0-punktist iga punktini VC kõveral. Selle sirge tõus mõõdab antud koguse AVC. MC-kõvera leidmiseks tuleb tõmmata VC-kõvera erinevates punktides puutuja ja leida selle tõus. Pika perioodi kulud Pikal perioodil ei võeta eraldi püsikulusid ja muutuvkulusid, kuna kõik kulud muutuvad. Ettevõttel on võimalik valida erinevate sisendite kombinatsioonide vahel. Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood. Kui lühendi ees on veel L, siis on juttu pika perioodi kuludest-tuludest. (L long). Isokost ja isokvant isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks
MUUTUVKULU · Kui selle võrdluse mõlemad pooled ettevõtte müügikogusega läbi korrutada, saame ettevõtte jääktulu: ETTEVÕTTE JÄÄKTULU= ETTEVÕTTE KÄIVE- ETTEVÕTTE MUUTUVKULU · Ettevõttel tasub toota kõiki tooteid, mille jääktulu on positiivne. · Sellised tooted aitavad katta ettevõtte püsikulusid. 2 · Kui aga toote hind ei kata isegi selle tootmisega kaasnevaid vahetuid muutuvkulusid, ei tohiks ettevõte sellist toodet toota. · Erandiks võivad siin olla ainult lühiajalised allahindlused seoses erinevate reklaamikampaaniate ja konkurentsitingimustega. · Et ettevõtmise kasumit suurendada, peab kulusid vähendama või tulusid suurendama. · Suurem kasum: väiksemad kulud ja suuremad tulud. · Tulude muutmiseks on samuti kaks võimalust: muuta kogust või muuta hinda. · Teine võimalus on muuta toodete hinda.
24.Kuidas arvestada toote omahinda, mis kulud peab omahinda katma? materjalide, tööjõu ja muude ressursside kasutamist 25. miks muutuvad toomise muutumisega ka kulud? Omahind on kulud ühe tooteühiku kohta. Mida madalamad on kulud, seda suurem on kasum. (KASUM = TULUD - KULUD) Kui palju ettevõte peaks tootma, et jõuda kasumisse, saab kontrollida tasuvuspunkti analüüsi kaudu. Toodangumahtu, mis kindlustab kasumisse jõudmise, saab arvutada järgmise valemi alusel. 26. Iseloomusta muutuvkulusid ja püsikulusid Muutuvkulud on otseselt tootega (müügiga) seotud ja/või kanduvad otse üle tootesse (materjal, tükitöö). Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu jms). Püsikulud kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumat toodangu mahust. Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu,
kulutegureid võrdselt või tema mõju on juba arvesse võetud ja KMK- analüüsi algandmetes kajastatud, raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse. (Alver & Reinberg, 2002, lk 98-99) KMK-analüüs muutub kaubanomenklatuuri laienemisega komplitseeritumaks. Kaubaühiku kaalutud keskmine piirkasum leitakse teades toodete müügitulu ja muutuvkulusid ning toodete planeeritud struktuuri. Jagades ettevõtte püsikulud kaubaühiku keskmise piirkasumiga arvutatakse kaubaühikute kogus ja jaotatakse vastavalt toodete struktuurile. (ibid., lk 118) Üks levinumaid hinnakujunduse viise on kulupõhine hinnakujundamine. Ettevõtja võtab arvesse kõik toote ja teenusega seotud kulud ja lisab sellele kasumiootuse. Selle
Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid. Konstruktsioonilised muutuvkulud esinevad tootmisettevõtetes ning tulenevad mõõdetavatest põhjuslikest seostest sisendite ja väljundite vahel (nt kahest kilogrammist tomatitest saab valmistada 1 kg ketšupit). Muutuvad suvakulud muutuvad koos tootmis- või müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta.
a) kus kõik liikmed vastutavad solidaarselt b) kus kõik liikmed vastutavad osaliselt c) kus vastutuse aste määratakse kohtu korras d) kus ühed liikmed vastutavad kogu varaga, teised liikmed ainult ühingusse paigutatud varaga 15. Suures aktsiaseltsis a) juhivad aktsionärid alati firmat b) on nõukogu aktsiaseltsi omanik c) on omandus ja juhtimine lahutatud d) ei emiteerita aktsiaid 16. Karlil on haljastusfirma. Teenuste osutamisel tuleb tal teha nii püsiv- kui ka muutuvkulusid. Milline järgmistest kuludest on püsivkulu? a) transpordi kasutamise ja hoolduskulud b) sotsiaalmaksud c) maamaks d) väetistele ja putukatõrjele kulutatud raha 17. Ettevõtlikkuse all mõeldakse a) äriotsuste vastuvõtmist b) uuenduste tegemist firmas c) riski võtmist d) kõike ülalnimetatut 18. Peamine põhjus eelarvete koostamiseks on a) krediidi saamine b) säästude kindlustamine c) fondide likviidsuse tagamine d) tulude ja kulude kontroll 19
13. Kasumiaruande skeemid 14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15. Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum
14) Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15) Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum
Ühe kuluobjektiga seoses tehtud ja kuluobjektile arvestatud kulusid nimetatakse ühiku kuluks. Kõige lihtsam viis ühiku kulu leidmiseks on jagada kogukulud toodetud ühikute arvuga ehk Ühiku kulu = kogukulu / toodete (ühikute) arv Tegemist on keskmise näitajaga, mis iseloomustab üksnes kesmist taset ja ei anna selget ülevaadet kulude struktuurist. Seega võib see olla eksitav näitaja. Ühiku kulu õigesti mõistmiseks on oluline eristada ühiku muutuvkulusid ja püsikulusid. Sageli on ühikku kulu võrdne keskmise kuluga. Kulude mõõtmine ja hindamine Kulude juhtimiseks ja arvestuseks on tähtis kulude mõõtmine ja hindamine. Kui me ei suuda kulusid mõõta, ei saa me ka kulusid juhtida. Kulude mõõtmine on tegevus, mille käigus tehakse kindlaks kulude rahaline ja/või mitterahaline väärtus. Traditsiooniliselt defineeriti kulu kui erinevate ressursside kasutamist rahalises väljenduses (nt ostetud trükiteenuste kulu 5 000)
Tulud= kauba hind x kauba kogus! Kuidas maksimeerida kasumit? Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel Kulud Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb. Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks. Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast! Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest. Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas või väiksemas ettevõttes.
42. Optimaalse valiku korral eelarvejoon ja samaväärsuskõver puutuvad. a) Õige b) Vale 43. Kui asendamise piirmäär väljendab tarbija soovi kaupu vahetada, siis suhteline hind näitab, kuidas on võimalik olemasolevate hindade juures seda teha. a) Õige b) Vale Firmateooria 1. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus kõiki sisendeid on võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6
c) kolm töötajat; d) kaks töötajat. 18. Joonisel kajastavad kõverad 1, 2 ja 3 vastavalt: a) keskmise produkti (AP), piirprodukti (MP) ja kogutoodangu (Q) kõveraid; b) MP, AP ja Q kõveraid; c) Q, AP ja MP kõveraid; d) Q, MP ja AP kõveraid. 19. Joonise 1 kohaselt: a) kui MP = 0, on Q maksimaalne; b) kui MP > AP, siis AP kasvab; c) kui MP < AP, siis AP väheneb; d) kõik variandid on õiged. 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid? OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu? ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22
Kui ettevõte on saavutanud tootmismahu A, on tuludest võimalik katta kõik püsikulud ja kui ettevõte on saavutanud tootmismahu B , on ettevõttes kaetud kõik kulud ning iga täiendav toode, mis toodetakse kogusele B annab ettevõttele kasumit. Seega on koguse B+1 tootmisel hakkab ettevõte saama kasumit. Kuni koguseni B on ettevõte kahjumis, kuna kulud on tuludest suuremad. Ettevõttes võib ka arvestada nii püsi- kui muutuvkulusid tooteühiku kohta. Mida rohkem toota seda enam vähenevad püsikulud tooteühiku kohta. 23 5. Ettevõtte jääktulu. Tulude kasvuga kaasneb alati muutuvkulude kasv. Ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahet nimetatakse jääktuluks. ( nimetatakse ka piirkasumiks ). Jääktulust peab jätkuma veel püsikulude ja oodatava kasumi katmiseks.
– Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. – tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb Näiteks: rendikulu Kasumi maksimeerimine - Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. - Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. - Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks Näiteks: tooraine kulu Mastaabiefekt - Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks Püsiv mastaabiefekt - Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga. - Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%.
on vähe ja müügitegevus ei ole veel õiget hoogu sisse saanud. Samas peab alati mõtlema, kuidas oleks võimalik kahjumi asemel kasumit saada? Põhimõtteliselt on selleks kolm võimalust: suurendada käivet: müüa koguseliselt rohkem (näit. suurendada sortimenti, laiendada müügipiirkonda vms.) küsida toodete eest kõrgemat hinda suurendada nii kogust kui hinda vähendada kulutusi (kui võimalik): vähendada muutuvkulusid (näit. kas saab kuskilt toorainet odavamalt?) vähendada püsikulusid suurendada käivet ja vähendada kulutusi Rahakäibe prognoosi koostamine Rahakäibe prognoos (või ka rahavoo prognoos, kassavoo prognoos) on tabel, mis näitab meie firma prognoositavaid rahalisi liikumisi. Siia tulevad andmed müügiprognoosist (käive) ja lisanduvad muutuv ja püsikulud kasumiprognoosist. Täiendavalt tuleb siin arvesse võtta tehtavaid investeeringuid, võimalikke
maksimaalne. Kaks töötajat(kuna 90:2 = 45 ühikut. Suurimat keskmist lihtsalt pole.) On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? 15 ühikut(Toodangu suurenemisel 5 ühikult 6-le ühikule suurendas kogukulu 15 ühiku võrra.) Vasta antud joonise põhjal allpool toodud küsimustele. Eeldame, et firma toodab optimaalset kogust! Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmisi muutuvkulusid? Q1D Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist püsikulu? ED Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid püsikulusid? BCED Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid kogukulusid? 0CEQ1 Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid jooksevkulusid? 0BDQ1 Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist kogukulu? EQ1Missugune pindala ei oma majanduslikku sisu? AFDB
Kreditoorse võlgnevuse käibevälde ehk tarnijatele tasumata arevete konversiooniperiood näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega perioodis ehk mitme päeva pärast tasub ettevõte tarnijatele ostetud kauba eest. Valem on järgmine: 360 DAPO = (2.5) VC , AP kus AP võlad tarnijatele (krooni). Kuna Estravel AS kasumiaruandes ega selle lisades ei olnud raamatupidaja välja toonud muutuvkulusid ei saanud töö autorid antud näitajat leida. Ka ettevõtte finantseerimistsüklit ei olnud võimalik leida, kuna puudus tarnijatele tasumata arvete konversiooniperiood. Tabel 2.3. Varade kasutamise efektiivsuse suhtarvud aastatel 20092011 Suhtarvud 2009 2010 2011 Varade käibevälde (DAH) 431 366 379
ettevõtte tegevuse kohta tervikuna. Tasuvuse suhtarvud on järgmised. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus ehk brutotulukus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum. Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud. Seega võib öelda, et antud kordaja näitab, milline osa müügitulust on
- ruumide rent jm (2 kl 59) Müügikäibe kriitilise punkti leidmiseks kasutatakse järgmist üldvalemit: Püsivkulud kokku Müügikäibe kriitiline maht= __________________________ 1-Muutuvkulude tase Seda näited saab kasutada ainult nendes ettevõttes kus in kasutusel kasumiaruanne skeem nr.2. Praktika aruande autorile usaldatud OÜ Abilis dokumendidelt ei ole võimalik leida antud ettevõtte püsi ja muutuvkulusid ning info puudlikuse tõttu ei ole võimalik täita antud aruande punkti. 46 KOKKUVÕTE Antud töö eesmärgiks oli rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning omandada praktilised kogemused raamatupidamis- ja finantsanalüüsist, seostades teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi tegelikkusega.
20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 28 Tallinna Tehnikagümnaasium Selleks on vaja teada toodangu ühikute kaupa 1. iga ühiku müügihinda 2. muutuvkulusid toodangu ühiku kohta. Püsivad kulud Siis KATTETUS PUNKT = --------------------------------------------------- Toote müügihind ühiku muutuvad kulud 4. RAHA AJA VÄÄRTUS JA INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE 4.1. Raha ajaväärtus Finantsarvestusel ja otsuste vastuvõtmisel, sealhulgas ka investeerimisotsuste langetamisel, tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus
11 Erinevate kasumilävede puhul on siin kas ärikasum, modifitseeritud ärikasum või hoopis lisandväärtus. 10 11 kus S müügikäive, Pi i-nda toote hind, Qi i-nda toote kogus. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud: (8.31) V Q + FC + D = TC , kus V muutuvkulud ühe ühiku kohta, Q toodangu kogus, FC kogupüsikulud, D amortisatsioon, TC kogukulud. Kasumiläve puhul peavad kogukulud võrduma müügikäibega: (8.32) TC = S , Nüüd saab võrrandi välja kirjutada järgmiselt: (8.33) V Q + FC + D = P Q .
Kõik firma kulud kokku moodustavad kogukulud (total costs, TC). Lühiperioodil saab kogukulud jagada püsikuludeks (fixed costs, FC) ja muutuvkuludeks (variable costs, VC) ehk teisisõnu on kogukulud muutuvkulude ja püsikulude summa Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumaht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. Muutuvkulud sõltuvad toodangumahust. Kui toodangumaht on null, siis firmal muutuvkulusid pole. FC tase toodangumahu muutudes ei muutu. Nii TC kui ka VC kõverad alguses muutuvad järjest laugemaks ning seejärel järsemaks. Põhjuseks spetsialiseerumisest tingitud kulude kasvu aeglustumine alguses ning hiljem teatud punktist kahanevuse seaduse domineerimine. Piirkulu (marginal cost, MC) on üks olulisemaid mõisteid majandusteaduses üldse. Piirkulu all mõeldakse kogukulude suurenemist, mis kaasneb seoses toodangumahu suurenemisega ühe ühiku võrra.
seotud kulud igakuiselt muutuda (küttekulude tõttu) ja seetõttu tahetakse kommunaalkulusid liigitada pigem muutuv- kui püsikuludeks. See pole paraku õige lähenemine. Hooajaline kulude kõikumine ei tee kulust veel muutuvkulu. 66 Muutuvkulud on otseses sõltuvuses toodangumahust. Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu sellele, et muutuvkulusid võib esitada tooteühiku ja ettevõtte kohta. Muutuvkulud tooteühiku kohta sisaldavad kõiki kulusid, mis on tekivad seoses ühe toote valmistamisega ning on otseselt tootega seostatavad. Näiteks, vaatlusaluses lauafirmas on tooteks laud. Ühe laua valmistamiseks vajame toorainet 10 rahaühiku maksumuses, töölisele maksame laua valmistamise eest 5 rahaühikut, pakendamise, transpordi jms kulud moodustavad veel 5 rahaühikut. Kokku on muutuvkulud ühe toote kohta 20 rahaühikut
-mitteproportsionaalsed Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. Mitteproport kulud Degres: kulud tõusevad vahe või rohkem kui toodangu maht nt. Korduval omandatud oskused, mis tõstuvad tööviljapakust. Progr: ületat.optimaalne tootmisvõimsus või rakendat.tööd. Üldistavalt vaadeldakse püsi- ja muutuvkulusid koos. Mõlema kululiigi kõveral liituvad nt. Inventaarsete kilpide püstitamine (muutuv-amortisatsioon, parandus) (püsi-paigaldamine, transport, montaaz) Lk3 teine pool Muutuvad kulud: -proports kulud -mitteproports kulud -alusdokumendid Maksumust mõjutuavad küsimused Kõrged püsikulud määravad suund tootmismahtu, et püsikulude osa ühikmaksumuse alla viia. Väikeste mahtude korral on soodsam valida variant väiksed püsi- ja suured muutuvkulud. Mis määrab eh
tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.Näiteks : rendikulu Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks.Näiteks: tooraine kulu Eelnevalt jooniselt on näha, et kui ettevõte alustab tegevust väikese tootmismahuga, siis ei teeni ta kasumit tulu < kulu Tootmise mahu suurenedes tulu = kulu Veelgi toodangu hulka suurendades tulu > kulu Tootmistehnoloogia määrab kui palju on antud tootmisteguritega võimalik tootmise mahtu suurendada
ühikult kuni 5000 ühikule. Kuid tootmismahu suurendamiseks peab olema turunõudlus vastavate toodete vastu. Tootmismahu suurenedes alaneb tooteühiku kogukulu (vt veerg 7) 25 eurolt 13 eurole ehk ligi kaks korda. Seda tänu sellele, et suutsime meie käsutuses olevaid tootmisvõimsusi, mis tekitavad meile järgnevalt püsikulusid, paremini ära kasutada. Seepärast on tootmiskulude alandamisel sageli kaks peamist võimalust. Esiteks, kui tahame toote muutuvkulusid vähendada, tuleb meil muuta toode odavamaks, mida saab teha eelkõige tootearenduse käigus (muuta toode väiksemaks, vähem materjali vajavaks jms) või odavamaid materjale või tööjõudu kasutades. Nende võimaluste kasutamine tähendab sageli toote kvaliteedi alandamist. Teiseks, kui tahame püsikulusid vähendada, peame kas kulusid absoluutsuuruses vähendama või kuluressurssi efektiivsemalt kasutama. Sageli osutub just viimane
20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27 Tehnikagümnaasium Selleks on vaja teada toodangu ühikute kaupa 1. iga ühiku müügihinda 2. muutuvkulusid toodangu ühiku kohta. Püsivad kulud Siis KATTETUS PUNKT = --------------------------------------------------- Toote müügihind ühiku muutuvad kulud 4. RAHA AJA VÄÄRTUS JA INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE 4.1. Raha ajaväärtus Finantsarvestusel ja otsuste vastuvõtmisel, sealhulgas ka investeerimisotsuste langetamisel, tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 FC + VC = TC (9) Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumaht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. Muutuvkulud sõltuvad toodangumahust. Kui toodangumaht on null, siis firmal muutuvkulusid pole.3 Graafiliselt on kogu-, muutuv- ja püsikulud kujutatud joonisel 17. Joonisel 17 näidatakse, et FC kõver on horisontaalne sirge, mis tähendab, et FC tase toodangumahu muutudes ei muutu. Nii TC kui ka VC kõverad alguses muutuvad järjest laugemaks ning seejärel järsemaks. Põhjuseks spetsialiseerumisest tingitud kulude kasvu aeglustumine alguses ning hiljem teatud punktist kahanevuse seaduse domineerimine
Puhaskasum / omakapital või varade tootlus * finantsvõimendus. Omakapitali tootlus on tähtis suhtarv omanike jaoks, näidates kui palju teenivad viimased iga firma omakapitali paigutatud krooni pealt aastas. Strateegilise kasumi mudeli järgi saab varade tootlust suurendada suurendades puhaskasumit või kürendades varade käivet. Ehk teiste sõnadega, varade tootlust saab suurendada: · kasvatades müüki · vähendades kulusid (realiseeritud kaupade kulu / toodangu omahinda, muutuvkulusid, püsikulusid) · vähendades varasid (põhivara, debitoorseid võlgnevusi, varusid). Kuna logistikaga seotud kulud on enamuses firmades suuruselt teisel kohal peale realiseeritud toodete kulu ning see kontrollib olulist osa varadest, siis on logistika mõju kapitali / omakapitali tootlusele niärkimisväärne. ARTIKKEL: Logistikas kulub enam raha personalile SEPPO NIEMINEN, Logistika Koolituskeskuse ECL juhataja, Äripäev, 09.05.2000
20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27 Tehnikagümnaasium Selleks on vaja teada toodangu ühikute kaupa 1. iga ühiku müügihinda 2. muutuvkulusid toodangu ühiku kohta. Püsivad kulud Siis KATTETUS PUNKT = --------------------------------------------------- Toote müügihind ühiku muutuvad kulud 4. RAHA AJA VÄÄRTUS JA INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE 4.1. Raha ajaväärtus Finantsarvestusel ja otsuste vastuvõtmisel, sealhulgas ka investeerimisotsuste langetamisel, tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus
20 000 4000 = 16 000 krooni kasumit. Ja variant B korral 20 000 10 000 = 10 000 krooni kasumit Kuna Kasum = müügikäive (muutuvkulud + püsikulud) 27 Tehnikagümnaasium Selleks on vaja teada toodangu ühikute kaupa 1. iga ühiku müügihinda 2. muutuvkulusid toodangu ühiku kohta. Püsivad kulud Siis KATTETUS PUNKT = --------------------------------------------------- Toote müügihind ühiku muutuvad kulud 4. RAHA AJA VÄÄRTUS JA INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE 4.1. Raha ajaväärtus Finantsarvestusel ja otsuste vastuvõtmisel, sealhulgas ka investeerimisotsuste langetamisel, tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus
3) segakuludeks, mis sisaldavad nii muutuv- kui püsivkomponenti (telefonikulu puhul püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kulukäituriks kõneaeg). Segakulu muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele; 4) osaliselt püsivateks või osaliselt muutuvateks kuludeks, selliste kulude muutused ei ole võrdelised koos mahu varieerumisega (telefonikulu ühendab nii püsiv- kui ka muutuvkulusid); 5) astmelisteks kuludeks e. astakkuludeks, millede muutust tootmismahu kasvades iseloomustab astmeline käitumine (tootmise muutumisel ühevahetuselisest kahevahetuseliseks osutuvad põhitöötajate palgakulud astmelis-muutuvkuludeks ja abitöötajate palgad astmelis-püsivkuludeks). 28. Kulude liigitamine arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt (kulukandjale e. kuluobjektile kirjendamise viis aluseks).
Logistikatoimingute juhtimisel on vaja teha sageli kulukompromisse. Ilma oskuseta analüüsida summeeritud kuluandmeid on või- matu leida ettevõtte logistikasüsteemis kulukompromisse. Traditsioonilised kuluarvestusmetoodikad on võimaldanud jaotada otse- ja muutuvkulusid toodetele ning teenustele suhteliselt täpselt.Tavapärased majandusarvestussüsteemid jaotavad ja seovad ettevõtte üldkulud toodetele või teenustele, lähtudes tootmiseks või teenuste osutamiseks kulutatud tööjõust, materjalidest, seadmetest ja muudest ressurssidest. Üldkulud jaotatakse ena-
annaabi.ee 
